Avatud valitsemise partnerlus

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning selle liikmeks on 76 riiki ja 106 kohalikku omavalitsust. Eesti valiti 2021. aastal AVP juhtkomitee liikmeks ning ka kaaseesistujaks. Alates 1. oktoober 2022 oli Eesti üheks aastaks AVP juhtiv kaaseesistuja, korraldades Tallinnas AVP tippkohtumise.

Eesti AVP kaaseesistujana

Eesti valiti alates 1. oktoober 2022 üheks aastaks rahvusvahelise algatuse avatud valitsemise partnerlus (AVP) kaaseesistujaks, mis andis võimaluse tutvustada Eestit maailmale avatud valitsemise eestkõnelejana. Juhtiva kaaseesistujana korraldas Eesti AVP tippkohtumine, mis toimus 6. ja 7. septembril 2023 Telliskivi Loomelinnakus. Tippkohtumisel osales ligi 2000 inimest (sh riigiteenistujad ja vabakonna esindajad) sajakonnast riigist.

AVP strateegiliseks juhtorganiks on juhtkomitee, kuhu valitakse 11 riigi ja 11 vabaühenduse esindajat. Eesti valiti teiste liikmesriikide poolt juhtkomiteesse 2021. aastal kolmeks aastaks. See oli Eestil esimene kord kandideerida. Juhtkomitee liikmed valivad endi seast igal aastal ühe riigi, kes võtab esimesel aastal endale toetava kaaseesistuja rolli ning teisel aastal juhtiva kaaseesistuja rolli. Eesti valiti AVP kaaseesistujaks vahetult pärast meie valimist juhtkomiteesse. Eelmisel aastal oli Eesti toetav kaaseesistuja Itaaliale ning alates 2022. aasta oktoobrist oli Eesti üheks aastaks AVP juhtiv kaaseesistuja. 

AVP-l on alati kaks juhtivat kaaseesistujat: üks riikide ja üks vabaühenduste esindaja. Juhtiv vabaühenduste kaaseesistuja ja peamine partner Eestile on Anabel Cruz (Uruguay kommunikatsiooni- ja arendusinstituudi asutaja), kellega koos on kokku pandud ühine kaaseesistujate plaan.

Loe lisaks: 

Eesti ja Anabel Cruzi kaaseesistumise põhisõnumid

  • Avatud valitsemise partnerluse teeb ainulaadseks selle põhiprintsiip, mille kohaselt algatatakse muutusi ja viiakse neid ellu riigi ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöös. Seda tuleb edendada nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil – eriti nüüd, mil tundub, et järjestikused kriisid on meie uus reaalsus.
  • Töötame selle nimel, et muuta partnerlus ja koosloome poliitikakujundamise põhiväärtusteks. Palume kõigil AVP liikmetel jagada oma parimaid tavasid ja kogemusi, nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi, millest õppida, et edendada avatud valitsemist ning näidata, et partnerlus kodanikuühiskonnaga toob kasu kõigile. Lisaks otsime näiteid selle kohta, kuidas kodanikuühiskond on mänginud olulist rolli kriiside lahendamisel ja valitsuste jõupingutuste toetamisel.
  • Meie aasta AVP juhtivate kaaseesistujatena langeb kokku AVP uue strateegia – partnerluse üleilmse tegevuskava – väljatöötamise ja rakendamisega aastateks 2023–2028. Meil on võimalus kujundada strateegiline visioon, mis tagab, et AVP roll ja panus jäävad asjakohaseks.
  • Tallinnas toimuv AVP 8. üleilmne tippkohtumine on võimalus kogukonna taaselavdamiseks ja partnerluse lisaväärtuse tõestamiseks tänaste ja homsete suurimate probleemide lahendamisel.

Tegevuskava 2022-2024

Vabariigi Valitsus kinnitas 1. septembril 2022 "Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022-2024". Tegevuskavas on viis tegevust ning nende lühitutvustuse koos vastutajate ja kavandatud vaheetappidega leiab allpool. Tegevuskava terviktekst on lisatud kõrvalveergu.

Tegevuskava koostamise protsessi kavandatud ajakava leiab siit .Esimese sammuna viis Riigikantselei läbi avaliku ideekorje (toimus 21. veebruarist kuni 17. aprillini 2022. aastal), kuhu esitati 18 ettepanekut. Nende põhjal toimus 3. mail seminar, kus osalesid nii ideede esitajad kui ka valitsusasutused. Samuti arutas esitatud ettepanekuid avatud riigivalitsemise arengukomisjon (ARVAK). Arutelude ja järgnevate läbirääkimiste põhjal selgusid tegevused, mis moodustavad "Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022-2024". Kõrvalveerust leiab avalikule ideekorjele esitatud ettepanekud koos Riigikantselei poolt koondatud selgitustega, kuidas nendega avatud valitsemise partnerluse raames edasi liigutakse.

Tegevuskava eelnõu oli 8.-24. juuli 2022 koosloomes, mille käigus said panustavad ministeeriumid ja valitsusvälised organisatsioonid tegevuskava mustandit täiendada. Eelnõu oli ametlikul kooskõlastamisel ja avalikul konsultatsioonil 4.- 19. august 2022. Dokumendid on leitavad eelnõude infosüsteemist.

