Innofondi temaatiline taotlusvoor on avatud!
Kutsume avaliku sektori asutusi esitama uuenduslikke projektiideid droonitehnoloogiate ja AI-lahenduste valdkonnas. Ideekavandite esitamise tähtaeg on 30. juuni 2026 (kl 23:59).
Infotund ja eelkonsultatsioonid
- 19. mail kell 10:00 toimus Teamsis vooru infotund. Infotunni salvestuse leiad siitsamast paar rida altpoolt ning infotunnis näidatud slaidid paremalt jaotisest "Olulised materjalid".
- Innovatsioonitiim viib läbi eelkonsultatsioone ideede tingimustele vastavuse hindamiseks ja taotlusvormi täitmise nõustamiseks. Esimene eelkonsultatsioon tuleb teha enne 7. juunit. Palun kirjuta oma soovist e-posti teel aadressile [email protected].
Loe taotlusvooru avamise uudist. Täpsemat infot vooru tingimuste, meile esitatavate taotluste ning neile esitatavate nõuete kohta siitsamast veebilehelt altpoolt.
Olulised materjalid
Innovatsioonivõimekuse tõstmine
Praegusel välisvahendite perioodil saavad toetust avaliku sektori innovatsiooniprojektid, milles otsitakse „Eesti 2035“ strateegias toodud vajalike muutuste elluviimiseks lahendusi ja kasutatakse selleks uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. Otsime eelkõige teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) 2035 arengukava fookusvaldkondadele:
- digilahendused igas eluvaldkonnas
- tervisetehnoloogiad ja -teenused
- kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
- nutikad ja kestlikud energialahendused
Olgu projekti sisuks uuenduslike lahenduste arendamine, päris elus katsetamine või midagi muud – tehtud peab see olema usaldusväärse metoodikaga, mis võimaldab katseprojekti tulemuste põhjal teha tõenduspõhiseid järeldusi ja otsuseid tulemuste kasutuselevõtu kohta.
Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamiseks töötatakse välja ka uusi meetodeid, tööriistu, juhendeid, viiakse läbi eelanalüüse ja soodustatakse kogemuste jagamist ning enesetäiendamist.
Ideekavandite esitamine, projektide valik ja elluviimine
Innofond toetab uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Ei toetata valmislahenduse hankimist ega toetust saanud innovatsiooniprojekti tulemuste ellu rakendamist.
Projekti algataja on avaliku sektori asutus. Rahalist omaosalust ei nõuta, aga eeldame projekti esitaja aktiivset kaasatust kogu projekti jooksul, tugevat projektijuhti.
Riigikantselei teostab projektide eelhindamise, mille käigus vaadatakse üle kohustuslikele kriteeriumitele vastavus. Seejärel teeb oma valiku projektide hulgast kantslerite kogu, lähtudes projektide kooskõlast valitsuse poolt seatud prioriteetidega. Projektidele annab oma sisulise hinnangu ning rahastamisotsuse teeb ekspertkomisjon. Mõnel juhul võib rahastamisotsus olla tingimuslik ning jõustuda peale täiendavate tingimuste täitmist. Selleks on taotlejate võimalik ekspertkomisjoni tagasiside põhjal ideekavandit täiendada ning esitada lõplik ideekavand.
Projektide elluviijad leitakse hangete kaudu ja need võivad olla nii teadusasutused, ettevõtjad kui kolmanda sektori organisatsioonid. Hanke või konkursi valmistab ette projekti esitanud meeskond koos riigikantseleiga. Eelistame paindlikke hankeid, milles ei ole lõplikud lahendused ette kirjutatud (innovatsiooni toetavad hanked). Selles omakorda toetab riigikantseleid ja projekti meeskonda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), kes on riigi poolt määratud vabatahtlikuks keskseks hankijaks innovatsiooni toetavate hangete korraldamisel.
Soovitused ja juhised projekti esitajatele
- Projekti saavad esitada järgmised avaliku sektori asutused:
- põhiseaduslikud institutsioonid,
- valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
- Tervisekassa, Eesti Töötukassa, Rahvusraamatukogu,
- kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud,
- mittetulundusühingud, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning esitavad innovatsiooniprojekti ideekavandi avaliku teenuse arendamiseks,
- sihtasutused, kui nad täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutavad haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid ning esitavad innovatsiooniprojekti ideekavandi avalike ülesannete täitmiseks,
- haiglavõrgu arengukavas nimetatud keskhaiglad.
- Projektimeeskonda võivad kuuluda ka teiste organisatsioonide esindajad, kuid projekti esitaja ehk tulevane partner peab kuuluma mainitud sihtrühma.
