Kriisikommunikatsiooni arendamine

Kriisikommunikatsiooni eesmärk on tagada, et inimesed saaksid kiiresti teada äkitselt tekkinud ohust oma elule, tervisele või varale ja teaksid, kuidas sellises olukorras käituda. Kriisi võib tekitada loodusnähtus või inimtegevus, laialdased infrastruktuuri häired või sõda. Selleks, et kriisiolukorras suudaksid kriisi lahendavad ametkonnad tagada avalikkusele selged käitumisjuhised ja vastata suurenenud infovajadusele, on oluline arendada kriisikommunikatsiooni kui olulise kriisiaegse teenuse toimimist.

Riskikommunikatsioon

Riskikommunikatsioon on elanikkonna teavitamine riiki ja ühiskonda ähvardavatest ohtudest ning meetmetest, mida riik ja elanikud saavad ette võtta nende ohtude maandamiseks või kahjuliku mõju vähendamiseks. Näiteks on päästeamet koostanud soovitusliku nimekirja varudest, mis võiks igal inimesel kodus olla, et tormi ja võimaliku elektrikatkeskuse ajal hakkama saada.

Samas saame riskikommunikatsioonina käsitleda ka ennetustööd, mille eesmärk on kujundada inimeste käitumismudeleid ja muuta harjumusi, et ümbritsev elukeskkond oleks ohutum. Näiteks õpetatakse juba lasteaias, kuidas on ohutu liigelda ning kuidas kutsuda vajadusel abi.

Päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet teevad igal aastal kampaaniaid, et inimesed kannaksid helkurit, ei istuks alkoholi tarvitanuna rooli ega läheks purjus peaga ujuma. Seda kõike saame nimetada ka riskikommunikatsiooniks.

Kriisikommunikatsioon

Kriisikommunikatsioon on elanikkonna teavitamine kriisi tekkimise vahetust ohust või kriisist ning käitumisjuhiste ja info jagamine kriisi ajal. Hästi korraldatud kriisikommunikatsioon toetab kriisiolukorra lahendamist ning aitab kaasa riigi kui terviku – mitte üksnes konkreetse asutuse – usaldusväärsuse tagamisele ja olukorra lahendamisele. Kriisiolukorda iseloomustab olukorra määramatus, sellest tulenev avalikkuse ebakindlus ja hüppeliselt suurenev infovajadus.

Kui tõene ja täpne teave ei jõua kriisist mõjutatud inimesteni, võib see oluliselt takistada kriisi lahendamist ning vähendada riigivõimu usaldusväärsust. Seetõttu on valitsusasutuste kohuseks kriisiolukorra kohta tõese ning täpse teabe võimalikult kiire kogumine ja levitamine, spekulatsioonidest hoidumine ning väärinfo ümberlükkamine. Kriisi ajal on kriisireguleerimisega seotud asutused avalikkuse teravdatud tähelepanu all.

Kriisikommunikatsioon hõlmab lisaks avalikkuse teavitamisele ka infovahetust olukorrale reageerivate ametkondade, ettevõtete, vabaühenduste ja meediaorganisatsioonide vahel.

Laadaplats

Info ja juhised avalikkusele

Kriisi ajal on väga oluline, et elanikkond järgiks käitumisjuhiseid ametlikest infokanalitest, sest alternatiivsetes kanalites võib hoogustuda valeinfo levik.

kriis.ee

Kohtumine

Valitsuse kommunikatsioonikeskus

Valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldab kommunikatsioonikeskuse reservi liikmetele regulaarset ja mitmekülgset kriisikommunikatsiooni alast väljaõpet ning loob võrgustikku, mis oskab hästi kriisi ajal koos töötada.

Ole valmis!

Kriisikiks saab ja peabki valmistuda igaüks. Juhiseid leiab veebilehelt olevalmis.ee.

olevalmis.eel

Teavituskava

Iga hädaolukorra lahendamist juhib üks valitsusasutus. Nii vastutab siseministeerium hädaolukordade lahendamise eest korrakaitse ja päästetööde alal (näiteks massiline korratus, maastiku- ja metsatulekahjud, tormid, üleujutused, mere- ja rannikureostused), põllumajandusministeerium lahendab loomataudidega ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küberrünnakutega seotud hädaolukordi.

Olukorra lahendamist juhtiva asutuse avalikkusele suunatud info peab sisaldama ülevaadet olukorrast ja käitumisjuhiseid.

Teavet edastatakse operatiivselt ja regulaarselt kuni olukorra lõppemiseni.

Mida teha, et valmis olla kriisiks

  • ülesanded on jaotatud
  • varustus on olemas
  • plaanid on koostatud
  • sihtgrupid ja teavituskanalid on läbi mõeldud
  • koostöövalmidus on tagatud
  • kõneisikud on määratud
  • mõni mustand on valmis
  • toimub süstemaatiline väljaõpe ja harjutamine

Viimati uuendatud 17.02.2021