Tegevuse kirjeldus

Riigi koosloome projektiga luuakse terviklik keskkond, mis hõlmab kogu eelnõu elutsükli, võimaldades samal platvormil koos õigust luua ja muudatusi hallata. Süsteem aitab kaasata avalikkust ja suurendab läbipaistvust ja ülevaadet riigi õigusloomest.

Tegemist on jätkutegevusega. 2019. aastal loodi prototüüp, mida on tutvustatud u 300 tulevasele kasutajale nii fookustatud ja protokollitud testrühmades kui tutvustusüritustel. Seejärel jätkati arendustöödega (valmis nn minimum viable product) ning alustati senitehtu katsetamisega. 2022. aasta algusest alustati järgmiste koosloome keskkonna arendusetappidega, mis hõlmavad sisemist ja avalikku koostööringi, EL asja menetlust ning avalikku vaadet. 

Antud tegevuskava raames luuakse võimalus osaleda avaliku kasutajaliidese kaudu avalikul konsultatsioonil ja arvamust avaldada ning samuti täiendatatakse keskkonda lobistide ja huvirühmadega kohtumise jaoks valitava sündmusega koos vajalike andmeväljadega, mida on võimalik keskkonnast teemaruumide lõikes eksportida.

Vastutajad: Riigikantselei ja Justiitsministeerium
Kaasatud partnerid: Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, E-riigi Akadeemia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Korruptsioonivaba Eesti

Elluviimise ajakava

Tegevuse etapp Kavandatud tähtaeg Täitmise seis
On võimalik piloteerida avalikul konsultatsioonil osalemist ning arvamuse avaldamist august 2023 täitmisel
Loodud on lobistidega kohtumise jaoks valitav sündmus koos vajalike andmeväljadega, mida on võimalik keskkonnast teemaruumide lõikes eksportida juuni 2024

Vaata lisaks:

Tegevuse kirjeldus

Avatud valitsemise eksperdirühma ülesanne on luua avatud valitsemise teekaart, millega kaardistatakse süstemaatiliselt vajalikud sammud avalikus sektoris koosloomelise poliitikakujundamise rakendamiseks, avatud valitsemise põhimõtete juurutamiseks kõigil tasanditel, ning hinnatakse nende arengute võimalikku mõju.

Avatud valitsemise teekaart peab muu hulgas sisaldama:

  • teekaarti koosloomelise poliitikakujundamise rakendamiseks riigiasutustes, arvestades erinevate huvirühmade võimalusi ja vajadusi; 
  • teekaarti avatud valitsemise ja koosloome soodustamiseks kohalikes omavalitsustes;
  • ülevaadet valitsusasutuste vajadustest koosloomelise poliitikakujundamise oskuste arendamisel;
  • ülevaadet kohalike omavalitsuste vajadustest koosloomelise valitsemise oskuste arendamisel;
  • ettepanekuid kaasamise hea tava uuendamiseks;
  • ettepanekuid avatud valitsemise ja koosloomet soodustavateks õigusmuudatusteks.

Samuti täiendatakse AVP tegevuskava avalikule ideekorjele esitatud ettepanekute ja loodava avatud valitsemise eksperdirühma järelduste põhjal koosloome tööriistakasti, mis on üks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ tegevus.

Vastutaja: Riigikantselei
Kaasatud partnerid: Justiitsministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Vabaühenduste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, E-riigi Akadeemia, Korruptsioonivaba Eesti

Elluviimise ajakava

Tegevuse etapp Kavandatud tähtaeg Täitmise seis
Avatud valitsemise eksperdirühm jaanuar 2023 täidetud
Koosloome tööriistakasti täiendamine muu hulgas AVP tegevuskava avalikule ideekorjele esitatud metoodikatega detsember 2022 täitmisel
Avatud valitsemise eksperdirühma ettepanekute elluviimise kokkuleppimine osapooltega mai 2023 täitmisel
Avatud valitsemise eksperdirühma ettepanekute elluviimine juuni 2024

Loe lisaks:

Tegevuse kirjeldus

Korraldame arvamusrännaku täiskasvanud elanikkonna seas, et koguda inimeste ettepanekuid ja sisendit strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamiseks 2023. aasta kevadel. Arvamusrännaku järel kirjeldatakse metoodikat koos õppetundidega, et seda saaksid edaspidi kasutada ka teised huvilised Eestis ja mujal.

Eesti on üsna hästi lõiminud vabaühenduste kaasamise poliitikakujundamise protsessi, kuid senine süsteem toetab ennekõike just vabaühendustesse organiseerunud inimeste kaasamist. Enamik inimesi aga pole mõne esindus- või katusorganisatsiooni liige ning seetõttu jääb oluline osa arvamustest poliitikakujundajatel sageli teadmata. Erinevad küsitlused ja uuringud küll kaardistavad laiema avalikkuse meelsust ja ootusi, kuid need ei toeta süvenenud ja argumenteeritud arutelude tekkimist, mistõttu jõutakse harva uute lahendusteni.

