Avatud valitsemise partnerlus

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab hetkel 79 riiki.

AVPga liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös kodanikuühiskonnaga välja konkreetse tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on AVP raames ette nähtud nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline seire.

AVP-s osalemise peamine eesmärk on suunata nii avaliku halduse kui ka kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemustest ning jagada kogemusi teiste osalevate riikidega.

AVP tegevuskavad

„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ on järjekorras viies. Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus üksteist täiendavat tegevust.

Tegevuste ülevaade (uuendatud 2.08.2021)

Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

Eesmärk: arendada koosloome keskkonna tekstiredaktor, seda katsetada ja ametkonna poolt kasutusele võtta.

Kavandatud vaheetapid on täidetud osaliselt:

  • Tekstiredaktori arendustööd (sh väljatöötamiskavatsuse, seaduse ja määruse eelnõu ning seletuskirja teksti loomise töövahend)
  • Tekstiredaktori katsetamine

Teemaruumi loomise ning ajatelje ja koostöörühma tegemise ja muutmise lahendused, samuti seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, algtekst-tervikteksti ning seletuskirja koostamise funktsionaalsused ning teenus Riigi Teatajast terviktekstide allalaadimiseks ja versioneerimine on testimiseks valmis. Muutmise seaduse eelnõu koostamise funktsionaalsus ja kommenteerimine kui tegevus on osaliselt loodud ja osaliselt arendusjärgus. Kasutajakogemuse testimise meetodil on läbi viidud kaks erinevat ca 20 kasutuslooga testimist. Esimene testimine toimus 31.03.2021 ja keskendus peamiselt seaduseelnõu algtekst-tervikteksti eelnõu koostamisele. Teine testimine toimus 13.05.2021 ja keskendus seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse testimisele. Kokku osales testimisel kuus inimest, sh nii õigusloomejuriste kui analüütikuid. Tagasiside põhjal on kasutajaliideses tehtud prioriteetseid parandusi. Esmase lahenduse viimased arendused on planeeritud ja piloteerimine on plaanis sügisel. 

Järgmised vaheetapid:

  • Katsetulemuste analüüs ja edasiste tegevuste kavandamine (sh avaliku vaate arendamiseks)

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

Eesmärk: koosloomemeetodite tööriistakasti loomine ja kahe katseprojekti läbiviimine („Eesti 2035“ strateegiapäev, Maaeluministeeriumi nõuandvate kogude töö analüüsimine ja tõhustamine).

    Täidetud osaliselt.

    Kavandatud vaheetapid on täidetud osaliselt:

    • Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs
    • Katseprojektide eesmärkide ja tegevuskava läbirääkimine strateegiliste partneritega ning hetkeolukorra väljaselgitamine ja analüüs
    • Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine, juhendmaterjali avaldamine
    • „Eesti 2035“ strateegiapäeva katseprojekti elluviimine

    Riigikantselei tegevused on täidetud osaliselt. Koosloomemeetodite intervjuud ministeeriumitega (10) viidi läbi 2021. aasta kevadel. Tagasiside põhjal on mõistlik osaliselt ümber vaadata juhendmaterjali lähteülesanne, kuivõrd lisaks koosloomemeetodite kirjeldamisele on ootus, et juhend annaks ka soovitusi tervikliku koosloomeprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja järelhindamiseks. Seoses muutunud lähteülesandega valmib juhendmaterjal hilinemisega 2021. aasta sügisel.

    „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon töötati välja avaliku sektori innotiimi korraldatud innosprindil, mis toimus 17. novembrist 7. detsembrini. Seoses COVID-19 olukorraga otsustati 2021. aasta märtsis, et väljatöötatud lahendust kasutatakse järgmisel aastal, kuivõrd see eeldab paljude inimeste kohtumist. Selle asemel töötati välja uus lahendus, mis seab fookusesse noored ning elukeskkonna teemad. „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku veebilahendust koos seda toetava koolitunni õppemetoodikaga tutvustati õpetajatele 17. mai seminaril. Seoses pikalt piirangute tingimustes tegutsemisega polnud koolid valmis varasuvel arvamusrännakust lähtuvaid koolitunde soovitud mahus läbi viima, mistap korratakse katseprojekti 2021. aasta sügisel. Senikogutud sisendi põhjal toimub noorte osalusel arutelu Arvamusfestivalil.

    Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude arendusprojekti tegevused on täidetud väikese ajanihkega. Maaeluministeerium on kaardistanud valitsemisala ligi 20 nõuandva kogu 14 põhinäitajat (sh õiguslik alus, eesmärgid, juhtimine, liikmed, põhiteemad jm). Samuti toimusid koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) aprillis-mais ministeeriumi töötajate (10) ning ettevõtlus-, keskkonna- ja kogukonnaühenduste esindajate (11) intervjuud nõuandvate kogude ja kaasamise praktikaga seotud mõttemustrite analüüsiks (RAK-i aruande mustandile tehtud ettepanekute põhjal valmib lõpparuanne k.a. augustis). 

    Mais-juunis koostati ministeeriumis ka rahvusvahelise võrdlevuuringu „A comparative study on advisory bodies and stakeholders involvement in the ministries responsible for the agriculture, fisheries and rural development“ küsimustik, mida täpsustati koostöös Taani kolleegidega. Üsna mahukas ankeet saadeti Euroopa Liidu (EL) väiksemate liikmesriikide ministeeriumidele, kes tegelevad mh mitme-tasandilise EL-i ühise põllumajanduspoliitika kujundamisega (ankeet hõlmab mh OECD ja ÜRO tellitud valitsuste nõuandvaid kogusid käsitlevate uuringute soovituste testimist COVID-19 aegses/järgses kontekstis; vastuseid ootame septembri lõpuks). 

    Eelnimetatud ministeeriumi nõuandvate kogude kaardistus, RAK-i intervjuude lõpparuanne ja teiste EL riikide sarnaste ministeeriumide praktikad on sisendiks laiapõhjalisema e-küsitluse kavandamisele, mille abil mõõta kvantitatiivselt nõuandvate kogude kaasamisprobleemide olulisust ja lahendusettepanekutega seotud eelistusi eri osapoolte vaates. Sügisesse on plaanitud ka koosloome tööriistakastide koostamine ning osaline testimine eri juhtimistasanditel ning katseprojekti koondaruande koostamine.

    Järgmised vaheetapid:

    • Nõuandvate kogude katseprojekti elluviimine
    • Katseprojektide tulemuste kirjeldamine ja juhendmaterjali täiendamine

    Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

    2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

    Eesmärk: korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele avatud valitsemise töötoad.

    Kavandatud vaheetapp on täidetud:

    • Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus

    Tegevus on täidetud osaliselt ning on pikemaaegne. Rahandusministeerium viib läbi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, juhtidele ja ametnikele avatud valitsemise põhimõtete paremale rakendamisele ning digikaasamise võimakuse tõstmisele suunatud praktilisi töötubasid. Hange töötubade korraldamiseks on läbi viidud ja töötoad on ettevalmistamisel. Töötubadega alustatakse pärast 2021. aasta oktoobris toimuvaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi  ning need plaanitakse viia läbi hiljemalt 2022. aasta detsembriks.

    Järgmine vaheetapp:

    • Avatud valitsemise töötubade korraldamine 

    2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

    Eesmärk: viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust.

    Kavandatud vaheetapp on täidetud osaliselt:

    • Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs
    • Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine
    • Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli kontseptsiooni väljatöötamine 

    Läbi on viidud kaksteist intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega (sh Anija vald, Elva vald, Lääne-Harju vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee vald, Märjamaa vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Põlva vald, Tartu linn ning Võru maakonnast erinevad KOVid). Samuti on  läbi viidud üksteist intervjuud kogukondadega (sh Supilinna Selts, Vigala külade ümarlaud, Kirepi kogukond MTÜ, SA Kalevipoja Koda, Salumäe külavanem, Linnamäe Arenguselts, MTÜ Vidrike Selts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Põhja Sakala valla külavanem, Karilatsi küla külavanem, Lüganuse Küla Selts). Nende intervjuude sisendiks oli muu hulgas küsitlus kogukondade kaasamise praktikatest kohalike omavalitsuste ning kogukondade esindajate seas, millele vastas 70 inimest. Praegu on käsil intervjuude tulemuste analüüs ning valmistatakse ette projektikonkurssi koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimiseks vähemalt viiele kohalikule omavalitsusele.