- Kui projekt viiakse ellu ühe organisatsiooni või KOV-i tasandil, siis soovime näha, et lahenduse saab kasutusele võtta ka mujal Eestis ehk see lahendab üleriigilist probleemi.
- Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus osaleb innovatsiooniprojekti ettevalmistamise ja elluviimise protsessis ning tulemuste valmimisel rakendab neid.
- Innovatsiooniprojektid hõlmavad probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist.
- Otsime nutikaid lahendusi Eesti pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavas toodud arenguvajadustele ja sihtidele. Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor.
- Otsime teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. Uuenduslikkust (innovatsiooni) ja teaduspõhisust defineerime järgmiselt:
- Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess).
- Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.
Täpsemad selgitused teadus- ja arendustegevuse määratlemiseks leiab Frascati käsiraamatust, millest tegevuste elluviimisel ka lähtutakse.
Definitsiooni kohaselt ei pruugi innovatsioon alati tugineda teadus- ja arendustegevusel. Käesolevast meetmest toetatakse innovatsiooniprojekte, mis kas sisaldavad teadus- ja arendustegevust või tuginevad teadus- ja arendustegevusel (võetakse kasutusse varasema teadus- ja arendustegevuse tulemusi).
- Lahendusi otsime „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ toodud nutika spetsialiseerumise valdkondades.
- Nutikas spetsialiseerumine – Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas kasutusel olev eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetav kohapõhine lähenemine selliste ettevõtlusvaldkondade väljaselgitamiseks, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem regionaalne konkurentsieelis. Nutika spetsialiseerumise raskuskese on kaasaval ettevõtlikul avastusprotsessil ning alt-üles initsiatiivide toetamisel.
- TAIE fookusvaldkonnad – Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisse panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad EL tõukefondide vahendite kavandamiseks.
- Projekti käigus arendatava lahenduse uuenduslikkus peaks avalduma just nutika spetsialiseerumise valdkondades:
- digilahendused igas eluvaldkonnas
- tervisetehnoloogiad ja -teenused
- kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
- nutikad ja kestlikud energialahendused
- Kuna suur osa eelarvest peab olema suunatud CO2-heitega majanduse edendamisele, kliimamuutustele vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, siis otsime mh sellise fookusega projekte.
- Innovatsioonifond võib taotlusvoore läbi viia ka temaatilistena ehk määrata voorule ühe või mitu fookusteemat, milliste valdkondade (või milliste tehnoloogiatega) probleemidele lahendusi otsitakse.
- Eeldame, et kõigis projektides on teataval määral ettearvamatust, millega kaasnevad riskid. Nii ei pruugi kõik projektid lõppeda töötava lahendusega. Juhul, kui tulemusi pole võimalik kasutusele võtta, tuleb projekti lõpus teha metoodiliselt korrektsed järeldused ja tuua välja õppetunnid edaspidiseks.
- Projektidel peaks ühel või teisel moel olema positiivne mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris.
- Väga teretulnud on projektid, mille tulemusi saaksid hiljem kasutada ka teised asutused/ organisatsioonid. Nt kui probleemile leitakse lahendus ühe KOV-i tasemel, peaks see olema hiljem kasutatav ka teistes KOV-ides. Vaid ühe KOV-i spetsiifilist probleemi lahendavaid projekte üldjuhul ei toetata.
- Innofondist ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 lõikes 1, nt fossiilkütuste tootmisega seotud tegevused, investeeringud lennujaama taristusse, tuumajaamade rajamisega seotud investeeringud jm.
Projekti suurus
- Projekti suurusel (eelarvel) ei ole piiri, kuid enamasti on seni rahastatud projekte eelarvega vahemikus u 800 000 - 2 000 000 eurot. Sealjuures suuremad projektid soovitame ellu viia etapiviisiliselt.
Projekti esitaja panus
- Projekti esitaja peab arvestama projektiga kaasneva töömahuga. Rahalist omaosalust ei nõuta, aga eeldame taotleja aktiivset osalust kogu projekti jooksul (koostööd hanke võitnud meeskonnaga), tugevat projektijuhti.
- Eeldame valmisolekut ja võimekust viia projekti tulemused ellu, kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega. Seega eeldame, et projektil on tugev juhtkonna toetus.
- Juhul, kui projekt lahendab probleemi, mis puudutab erinevaid valdkondi, peaks projekti meeskonda olema nende valdkondade eest vastutavate asutuste esindajad kaasatud.
- Projekti meeskonda võib kaasata organisatsioone väljastpoolt avalikku sektorit. Tuleb arvestada, et kui osapoolel on tekkinud eelis teiste turuosaliste ees, siis nad ei saa hankel pakkujana osaleda.