Korraldame arvamusrännaku täiskasvanud elanikkonna seas, et koguda inimeste ettepanekuid ja sisendit strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamiseks 2023. aasta kevadel. Riigikantselei nägemuses toimuvad korraldatava arvamusrännaku raames üle Eesti väikesed grupiarutelud, mida juhivad vabatahtlikkuse alusel aktiivsed kodanikud ise enda  valitud kohas ning mille tulemusel esitavad aruteludel osalejad riigile ettepanekud. Sihtrühmaks on just nn omaette aktiivsed ning protsess on kujundatud viisil, mis toetab isikliku kontakti tekkimist. Arvamusrännaku järel kirjeldatakse metoodika koos õppetundidega, et seda saaksid edaspidi kasutada ka teised huvilised Eestis ja mujal. 

Vastutaja: Riigikantselei
Kaasatud partnerid: kõik ministeeriumid, Vabaühenduste Liit jt huvitunud osapooled

Elluviimise ajakava

Tegevuse etapp Kavandatud tähtaeg Täitmise seis
Arvamusrännaku metoodika väljatöötamine august 2022 täidetud
Arvamusrännaku läbiviimine detsember 2022 täidetud
Arvamusrännaku õppetundide analüüsimine ning metoodika kirjeldamine veebruar 2023 täidetud
„Eesti 2035“ tegevuskava uuendamine mai 2023 täidetud

Loe lisaks.

Tegevuse kirjeldus

Eesmärk on muuta katsetamine poliitikakujundamise loomulikuks osaks, luues terviklik katsetamisraamistik (sh õigusruum, toetusmeetmed, juhendmaterjalid jne). Katsetamine on uute ideede ja erinevate võimalike lahenduste piiratud mahus järele proovimise struktureeritud protsess, mis võimaldab õppimist ja lahenduse arendamist enne nende laiemat rakendamist. Võimaldades piiratud ressursside puhul teha targemaid valikuid, püütakse jäikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise üha keerulisemate avaliku sektori probleemide lahendamisel. Selle asemel, et rakendada laiapõhjalisi ühiskondlikke reforme teadmata, mis töötab, võimaldab katsetamine õppida reformide väljatöötamise või rakendamise käigus. Seega võimaldab katsetamine proovida julgeid ideid ja tasakaalustada nende rakendamisega seonduvaid riske, sest me teame tänu sellele paremini, milliseid oodatud ja ootamatuid tagajärgi meetmed kaasa toovad. 

Katsetamine vajab toetavat institutsionaalset raamistikku ning riskijulgust soosivat kultuuri, sellele lisaks tugistruktuure ja võimekust katsetamise elluviimisel. Institutsionaalne raamistik peab tagama, et riik katsetab lahendusi alati õiguspäraselt, eetiliselt, läbipaistvalt ja metoodiliselt, ning toetama katsetuste väledat elluviimist. Selleks vajame katsetamist toetavat õiguslikku raamistikku; kokku lepitud eetika ja õiguspärasuse printsiipe ja katsetuste õiguspärasust ja eetilisust hindavat kogu; katsetamise juurutamist osana mõjude hindamise protsessis.

Vastutaja: Riigikantselei
Kaasatud partnerid: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning teised ministeeriumid lähtuvalt teemafookustest koostöös teadusasutuste ning era- ja vabasektoriga

Elluviimise ajakava

Tegevuse etapp Kavandatud tähtaeg Täitmise seis
Katseprojektide toetusmeetme avamine detsember 2022 täidetud
Katsetamise kirjeldamine ühe võimaliku osana mõjude analüüsi meetoditest detsember 2022 täitmisel
Katsetamise juhendmaterjal koos näidetega jaanuar 2023 täidetud
Analüüs ja ettepanekud:
1. Kuidas hinnata avaliku sektori katsetuste puhul eetilisust, õiguspärasust ja kvaliteeti ning millistel tingimustel on selline hinnang vajalik? 
2. Muudatusvajaduste kohta õigusloome-protsessis ja/või tavades, et katsetamine saaks toimuda väledalt, legitiimselt ja eetiliselt.
jaanuar 2023 ümbervaatamisel
Senised Eesti katsetuste näited ja õppetunnid kogutud ja avaldatud, sh õppetunnid katsetamise protsessi läbitegemisest 7 projekti näitel 2022. aastal detsember 2023
Katsetamise suuremas mahus sissetoomine tippjuhtide ja tippjuhtide järelkasvu koolitustesse ning keskastmejuhtide kompetentsimudelisse ja koolitustesse detsember 2023

Loe lisaks:

Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede

Katsetamise juhend avalikule sektorile

Tegevuse kirjeldus

Eesmärk on luua otsustusprotsessidesse integreeritud andmepõhist otsustamist toetav tehnoloogiline lahendus, et andmete kasutamine poliitikakujundamisel oleks läbipaistev, lihtne ja kiire.