    Järgmised vaheetapid:

    • Koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimine
    • Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli kontseptsiooni katsetamine
    • Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli täiendamine ning edasise arenduse ja haldamise kokkuleppimine

    Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

    3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

    Eesmärk: luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. 

    Kavandatud vaheetapid on täidetud:

    • Huvide konflikti vältimise juhiste väljatöötamine ministritele ja nende nõunikele
    • Lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ametiisikutele

    Vabariigi Valitsus kiitis 18. märtsil 2021 heaks „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“ ning „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“.

    Loodud on e-õppe video „Korruptsioon ja huvide konflikt: Lobi ja mõjutamine“ ning vastav kursus koos küsimustega. Samuti on esimesed ministeeriumid avalikustanud oma kohtumised lobistidega (sh justiits-, keskkonna-, rahandus-, sise- ja sotsiaalministeerium).

    Järgmised vaheetapid:

    • Ametiisikute koolitamine lobistidega suhtlemise head tava arvestama
    • Lobistidega kohtumiste avalikustamise kontseptsiooni rakendamine ja tehniliste lahenduste analüüs

      3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

      Eesmärk: võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.

          Eelnõu on ettevalmistamisel ning väljatöötamiskavatsus on läbinud kooskõlastusringi ning praegu analüüsitakse laekunud ettepanekuid ning täpsustatakse eelnõu. Seoses sellega on lükkunud kavandatud tegevused edasi.

          Järgmised vaheetapid:

          • Vihjekanali võimalike e-lahenduste analüüsimine
          • Korruptsiooniteemalisele koolitusele vihjeandmise teemalise mooduli lisamine
          • Tehnoloogiliste lahenduste loomine
          • Asutustele ja vastutavatele isikutele abistava juhendmaterjali loomine

          2018–2020 tegevuskava oli Eestile järjekorras neljas. Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

          Tegevuskava keskendus ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine.

          Tegevuste ülevaade (seisuga märts 2020)

          Lubadus 1: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

          1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

          Eesmärk: töötada välja uus eelnõude infosüsteemi (EIS) lähteülesanne.

          Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

          Õigusloome ja poliitikakujundamise protsesside kasutajateekonnad on loodud ning esmased lahendused madala täpsusega prototüübi näitel genereeritud. Projekti töörühm koostas üldisi nõudeid selgitava dokumendi (aprill–juuni 2019), mille põhjal alustati tööd prototüübi loomisega. Vahetulemusi esitleti protsessi osalistele (mh uuendajate võrgustiku iKlubi kohtumisel) ning kantslerite nõupidamisel.

          Arutelude käigus on välja selgitatud koosloome ja tänase õigusloomeprotsessi võimalikud probleemid, millele soovitakse prototüübi arenduse käigus lahendusi leida.

          Toimunud on kuus prototüübi testrühma, mille tagasiside põhjal prototüüpi täiendatakse.

          Vahetulemusi esitleti ARVAK kohtumisel (18.02.2020). Edasisi tegevusi planeeritakse agiilse arenduse meetodil.

          Järgmine tegevus: lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine ning prototüüp (tähtaeg juuni 2020).

          1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

          Eesmärk: parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd, suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kodanikukeskse 

          Täidetud plaanitud mahus.

          2018. aastast on pakutud koolitusi poliitika kujundamisega tegelevate teenistujate analüüsivõimekuse tõstmiseks ja kaasamisoskuste arendamiseks.

          Moodulid jagunevad neljaks:

          • Poliitikakujundamise ABC
          • Protsessijuhtimine ja kaasamise oskused
          • Mõjude hindamine poliitikakujundamises. Kulu-tulu analüüs.
          • Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks (sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, moodne R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonianalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed ja võrgustikuanalüüs ning mõjude hindamine simulatsiooni abil.)

          Koolituste tutvustused leiab riigitöötaja portaali koolitusmaterjalide registrist, otsides koolituse nimetuse järgi ning märkides otsingu algusajaks 1.01.2018).

