Riskianalüüsi koostamisest
Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös asjaomaste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kes analüüsivad oma pädevuse piires ohte ja hindavad riske ning esitavad andmed Riigikantseleile.
Üleriigiline riskianalüüs koosneb neljast osast:
- üldise keskkonna kirjeldus
- ohtude riskianalüüs
- valdkondlikud riskianalüüsid
- kohalike omavalitsuste riskianalüüsid
Üldise keskkonna kirjelduse koostab Riigikantselei avaliku arvamuse uuringute, strateegiadokumentide ning muude avalike allikate põhjal, misjärel kooskõlastatakse see asjaomaste asutuste ja ministeeriumidega. Selles osas tuuakse esile üldised trendid ühiskonna sidususe, rahvatervise, kliima, rahvusvahelise keskkonna, küberruumi, tehnoloogia ja majanduse valdkonnas.
Riskianalüüsi peamine eesmärk on tuvastada kriisiolukorra põhjustada võivad ohud ja selgitada välja nende tõsidus. Ohtude analüüsimine on osa asutuste igapäevasest tegevusest, näiteks Päästeamet analüüsib toimunud tulekahjude tekkepõhjusi pidevalt, Põllumajandus- ja Toiduamet analüüsib loomataudide esinemist ja levikut ning Välisluureamet hindab sõjalist ohtu, Kaitsepolitseiamet asümmeetrilisi ohte ja Riigi Infosüsteemi Amet küberohte. Erinevate analüüside koondumist terviklikuks riskipildiks koordineerib Riigikantselei.
Üleriigilises riskianalüüsis on ohu realiseerumise tõenäosus esitatud alljärgneval skaalal:
- Ebatõenäoline: järgmise kahe aasta jooksul areneb oht kriisiks 0–20% tõenäosusega või oht areneb kriisiolukorraks enam kui 20 aasta jooksul.
-
Vähe tõenäoline: järgmise kahe aasta jooksul areneb oht kriisiks 21–40% tõenäosusega või oht areneb kriisiolukorraks järgmise 10–20 aasta jooksul.
-
Tõenäoline: järgmise kahe aasta jooksul areneb oht kriisiks 41–60% tõenäosusega või oht areneb kriisiolukorraks järgmise 5–10 aasta jooksul.
-
Väga tõenäoline: järgmise kahe aasta jooksul areneb oht kriisiks 61–80% tõenäosusega või oht areneb kriisiolukorraks järgmise 1–5 aasta jooksul.
-
Kindlasti juhtub: järgmise kahe aasta jooksul areneb oht kriisiks 81–100% tõenäosusega või oht areneb kriisiolukorraks vähem kui aasta jooksul või hetkel on ohu tõttu kriisiolukord.
Kuigi tõenäosuse hinnang on hea indikaator, ei kata see ohu prioriteetsust täiel määral. Ohu tegeliku olulisuse hindamiseks tuleb vaadata ka selle võimalikke tagajärgi, võttes arvesse nii mõju ulatust kui ka selle iseloomu. Lisaks tuleb arvesse võtta ka ohuga seotud trende. Riskihindamine ei saa olla ühekordne või staatiline tegevus, vaid see peab olema protsess, mis põhineb pideval seirel, kohanemisel ja ennetusel.
Ohu realiseerumise korral avalduvate mõjude hindamisel lähtutakse kõige tõenäolisemate kriisiolukordade stsenaariumidest. Seega keskendub mõjuanalüüs realistlikele ja mõistlikult eeldatavatele kriisiolukordadele.
Samuti tuuakse ohtude hindamisel esile asjakohased trendid ning riski suurendavad või maandavad muutused, mis võivad mõjutada ohu realiseerumist lähitulevikus. Tulevikusuundade ja võimalike muutuste väljaselgitamine aitab ennetada kahjulikke tagajärgi ja kasutada ära uusi võimalusi riskide maandamiseks.
Valdkondlik riskianalüüs on osa üleriigilise analüüsi protsessist, mille raames hindavad asjaomased asutused riskide võimalikke mõjusid oma valdkondade elutähtsate teenuste toimepidevusele (nende puudumise korral hinnatakse üldist mõju valdkonna toimimisele). Valdkondlikus riskianalüüsis keskendutakse kõigi üleriigilises riskianalüüsis nimetatud riskide halvimatele tõenäolisematele mõjudele, et kindlaks määrata riskide võimalike mõjude valdkondlik ulatus ning välja selgitada ristsõltuvused.
Valdkondliku riskianalüüsi raames analüüsitavate valdkondade nimistu põhineb CER-direktiivi lisas esile toodud sektoritel:
- Energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, vedelkütused, maagaas, vesinik
- Transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport
- Pangandus ja finantsturutaristu
- Tervis
- Joogivesi
- Reovesi
- Digitaristu
- Keskvalitsus
- Kosmos
- Toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine
Üleriigilisse riskianalüüsi panustavad ka kõik 79 kohalikku omavalitsust, kes tuvastavad ohud elutähtsatele teenustele, mille eest omavalitsus vastutab. Kohalikud omavalitsused peavad hindama riske kaugkütte- ja veevarustusele, kanalisatsioonile ning kohalike teede sõidetavusele.
Käesolevasse riskipilti on koondatud asutuste koostatud analüüside kokkuvõtted. Kui on soov tutvuda analüüsiga põhjalikumalt, tuleks pöörduda sisendi andnud asutuse poole. Täpsemalt saab informatsiooni e-postiaadressilt [email protected].
