Lähiaastatel lisanduvad relvastusse varitsev õhuründemoon, mitmikraketiheitjad HIMARS ja täiendavad liikursuurtükid K9 suurendavad oluliselt Eesti kaudtulevõimet. Õhukaitse arendamiseks sõlmiti 2023. aastal leping keskmaa õhukaitsesüsteemi IRIS-T hankimiseks, samuti anti 2024. aasta algul Kaitseväele üle lühimaa kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid Piorun. 2024. aasta alguses Eestisse jõudnud mobiilne laevatõrje raketisüsteem Blue Spear tõstab uuele tasemele Eesti meresõjapidamise võime ning katab laskeulatusega pea kogu Läänemere.
- 2023. aastal otsustati suurendada sõjaaja koosseisu pea poole võrra, sh lisandus maakaitsesse 10 000 reservväelast. Suure hulga lisandunud võitlejate väljaõpetamiseks korraldasid Kaitsevägi ja Kaitseliit 2023. aastal Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõppele keskendunud õppekogunemise „Ussisõnad“.
- Lisaks sõjalise kaitse arendamisele on ettevalmistusi tehtud ka teistes valdkondades. Lisarahastuse toel on Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet kasvatanud kriisireservi. Hangitud on uut varustust, näiteks massiohje jaoks staabibussid, demineerimisvarustus, päästetööde veesõidukid jmt. Paranenud on hädaabinumbri 112 kättesaadavus (seotus kõigi sideteenuse osutajatega) ja seda toetava riigiinfo telefoni 1247 võimekus. Eesti ühise inforuumi toetamiseks ning olulise teabe jõudmiseks kõigi Eesti elanikeni on loodud riiklik toetus kvaliteetsele venekeelsele ajakirjandusele.
- Kõik riigi IT-majad on investeerinud küberturvalisuse suurendamisse. Paranevad nii süsteemide arhitektuurid, varundamine mitmetes asukohtades, taastekiirus, automatiseeritus kui ka IT-majade vaheline koostöö, sh küberreservi loomine. CERT-EE pakub avalikule sektorile tehnilist lisakaitsekihti ummistusrünnete eest, mille maht on seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas mitmekordistunud. Lisaks ehitatakse eravõrkude kõrvale riigivõrku ja varundamise võimalusi andmesaatkonnas Luksemburgis. Alates 2022. aastast on avalikule sektorile ning elutähtsate teenuste ja oluliste teenuste osutajatele kohustuslik rakendada Eesti infoturbestandardit (E-ITS) või sellega vastavuses olevat ISO/IEC 27001 standardit.
- Fookuses on olnud elektrivarustuskindluse ehk piisava juhitava võimsuse tagamine. 2023. aastal valmis Narva elektrijaamade jahutusvee tagamiseks tammide süsteem ja kasvanud on kasutatava taastuvenergia hulk. Käesoleva aasta lõpuks luuakse taristu ja elektrisüsteemi valmisolek eralduda Loode-Venemaa elektrivõrgust ja ühineda 2025. aasta veebruaris Mandri-Euroopa elektrivõrguga. 2025. aastal valmib 200 MW akupark. Gaasivarustuskindluse tagab 2023. aasta maist Leedu-Poola torustik, mille kaudu oleme nüüd seotud Mandri-Euroopa gaasivõrguga. Täielikult kasutusvalmis on Pakrineeme sadam, mis on valmis vastu võtma veeldatud maagaasi ujuvterminale.
- Päästeamet jätkas läinud aastal varjumiskohtade märgistamist. 2024. aasta juuniks on märgistatud 228 avalikku varjumiskohta. Varjumiskohti saab vaadata kaardilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_varjumiskohad). Paigaldamisel on ohusireenide võrgustik, koolitatakse elanikke ja kohalikke omavalitsusi, suurendatakse ja hajutatakse tervishoiusüsteemi tegevusvarusid massiliste kannatanutega olukordadega toimetulekuks, arendamisel on vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumise süsteem ning loomisel on kriisipoodide võrgustik. Elanikkonnakaitset harjutati praktikas läbi aegade suurimal tsiviilkriisi õppusel Crevex septembris 2023.
- Veega varustamise ja kanalisatsiooni toimepidevuse tagamiseks on paljudes kohalikes omavalitsustes renoveeritud süsteeme, ostetud generaatorid ning suurendatud küberturvalisust. On loodud valmisolek kerksuskeskuste käivitamiseks – 2024. aasta juuniks on üle Eesti 310 generaatoriga või generaatorivalmidusega kerksuskeskust.
Valitsus kiitis heaks kriisideks valmistumist toetava laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringute kava, mis võimaldab anda eri asutuste tegevusele selgemad sihid. Kavaga eraldati järgnevaks neljaks aastaks ligi 80 miljonit eurot, sh turvalisuse tõstmiseks, elanikkonnakaitse tegevusteks, küberturvalisuse tagamiseks jm. 2024. aasta veebruaris kinnitas valitsus ka elanikkonnakaitse arengu toetamiseks mõõdetavate sihttasemetega raamdokumendi järgmiseks kümneks ja tegevuskava neljaks aastaks (mõlemad dokumendid leiab kriis.ee veebilehelt: elanikkonnakaitse dokumendid).
Kriisideks valmistumist ja asutuste vastutust kirjeldavad erinevad seadused (nt hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus jt). 2024. aasta jaanuaris jõustus Euroopa Liidu kriitilise infrastruktuuri (elutähtsa teenuse osutajate) kaitse direktiiv (CER-direktiiv), mis on kavas Eesti õigusruumi üle võtta koos muudetava hädaolukorra seadusega hiljemalt 2024. aasta oktoobris. Muudatus toob riigiülesesse riskipilti juurde ka elutähtsate teenuste toimekindluse ja ristsõltuvuste vaate.
Kriisides jagavad operatiivset ametlikku teavet veebileht kriis.ee, riigiinfo telefon 1247 ja Eesti Rahvusringhäälingu kanalid. Kiireks ohuteavituseks kasutatakse ETV ja ETV+ kanalitel tekstiriba ning Vikerraadios RDS teksti. Sündmuste puhul, kus võib olla ohus inimeste elu ja tervis või riigi julgeolek, võivad ametiasutused ohualal viibijaid teavitada EE-ALARM tekstisõnumi või ohusireenidega. Käitumisjuhised ja info kriisideks valmistumise kohta leiad veebilehelt https://www.olevalmis.ee/et/juhis/ohuteavitus, olevalmis.ee ja mobiilirakendusest Ole valmis! (laadi alla App Store’ist või Google Playst). Kriisideks valmistumiseks ja planeerimiseks on võimalik dokumente ja juhendmaterjale leida aadressilt https://www.riigikantselei.ee/jpa Samuti võid saata e-kirja aadressile [email protected].
Viimati uuendatud 02.12.2025