Kavandame lahendusena otsuse-eelnõude (eelkõige Vabariigi Valitsusele esitatavate memorandumite, aga ka muude dokumentide) ettevalmistamise automatiseerimise viisil, kus seonduvad andmed ja info koondatakse, need eeltöödeldakse, visualiseeritakse inimesele lihtsamini hoomatavaks ning koostatakse esmane otsuse projekt ilma kasutaja olulise sekkumiseta. Nt memorandumi aluseks olevad andmed koondatakse ning nende visualiseeritud analüüsi tulemused esitatakse automaatselt. Kasutaja rolliks jääb pakutu ülevaatamine ning vajadusel korrigeerimine ja täiendamine. 

Pakutav lahendus võimaldab kiirendada otsustusprotsessi, vähendada otsuse-eelnõu ettevalmistamise tahtmatut või tahtlikku subjektiivsust ning tõsta otsuse ettevalmistamise protsessi läbipaistvust. Nt võimaldab automatiseeritud lahendus valitsuse kabinetiistungitel ja istungitel jooksvalt saada andmepõhiseid vastuseid ka jooksvalt tekkivatele küsimustele, millele vastamine täna võib vajada eraldi ettevalmistusaega ja seetõttu otsuse edasilükkamist tulevikku. 

Seejuures käsitleme nimetatud lahendust kui täna rakendatavate initsiatiivide (andmehaldus, avaandmete teabevärav, keeletehnoloogia arendamine jmt) tulemuste n-ö kokku sidumist. Eesmärk ei ole tingimata luua uus kasutajakeskkond, kui veebruaris valmivas teekaardis seatud sihid saavutatakse mõnele olemasolevale või loomisfaasis olevale tehnoloogilisele lahendusele (nt Statistikaameti andmete taaskasutamise keskkond) üksikute lisafunktsioonide lisamisega.

Vastutaja: Riigikantselei
Kaasatud partnerid: kõik ministeeriumid, Statistikaamet, Andmekaitse Inspektsioon, Vabaühenduste Liit, E-riigi Akadeemia, erasektori IT-eksperdid, OECD, Euroopa Komisjon

Elluviimise ajakava

Tegevuse etapp Kavandatud tähtaeg Täitmise seis
Andmepõhist otsustamist toetava lahenduse väljatöötamine märts 2023 täidetud
Seminar vm kaasamisformaat väljatöötatud lahenduse täiendamiseks vabaühendustega juuni 2023 täidetud
Teekaardist lähtuva lahenduse väljatöötamine vastavalt ettenähtud etappidele juuni 2024

Avatud valitsemise partnerluse varasemad tegevuskavad

Avatud valitsemise partnerlusega liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad nende edendamiseks koostöös vaba- ja erasektoriga välja tegevuskavu kestusega kaks aastat. Tegevuskava kinnitab Vabariigi Valitsus.

Tegevuskavade koostamise ja elluviimise jälgimiseks on AVP raames ette nähtud nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline seire. Iga tegevuskava lõppedes esitatakse Vabariigi Valitsusele tegevuskava elluviimise aruanne. Samuti annab oma hinnangu tegevuskava koostamise ja elluviimise protsessile ning tulemustele rahvusvaheline hindamismehhanism (Independent Reporting Mechanism ehk IRM).

„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ on järjekorras viies. Tegevuskavas anti kolm lubadust, mille täitmiseks kavandati kuus üksteist täiendavat tegevust.

Tegevused said suures osas täidetud, kuigi mõne tegevuse puhul muutus elluviimise käigus kavandatud lähenemisviis ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu.

Tegevuste ülevaade (seisuga detsember 2022)

Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

Eesmärk: arendada koosloome keskkonna tekstiredaktor, seda katsetada ja ametkonna poolt kasutusele võtta.

Tegevused on suures osas täidetud.

Riigi koosloome keskkonna esimese etapi tulemusena on valminud nii teemaruumi loomise, ajatelje ning koostöörühma tegemiseks kui ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, algtekst-tervikteksti, muutmise seaduse eelnõu ning seletuskirja koostamiseks vajalik baasfunktsionaalsus. Jätkutööd olemasolevate lahenduste edasi arendamiseks ja täiustamiseks on kindlaks määratud.

14.10.2021 toimus õigusloomejuristide konverentsil töötuba, kus kasutajakogemuse testimise meetodil korraldatud kohtumisel osales erinevatest ministeeriumitest seitse inimest. Testimisel prooviti läbi 16 kasutuslugu. 15.12.2021 toimus Justiitsministeeriumi sisekoolitus, kus toimus samuti kasutajakogemuse testimine viie inimesega. Tagasiside põhjal on prioriteetsete teemade puhul koostatud analüüs ja planeeritud vastavad kasutajaliidese parandused. 

2022. aasta esimeses pooles toimusid tutvustused koos kohapealse keskkonna testimise võimalusega Riigikogu ametnikele (aprill 2022), keeletoimetajatele, mõjuanalüüside ekspertidele, Välisministeeriumi ametnikele ning õigusloomejuhtidele ümarlaua kohtumisel (juuni 2022).
Koosloome keskkonnas on käivitatud kaks katseprojekti väljatöötamiskavatsuse ning seaduseelnõu koostamiseks. Tagasiside kogumine käib ning tehtud on ka mõningaid kasutajaliidese täiendusi. Algselt kavandatud kaasusepõhise lähenemise asemel võeti tulemuste mõõtmiseks kasutusele kasutajakogemuse testimise meetod, mille põhjal läbitakse ühel testimisel ca 15–20 kasutuslugu. Saadav tagasiside on kohe hinnatav ning seeläbi on võimalik kiiremini ja paindlikumalt tagasisidet arendusplaanis ja parandustes arvestada.