- Projektiidee esitamiseks jälgige avatud taotlusvooru infot ja võtke meiega ühendust eelkonsultatsiooniks vastavalt seal toodud juhistele.
- Eelkonsultatsioon innofondi meeskonnaga on kohustuslik enne ideekavandi esitamist, et projektiidee läbi arutada. Vajadusel saame pakkuda tuge ka projekti ettevalmistusfaasis (nt aitame leida sobiva eksperdi nõu andma vms).
- Kui projekt sisaldab katsetust, palume tutvuda ja järgida avalikus sektoris katsetamise juhiseid, mis on leitavad SIIT.
- Riigikantselei innovatsioonitiim teostab projektide eelhindamise, mille käigus vaadatakse üle kohustuslikele kriteeriumitele vastavus.
- Kantslerite kogu hindab projektide kooskõla valitsuse tegevuskava prioriteetidega (riigi kriisikindluse suurendamine, majanduse kasvule kaasa aitamine, riigi tõhus juhtimine).
- Projektidele annab oma hinnangu ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad:
- Siim Sikkut, Digital Nation
- Tea Danilov, Arenguseire Keskus
- Heidi Kakko, ettevõtluse arendamise ja investeerimise ekspert
- Anne Jürgenson, Statistikaamet
- Tarmo Luumann, Riigikantselei
- Villiko Nurmoja, SensusQ (droonivaldkonna ekspert)
- Kristel Kriisa, TalTech (tehisintellekti ekspert)
- Ekspertkomisjonilt saadud tagasiside põhjal on võimalik projekti ideekavandit täiendada.
- Vajadusel saadab innovatsioonitiim ideekavandid täiendava eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
- Projekti esitaja ja riigikantselei vahel sõlmitakse partnerlusleping, milles sätestatakse partneri ja Riigikantselei õigused, kohustused, abikõlblikud kulud, vastutus maksete ja tagasimaksete tegemise korra kohta.
- Partner:
- Vastutab innovatsiooniprojekti ideekavandis olevate tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise eest.
- Järgib riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatut. Elluviijal on õigus küsida partneri koostatavaid hankedokumente eelnevaks kooskõlastamiseks.
- Kasutab toetust eesmärgipäraselt, teeb kulud nõuetekohaselt. Saab muuhulgas projektijuhtimise kulud katta projekti eelarvest.
- Säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente.
- Järgib EL struktuurivahendite teavituskohustust. - Probleemile otsitakse lahendusi hangetega või teadus- ja arendustegevuse erandit kasutades.
- Hanke valmistab ette projekti esitanud meeskond (partner) koos riigikantseleiga. Hanke viib läbi partner.
- Riigikantselei nõustab partnerit hankestrateegia valikul.
- Hanke ettevalmistamise etapis tuleb läbi viia turu-uuring, et välja selgitada võimalikud töö teostajad.
- Eelistame paindlikke hankeid, milles ei ole lõplikud lahendused ette kirjutatud (innovatsiooni toetavad hanked). Selliste hangete ettevalmistamisel ja läbi viimisel saab kasutada keskse hankija EIS-i abi.
- Hanke edukaid pakkujaid võib olla mitu, kui soovime arendada ja testida mitut lahendust probleemile. Keerukamate hangete puhul kaasame varasema innovatsioonihangete läbiviimise kogemusega eksperte.
- Hanke tulemusi hindab hanke hindamiskomisjon, mis pannakse kokku lähtuvalt konkreetse projekti teemast.
- Hankeleping sõlmitakse partneri ja eduka pakkuja vahel, kus mh sätestatakse projekti tulemusel tekkivate intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine.
Miks on voorus lisaks valitsuse prioriteetidele kehtestatud veel eraldi fookusteemad (droonid, AI)?
Valitsuse prioriteedid annavad voorule üldise suuna: toetada majanduskasvu, kriisikindlust ja riigi tõhusust. Fookusteemad annavad suunise esitada taotlusi valdkondades, kus riik näeb uute tehnoloogiate katsetamisel lähiaastatel eriti suurt mõju. Droonitehnoloogiad ja AI-lahendused ei ole eesmärgid iseeneses, vaid vahendid, mis toetavad riigi vaatest oluliste ja mõjusate tehnoloogiate arendamist.
Riigikantseleis eesti.ai juba kutsub ellu AI-projekte, miks innofond sama teema fookusesse tõstab?