          2018. aastal koolitati 321 ja 2019. aastal 493 osalejat, kokku 814. Jälgitakse, et koolitatavatest kolmandik oleksid kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (kõikide moodulite peale kokku).

          1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

          Eesmärk: Riigikogu täiskogu istungitega seotud andmeid saab tulevikus töödelda masinloetaval kujul, kiirenenud on komisjonide protokollide avaldamine ja need komisjoniti ühtlustatud.

          Täidetud plaanitud mahus.

          Riigikogu Kantselei avaandmete teenused on kättesaadavad. Avaandmeid väljastatakse läbi rakendusliidese (API) JSON-vormingus.

          Avalik rakendus kuvab märkimisväärses mahus sisu mitmest infosüsteemist (näiteks stenogrammid, hääletused, osavõtt, dokumendiregister, saadikute ja teenistujate andmed, eelnõud, märksõnaotsingu sisu, statistika jm info). Paljud andmed on API väljundites esitatud universaalsete ja unikaalsete identifikaatoritena (UUID), millele saab selgitava vaste sobiva API päringu tegemisel.

          Järgmine tegevus: protokollid avaldatakse esimesel võimalusel peale komisjoni istungi toimumist (tähtaeg juuni 2020).

          Lubadus 2: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

          2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

          Eesmärk: toetatakse KOVe, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja vabaühendusi, avatud valitsemise tegevuste teadvustamiseks või rakendamiseks kohalikul tasandil.

          Täidetud plaanitud mahus.

          Sügisel 2018 korraldatud taotlusvoorust rahastati kahte avatud valitsemise tegevusi ellu viidavat projekti (Põlva ja Valga vald).

          Sügisel 2019 välja kuulutatud taotlusvoorus oli samuti võimalik taotleda toetust avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Toetust saavad projektid selguvad hiljemalt märtsi lõpuks. KOV teenustasemete raames (p 2.2) kogutakse ka infot avatud valitsemise tegevuskavade olemasolust, kaasava eelarve kasutusest ning volikogu istungi avalikustamisest.

          Järgmine tegevus: vähemalt viies kohalikus omavalitsuses on töötatud välja avatud valitsemise tegevuskava või ellu viidud tegevusi tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest (tähtaeg detsember 2020).

          2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

          Eesmärk: metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse. Metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne, elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kasutajatele luuakse rakenduses tagasiside andmise võimalus.

          Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

          Partneritega on läbi arutatud loodava tööriista vajalik funktsionaalsus ja esitlusviis ning koostatud prototüübi lähteülesanne. Hankeleping on sõlmitud ja arendustööd käivad.

          Järgmised tegevused: arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega (tähtaeg veebruar 2019, eeldatav täitmise aeg august 2019), arenduse valmimine (tähtaeg detsember 2019, eeldatav täitmise aeg juuni 2020); keskkonna aktiivse kasutuse propageerimine (tähtaeg jaanuar 2020, eeldatav täitmise aeg detsember 2020).

          Lubadus 3: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

          3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

          Eesmärk:
          Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste ajakohastamiseks muutunud õpikäsituse põhimõtetest  lähtuvalt.

          Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

          Sotsiaalainete valdkonna töörühm esitas jaanuaris Innovele ettepanekud valdkonnapädevuste sõnastamiseks, valdkonna õppeainete kooliastme õpitulemuste sõnastuseks põhikoolis ja gümnaasiumis ja õpitulemuste lahtikirjutuseks hindamiskriteeriumidena. Innove esitas ettepanekud HTMile, kes on kasutanud ettepanekuid haridusstrateegia koostamise protsessis (sh noorte osaluskohvikutes, regionaalsetel kohtumistel ja Arvamusfestivalil).

          Kolmandal rakendusperioodil keskendus Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluse põhimõtete elluviimisel kahele prioriteetsuunale:

          • kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele
          • avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele

          2014-2016 tegevuskava keskendus kolmele prioriteetvaldkonnale:

          • kodanikke kaasava ja avatud poliitikakujundamise protsessi edendamine
          • riigieelarve ja finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamine
          • kodanikust lähtuvate avalike teenuste arendamine

          Eesti esimene AVP tegevuskava (2012-2014) koondas kokku Eesti valitsuse tegevused kahes partnerluse võtmevaldkonnas, milleks olid avalike teenuste arendamine ning ametnikueetika edendamine. 