Katseprojekte on plaanis 2022. aasta teises pooles lisada pärast seda, kui keskkond on uuendatud arhitektuurilise muudatusega. Määruse eelnõu (algtekst-terviktekst ning muutmine) koostamise analüüs on pooleli ning ei ole arendatud.

Alates jaanuarist 2022. a on struktuurivahendite rahastuse toel alanud koosloome keskkonna järgmised arendusetapid: sisemine ning avalik koostööring (II etapp) ja EL asja menetlus ning avalik vaade (III etapp), mis on planeeritud kuni augustini 2023. a. Funktsionaalsusi on plaanis testida testrühmadega ning tutvustustel kasutajakogemuse testimise meetodil ja samuti katseprojektide abil. Tegemist on agiilse arenduse meetodil loodava keskkonnaga, mille kohaselt alustatakse arendamist baasfunktsionaalsuse (MVP) loomisest, mida täiendatakse testimisest saadava tagasiside põhjal samm-sammult.

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

Eesmärk: koosloomemeetodite tööriistakasti loomine ja kahe katseprojekti läbiviimine („Eesti 2035“ strateegiapäev, Maaeluministeeriumi nõuandvate kogude töö analüüsimine ja tõhustamine).

Tegevused on suures osas täidetud.

Riigikantselei koosloomemeetodite kogumisega seotud tegevused on täidetud osaliselt. Koosloomemeetodite intervjuud ministeeriumitega (10) viidi läbi 2021. aasta kevadel. Tagasiside põhjal oli mõistlik osaliselt üle vaadata juhendmaterjali lähteülesanne, kuivõrd lisaks koosloomemeetodite kirjeldamisele on ootus, et juhend annaks ka soovitusi tervikliku koosloomeprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja järelhindamiseks. Muutunud lähteülesande tõttu avaldati juhendmaterjali esimene versioon, millele oodatakse tagasisidet ja ettepanekuid edasiarendamiseks, 2022. aasta novembris.  

„Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon töötati välja avaliku sektori innotiimi korraldatud innosprindil, mis toimus 17. novembrist 7. detsembrini. Seoses COVID-19 olukorraga otsustati 2021. aasta märtsis, et väljatöötatud lahendust kasutatakse järgmisel aastal, kuivõrd see eeldab paljude inimeste kohtumist. Selle asemel töötati välja uus lahendus, mis seadis fookusesse noored ning elukeskkonna teemad. „Eesti 2035“ noorte arvamusrännakul osales üle poole tuhande noore 25st koolist. Riigikantseleile esitati ligi 200 ideed, millest 15 ettepanekut transpordi, jäätmete ja energeetika teemal olid avalikul hääletusel, kus osales  6218 inimest üle Eesti.

Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojektis kavandatud muutuste juhtimise ettevalmistusega seotud tegevused on suures osas täidetud, sh on katseprojekti väljundite/vahetulemute põhjal käivitatud uusi tegevusi, mida esialgne tegevuskava ei kajasta. Analüüsitud on valitsemisala ligi 20 nõuandva kogu 14 põhinäitajat (sh õiguslik alus, eesmärgid, juhtimine, liikmed, põhiteemad jm). Koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) toimusid 2021. aasta kevadel ministeeriumi töötajate (10) ning ettevõtlus-, keskkonna- ja kogukonnaühenduste esindajate (11) intervjuud nõuandvate kogude ja kaasamise praktikaga seotud mõttemustrite analüüsiks. „Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse arendusprojekti sisenduuring“ valmis 2021. aasta sügisel. Samuti on analüüsitud Taani, Sloveenia, Läti ja Leedu kogemust.

Maaeluministeeriumi (MeM) „Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti“ eesmärk ja põhiülesanded on suures plaanis täidetud, sh analüüsiti algse 15 nõuandva kogu asemel 32 nõuandva kogu tegevusnäitajaid ning liikmeskondi (ligi 200 organisatsiooni); samuti analüüsiti kolme sisenduuringu raames nõuandvate kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikat ning koostati eri juhtimistasanditele mitmeid analüütilisi kokkuvõtteid (sh u 30 probleemi koos ettepanekutega) ning töövahendeid (nt 1A4 kaasamise hea tava, kaasamise ning koosloome meetodite tööriistakastid jm), mis aitavad tulevikus suurendada osaliste koostöö tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessidega. Katseprojekti senised tulemused (sh valminud kirjalikud tööd) on avaldatud MeM-i veebilehel.