Eesti.ai ja innofond täiendavad teineteist. Eesti.ai eesmärk on kiirendada tehisaru süsteemset kasutuselevõttu ja suure mõjuga algatusi eri valdkondades, sealhulgas avalikus sektoris. Innofond võimaldab avaliku sektori asutustel katsetada konkreetseid lahendusi oma valdkonna probleemide lahendamiseks, sealhulgas AI-rakenduste abil. Seega aitab innofond oma rahastuse toel viia eesti.ai poolt prioriteetseiks hinnatud AI-projektid praktiliste katsetusteni avalikus sektoris, luues eeldused nende lahenduste hilisemaks rakendamiseks avalikus sektoris laiemalt.
Kas innofondi rahastust saavad tulla taotlema ainult eesti.ai algatusest suunatud projektid?
Ei. Taotlema saavad tulla avaliku sektori asutused ka oma ideedega, kui projekt vastab vooru tingimustele, aitab lahendada olulist avaliku sektori probleemi ning toetab vooru prioriteete ja fookusteemasid. Eesti.ai algatusega seotus ei ole ainus võimalus taotluse esitamiseks ning võtame vastu ka temaatilisi taotlusi nn väljastpoolt.
Kas innofondist saavad rahastust taotleda drooni- ja/või AI-lahendusi arendavad ettevõtted?
Ei. Innofondist saavad rahastust taotleda avaliku sektori asutused, avalikku ülesannet täitvad sihtasutused ja mittetulundusühingud. Ettevõtted saavad projektides osaleda innohangete kaudu toote- või teenusepakkuja või teadus- ja arenduskoostöö osapoolena. Innofond toetab avaliku sektori vajadusest lähtuvaid uuenduslikke katsetusi, mida avaliku sektori asutused saavad teha koostöös ettevõtete ja teadusasutustega. Erasektori ettevõtted ise taotlejateks olla ei saa.
Kas droonide ja AI teemadel peab olema fondi rahastuses kindel osakaal või on üks valdkond eelistatud?
Ei pea. Fookusteemad ei tähenda automaatset kvooti ega seda, et üks valdkond oleks teisele eelistatud. Hindamisel lähtutakse projekti kvaliteedist, mõjust, teostatavusest, avaliku sektori vajadusest ja seosest vooru prioriteetidega. Võimalikud on ka projektid, kus droonitehnoloogiad ja AI-lahendused on omavahel seotud.
Millises staadiumis või valmidusastmes peab taotluses esitatav projektiidee olema?
Esitatav projektiidee ei pea olema lõplikult selge ega valmis ning selle sisuks ei tohikski olla täielikult välja arendatud lahendus. Innofond on mõeldud uuenduslike ideede arendamiseks, katsetamiseks ja piloteerimiseks, mitte valmislahenduste arendamiseks või juurutamiseks.
Taotluse ideekavandi vormis peab olema projekti osas läbi mõeldud ja selgelt sõnastatud:
- lahendatav probleem, selle olulisus ja mõju,
- projekti eesmärk ja oodatav tulemus,
- kavandatav(ad) lahendussuun(a)d või lähenemine (esialgsel kujul),
- peamised tegevused ning realistlik plaan (ajakava, eelarve, meeskond) idee testimiseks,
- projekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed,
- valmisolek ja võimekus lahenduse skaleerimiseks, juhul kui piloot osutub edukaks.
Projektid peavad olema piisavalt läbi mõeldud, et neid saaks projekti perioodi jooksul ideekavandi alusel praktiliselt piloteerida, kuid samas piisavalt uudsed ja paindlikud, et vajada arendust ja valideerimist. Eelduste kohaselt lõpetavad innofondi rahastuse toel ellu viidud projektid TRL (technology readiness level) tasemel 7.
Kontaktid
| Nimetus | Ametinimetus | Üksus | Telefon | E-posti aadress |
|---|---|---|---|---|
| Aivar Hiio | innovatsioonivaldkonna juht | Innovatsioonivaldkond | 5624 4387 | [email protected] |
| Kadi Villers | nõunik | Innovatsioonivaldkond | 5665 3148 | [email protected] |
| Regina Tagger | nõunik | Innovatsioonivaldkond | 5690 2339 | [email protected] |
| Kairit Viidalepp | nõunik | Innovatsioonivaldkond | 5646 7281 | [email protected] |
| Eneli Saabas | nõunik | Innovatsioonivaldkond | 5675 4144 | [email protected] |
| Elisabeth Luisk | nõunik | Innovatsioonivaldkond | 5390 5063 | [email protected] |
| Kerttu Kuld | innovatsioonivaldkonna hankespetsialist | Innovatsioonivaldkond | 693 5620 | [email protected] |
Innovatsioonifondi tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Viimati uuendatud 19.05.2026