          Avatud riigivalitsemise arengukomisjon

          Komisjon moodustati haldusvõimekuse arendamise valdkondliku komisjoni ühendamisel avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koordineeriva koguga. 

          Avatud valitsemise partnerluse valdkonnas on komisjoni ülesanne kujundada avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamise protsessi kujundamine ning jälgida ja koordineerida tegevuskava elluviimist. Komisjon annab ka soovitusi avatud valitsemise partnerluse tegevustega seotud osalistele ning hindab tegevuskava elluviimist. Samuti on aitab komisjon kaasa Eesti avatud valitsemise partnerluses osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdasele kajastamisele.

          Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo.

          Komisjoni koosolekute kokkuvõtted on avalikustatud Riigikantselei dokumendiregistris.

          Komisjoni juht: riigisekretär Taimar Peterkop

          Komisjoni juhi asendaja: strateegiadirektor Henry Kattago

          Komisjoni liikmed:

          • Rahandusministeeriumi kantsler
          • Justiitsministeeriumi kantsler
          • Siseministeeriumi kantsler
          • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler
          • Eesti Koostöö Kogu esindaja
          • Arenguseire Keskuse esindaja
          • Vabaühenduste Liidu esindaja
          • Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja
          • E-riigi Akadeemia esindaja

          Minu omavalitsus

          Milline on tugev kohalik omavalitsus? Kes pakub oma elanikele kvaliteetseid teenuseid mitmekesistest vaba aja sisustamise võimalustest katkestusteta jäätmeveoni või kodulähedasest ühistranspordist kaasava eelarveni?

          Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Koostöö Kogu partnerluses loodud rakendusest saab ülevaate iga kohaliku omavalitsuse teenuste olukorrast ja see võimaldab omavalitsusi ka omavahel võrrelda.

          See on abivahend otsustajatele, et kohalikku arengut juhtida, aga ka elanikele, et kohaliku elu asjades paremini kaasa rääkida.

          10-astmelisel skaalal hinnatakse 16 teenuse valdkonda. Erinevaid hindamiskriteeriume on sadu ning teenustasemeid kolm: baas, edasijõudnud, eeskujulik. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

          Vaata lähemalt: https://minuomavalitsus.fin.ee/et

          Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2018–2020.

          Vabaühenduste rahastamine

          Kui palju toetab Eesti riik oma vabaühendusi? Millise ministeeriumi valitsemisalas on toetatavaid vabaühendusi kõige enam ja kelle kulutused vabaühendustele kõige suuremad?

          Rahandus- ja Siseministeeriumi ning Vabaühenduste Liidu partnerluses loodud rakendus annab ülevaate riigiasutuste kulutustest vabaühendustele valitsusalade, valitsemisfunktsioonide ja kululiikide lõikes.

          See andmebaas aitab ühtlustada vabaühenduste rahastamise tavasid, aga ka analüüsida, kuidas on riigi ja vabaühenduste koostöö erinevates valdkondades korraldatud.

          Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

          Vaata lähemalt: http://mtyraha.heakodanik.ee 

          Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2016–2018.

          Rahvaalgatus

          Kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta? 

          Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei partnerluses loodud rahvaalgatus.ee on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mille kaudu saab Riigikogule kollektiivseid pöördumisi (ehk algatusi) esitada.

          See rakendus on mugav vahend, et iga vähemalt 16-aastane Eesti elanik saaks kasutada oma õigust esitada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi. Riigikogu peab menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist.

          Alates 2014. aastast, kui võeti vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, on Riigikogu menetlusse esitatud üle 60 kollektiivse pöördumise, neist enamik 2016. aastal lansseeritud rahvaalgatus.ee portaali kaudu.

          Vaata lähemalt: https://rahvaalgatus.ee/  

          Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2014–2016.

          Viimati uuendatud 07.09.2021