Lisaks algselt planeeritud sisenduuringutele tehti teiste rahvaarvult väiksemate Euroopa Liidu liikmesriikide (Taani, Sloveenia, Läti, Leedu) kolleege kaasates ka rahvusvahelise võrdlevuuring, mille metoodika lähtus OECD 2017. aasta valitsuste nõuandekogude uuringust. Katseprojekti probleemide analüüsi ja ettepanekute paketist on ka välja kasvanud mitmed jätkutegevused, sh Euroopa Liidu roheüleminekuga seotud projekt „Kestlike toidusüsteemide õigusraamistu koosloometalgud 2022“, teiste Eesti avaliku sektori organisatsioonide nõuandvate kogude analüüs, kus MeM-i esindajad osalevad (tänase seisuga 75 kogu), „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ koostamises ja rakendamises kaasatud partnerite uuringu kavandamine, jpm. 
Katseprojekti ettepanekute arutelud, valikute sõelumine ja MeM-i organisatsioonilistes arendustegevustes juurutamine jätkub ka edaspidi ning tegevuse lõplik mõju ilmneb lähiaastail.

Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Eesmärk: korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele avatud valitsemise töötoad.

Tegevused on suures osas täidetud.

Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus on ülesandena täidetud. Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja E-riigi Akadeemiaga viib läbi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, juhtidele ja ametnikele avatud valitsemise põhimõtete paremale rakendamisele ning digivõimekuse tõstmisele suunatud praktilisi töötubasid. Töötubadega alustati 2021. aasta novembris pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Esimene töötuba (töötuba ja virtuaalne jätkuseminar) toimus Tartu maakonna omavalitsustele. 2022. aasta kevadel toimusid järgnevad kaks töötuba (Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa). Kolmes töötoas on kokku osalenud 67 KOVide esindajat (seejuures on esindatud 22 kohalikku omavalitsust). Kaks kevadeks 2022. a planeeritud töötuba tuli edasi lükata, kuna KOVidel oli Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega töökoormus suurenenud ning aeg ei olnud koolitusteks sobiv. Töötoad jätkuvad novembrist, kui toimuvad Järva- ja Viljandimaa ning Pärnu- ja Raplamaa töötuba. Järgnevad kolm töötuba toimuvad 2023. aastal.

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Eesmärk: viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust.

Tegevused on suures osas täidetud.

Läbi on viidud kaksteist intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega (sh Anija vald, Elva vald, Lääne-Harju vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee vald, Märjamaa vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Põlva vald, Tartu linn ning Võru maakonnast erinevad KOVid). Samuti on  läbi viidud üksteist intervjuud kogukondadega (sh Supilinna Selts, Vigala külade ümarlaud, Kirepi kogukond MTÜ, SA Kalevipoja Koda, Salumäe külavanem, Linnamäe Arenguselts, MTÜ Vidrike Selts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Põhja Sakala valla külavanem, Karilatsi küla külavanem, Lüganuse Küla Selts). Nende intervjuude sisendiks oli muu hulgas küsitlus kogukondade kaasamise praktikatest kohalike omavalitsuste ning kogukondade esindajate seas, millele vastas 70 inimest. Intervjuude tulemusi analüüsiti ning analüüs võeti aluseks projektikonkursi koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimiseks kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele.

Praegu on käsil arenguprogrammi kokkuvõtete põhjal järelduste tegemine. Arenguprogrammis osaleb kümme KOVi ja kogukondade meeskonda. Arenguprogrammi viib konkursi tulemusena ellu MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Arenguprogrammi raames toimus viimane kohtumine 1. detsembril, arenguprogrammi aruanne esitat Siseministeeriumile 15. detsembril. Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli täiendamine ning edasise arenduse ja haldamise kokkuleppimine toimub arendusprogrammi kokkuvõtete põhjal 2023. aastal.

Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

Eesmärk: luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. 

Tegevused on täidetud.

Vabariigi Valitsus kiitis 18. märtsil 2021 heaks „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“ ning „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“.

Loodud on e-õppe video „Korruptsioon ja huvide konflikt: Lobi ja mõjutamine“ ning vastav kursus koos küsimustega. 2021. aasta kevadel viidi läbi ka ametiisikute koolitused, kus osalesid kantslerid, eri ministeeriumide esindajad ja korruptsioonivastane võrgustik).

Kõik ministeeriumid ja enamus valitsusasutusi avalikustavad kohtumisi lobistidega. Korruptsioonivaba Eesti koostöös Justiitsministeeriumiga analüüsis avalikustatava teabe sisu ning avalikustas need 2022. aasta septembris. Kavas on sarnane analüüs teha ka aasta pärast. Analüüsiga kaasneb ka tunnustus parima kvaliteediga info avalikustamise eest.  Veebilehel on praktilised juhised lobistidega kohtumiste avalikustamiseks.

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

Eesmärk: võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.

Tegevused on täidetud osaliselt.

Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on läbinud riigikogu esimese lugemise. Eelnõule on esitatud mitmeid muudatusettepanekuid ning tekitanud parlamendis põhjalikke diskussioone. . Seetõttu on lükkunud kavandatud tegevused edasi. Mõnedes valitsusasutustes on vastavad tehnoloogilised lahendused ja kanalid loodud, kuid tervikliku juhendi saab koostada õigusakti vastuvõtmise järel.

2018–2020 tegevuskava oli Eestile järjekorras neljas. Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Tegevuskava keskendus ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine.

Tegevuste ülevaade (seisuga november 2020)

Lubadus 1: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

Eesmärk: töötada välja uus eelnõude infosüsteemi (EIS) lähteülesanne.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Õigusloome ja poliitikakujundamise protsesside kasutajateekonnad on loodud ning esmased lahendused madala täpsusega prototüübi näitel genereeritud. Projekti töörühm koostas üldisi nõudeid selgitava dokumendi (aprill–juuni 2019), mille põhjal alustati tööd prototüübi loomisega. Vahetulemusi esitleti protsessi osalistele (mh uuendajate võrgustiku iKlubi kohtumisel) ning kantslerite nõupidamisel.

Arutelude käigus on välja selgitatud koosloome ja tänase õigusloomeprotsessi võimalikud probleemid, millele soovitakse prototüübi arenduse käigus lahendusi leida.

Toimunud on kuus prototüübi testrühma, mille tagasiside põhjal prototüüpi täiendatakse.

Vahetulemusi esitleti ARVAK kohtumisel (18.02.2020). Edasisi tegevusi planeeritakse agiilse arenduse meetodil.

Järgmine tegevus: lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine ning prototüüp (tähtaeg juuni 2020).

1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

Eesmärk: parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd, suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kodanikukeskse 

Täidetud plaanitud mahus.

2018. aastast on pakutud koolitusi poliitika kujundamisega tegelevate teenistujate analüüsivõimekuse tõstmiseks ja kaasamisoskuste arendamiseks.

Moodulid jagunevad neljaks:

  • Poliitikakujundamise ABC
  • Protsessijuhtimine ja kaasamise oskused
  • Mõjude hindamine poliitikakujundamises. Kulu-tulu analüüs.
  • Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks (sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, moodne R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonianalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed ja võrgustikuanalüüs ning mõjude hindamine simulatsiooni abil.)

Koolituste tutvustused leiab riigitöötaja portaali koolitusmaterjalide registrist, otsides koolituse nimetuse järgi ning märkides otsingu algusajaks 1.01.2018).

2018. aastal koolitati 321 ja 2019. aastal 493 osalejat, kokku 814. Jälgitakse, et koolitatavatest kolmandik oleksid kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (kõikide moodulite peale kokku).

1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

Eesmärk: Riigikogu täiskogu istungitega seotud andmeid saab tulevikus töödelda masinloetaval kujul, kiirenenud on komisjonide protokollide avaldamine ja need komisjoniti ühtlustatud.

Täidetud plaanitud mahus.

Riigikogu Kantselei avaandmete teenused on kättesaadavad. Avaandmeid väljastatakse läbi rakendusliidese (API) JSON-vormingus.

Avalik rakendus kuvab märkimisväärses mahus sisu mitmest infosüsteemist (näiteks stenogrammid, hääletused, osavõtt, dokumendiregister, saadikute ja teenistujate andmed, eelnõud, märksõnaotsingu sisu, statistika jm info). Paljud andmed on API väljundites esitatud universaalsete ja unikaalsete identifikaatoritena (UUID), millele saab selgitava vaste sobiva API päringu tegemisel.

Järgmine tegevus: protokollid avaldatakse esimesel võimalusel peale komisjoni istungi toimumist (tähtaeg juuni 2020).

Lubadus 2: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

Eesmärk: toetatakse KOVe, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja vabaühendusi, avatud valitsemise tegevuste teadvustamiseks või rakendamiseks kohalikul tasandil.

Täidetud plaanitud mahus.

Sügisel 2018 korraldatud taotlusvoorust rahastati kahte avatud valitsemise tegevusi ellu viidavat projekti (Põlva ja Valga vald).

Sügisel 2019 välja kuulutatud taotlusvoorus oli samuti võimalik taotleda toetust avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Toetust saavad projektid selguvad hiljemalt märtsi lõpuks. KOV teenustasemete raames (p 2.2) kogutakse ka infot avatud valitsemise tegevuskavade olemasolust, kaasava eelarve kasutusest ning volikogu istungi avalikustamisest.

Järgmine tegevus: vähemalt viies kohalikus omavalitsuses on töötatud välja avatud valitsemise tegevuskava või ellu viidud tegevusi tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest (tähtaeg detsember 2020).

2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

Eesmärk: metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse. Metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne, elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kasutajatele luuakse rakenduses tagasiside andmise võimalus.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Partneritega on läbi arutatud loodava tööriista vajalik funktsionaalsus ja esitlusviis ning koostatud prototüübi lähteülesanne. Hankeleping on sõlmitud ja arendustööd käivad.

Järgmised tegevused: arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega (tähtaeg veebruar 2019, eeldatav täitmise aeg august 2019), arenduse valmimine (tähtaeg detsember 2019, eeldatav täitmise aeg juuni 2020); keskkonna aktiivse kasutuse propageerimine (tähtaeg jaanuar 2020, eeldatav täitmise aeg detsember 2020).

Lubadus 3: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

Eesmärk:
Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste ajakohastamiseks muutunud õpikäsituse põhimõtetest  lähtuvalt.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Sotsiaalainete valdkonna töörühm esitas jaanuaris Innovele ettepanekud valdkonnapädevuste sõnastamiseks, valdkonna õppeainete kooliastme õpitulemuste sõnastuseks põhikoolis ja gümnaasiumis ja õpitulemuste lahtikirjutuseks hindamiskriteeriumidena. Innove esitas ettepanekud HTMile, kes on kasutanud ettepanekuid haridusstrateegia koostamise protsessis (sh noorte osaluskohvikutes, regionaalsetel kohtumistel ja Arvamusfestivalil).

Kolmandal rakendusperioodil keskendus Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluse põhimõtete elluviimisel kahele prioriteetsuunale:

  • kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele
  • avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele

2014-2016 tegevuskava keskendus kolmele prioriteetvaldkonnale:

  • kodanikke kaasava ja avatud poliitikakujundamise protsessi edendamine
  • riigieelarve ja finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamine
  • kodanikust lähtuvate avalike teenuste arendamine

Eesti esimene AVP tegevuskava (2012-2014) koondas kokku Eesti valitsuse tegevused kahes partnerluse võtmevaldkonnas, milleks olid avalike teenuste arendamine ning ametnikueetika edendamine. 

Avatud riigivalitsemise arengukomisjon

Komisjon moodustati haldusvõimekuse arendamise valdkondliku komisjoni ühendamisel avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koordineeriva koguga. 

Avatud valitsemise partnerluse valdkonnas on komisjoni ülesanne kujundada avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamise protsessi kujundamine ning jälgida ja koordineerida tegevuskava elluviimist. Komisjon annab ka soovitusi avatud valitsemise partnerluse tegevustega seotud osalistele ning hindab tegevuskava elluviimist. Samuti on aitab komisjon kaasa Eesti avatud valitsemise partnerluses osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdasele kajastamisele.

Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo.

Komisjoni koosolekute kokkuvõtted on avalikustatud Riigikantselei dokumendiregistris.

Komisjoni juht: riigisekretär Taimar Peterkop

Komisjoni juhi asendaja: strateegiadirektor Henry Kattago

Komisjoni liikmed:

  • Rahandusministeeriumi kantsler
  • Justiitsministeeriumi kantsler
  • Siseministeeriumi kantsler
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler
  • Eesti Koostöö Kogu esindaja
  • Arenguseire Keskuse esindaja
  • Vabaühenduste Liidu esindaja
  • Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja
  • E-riigi Akadeemia esindaja

Minu omavalitsus

Milline on tugev kohalik omavalitsus? Kes pakub oma elanikele kvaliteetseid teenuseid mitmekesistest vaba aja sisustamise võimalustest katkestusteta jäätmeveoni või kodulähedasest ühistranspordist kaasava eelarveni?

Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Koostöö Kogu partnerluses loodud rakendusest saab ülevaate iga kohaliku omavalitsuse teenuste olukorrast ja see võimaldab omavalitsusi ka omavahel võrrelda.

See on abivahend otsustajatele, et kohalikku arengut juhtida, aga ka elanikele, et kohaliku elu asjades paremini kaasa rääkida.

10-astmelisel skaalal hinnatakse 16 teenuse valdkonda. Erinevaid hindamiskriteeriume on sadu ning teenustasemeid kolm: baas, edasijõudnud, eeskujulik. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

Vaata lähemalt: https://minuomavalitsus.fin.ee/et

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2018–2020.

Kihelkonnavärvides aiapostid.

Vabaühenduste rahastamine

Kui palju toetab Eesti riik oma vabaühendusi? Millise ministeeriumi valitsemisalas on toetatavaid vabaühendusi kõige enam ja kelle kulutused vabaühendustele kõige suuremad?

Rahandus- ja Siseministeeriumi ning Vabaühenduste Liidu partnerluses loodud rakendus annab ülevaate riigiasutuste kulutustest vabaühendustele valitsusalade, valitsemisfunktsioonide ja kululiikide lõikes.

See andmebaas aitab ühtlustada vabaühenduste rahastamise tavasid, aga ka analüüsida, kuidas on riigi ja vabaühenduste koostöö erinevates valdkondades korraldatud.

Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

Vaata lähemalt: http://mtyraha.heakodanik.ee 

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2016–2018.

Eesti lipuvärvides käärid kandikul

Rahvaalgatus

Kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta? 

Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei partnerluses loodud rahvaalgatus.ee on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mille kaudu saab Riigikogule kollektiivseid pöördumisi (ehk algatusi) esitada.

See rakendus on mugav vahend, et iga vähemalt 16-aastane Eesti elanik saaks kasutada oma õigust esitada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi. Riigikogu peab menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist.

Alates 2014. aastast, kui võeti vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, on Riigikogu menetlusse esitatud üle 60 kollektiivse pöördumise, neist enamik 2016. aastal lansseeritud rahvaalgatus.ee portaali kaudu.

Vaata lähemalt: https://rahvaalgatus.ee/  

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2014–2016.

Rahvamass stardijoone taga

Viimati uuendatud 24.01.2024