Eesti lipp

Eesti lipp on sinimustvalge ja seda kasutatakse rahvus- ja riigilipuna. Eesti lipu kasutamise õigus on igaühel. Sinimustvalge lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine ja kultuuriline kasvamine. Sinimustvalge on muutunud eestluse sümboliks - rahvuslipuks. Sinimustvalge lipu all on ka võideldud ja võidetud kätte riiklik iseseisvus. Eesti Vabariigi loomisel kinnitati sinimustvalge riigilipuks.

Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.

Eesti lipu kuju ja värvid on määratletud Eesti lipu seaduses

Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, normaalsuuruses lipp on 105x165 cm.

Eesti lipu kujundus on aluseks Vabariigi Presidendi, Eesti mereväe ja kaitseministri lipule.

Ainus kasutuses olev erimärgiga Eesti lipp on piirivalve valdkonna lipp.

Eesti lipu etalon

Lipupäevad 2024

Austame Eesti eest võidelnuid. 3. jaanuaril 1920 lõppes võitlus Vabadussõjas. Eesti kaotas üle 6 000 inimese, neist 3 588 otseses lahingutegevuses.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Heiskamise aeg: kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe, et austada Eesti eest võidelnuid.

Pöörame tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. 30. jaanuaril 1878 sündis eesti kirjanduse ühe tüviteksti - "Tõe ja õiguse" autor Anton Hansen Tammsaare. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.

Eesti kultuur ja iseolemine püsib tekstidel, mis nii kirjutatud kujul kui ka suuliselt edasiantuna hoiavad vaimset sidet olnud ja tulevaste põlvkondadega. Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe.

Heiskamise aeg: kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe, et austada Eesti eest võidelnuid.

Vabadussõjas oli Eesti võit täielik. 2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Vene esindajad alla Tartu rahulepingule. Sellega tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks Eesti iseseisvust ja sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused.

28. novembril 1918 algas võitlus Eesti vabaduse ja enesemääramisõiguse eest. 402 päeva sõdisid Eesti väed Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri ülekaalukate vägede vastu.

31. augustil 1919 tegi Nõukogude Vene välisasjade rahvakomissar G. Tšitšerin Eesti Vabariigile rahuläbirääkimiste ettepaneku. Peale esmaste katsete luhtumist asuti rahuläbirääkimiste laua taha 5. detsembril Tartus. Läbirääkimiste esimeses etapis lepiti kokku üksteise tunnustamise, Eesti-Vene piiri ja sõjaliste tagatiste küsimustes.

1920. aasta jaanuaris jätkusid rahuläbirääkimised. Rahukonverentsi teises etapis lepiti kokku majandusküsimustes, sealhulgas Eestile kuulunud osa endise Vene riigi pärandist ja Eestist evakueeritud kultuuripärandi tagastamise küsimustes. Rahulepingu tekst valmis lõplikul kujul 31. jaanuaril ning 2. veebruari öösel, kell 00.45 kirjutati alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.

Heiskamise aeg: kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. 24. veebruaril 1918 avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Iseseisvuspäev märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist.

1917. aasta oktoobris kukutasid bolševikud Vene Ajutise Valitsuse ja kehtestasid nõukogude diktatuuri. Hoidmaks Eestit vajumast Venemaa sisekaosesse, kuulutas Maanõukogu end 15. novembri 1917 ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Maanõukogu vanematekogu ja maavalitsus otsustasid, et Eestist saab iseseisev vabariik. Koostati Eesti iseseisvusmanifest ja moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee, et esimesel võimalusel iseseisvus välja kuulutada.

See hetk saabus 24. veebruaril, mil Päästekomitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Ühtlasi nimetati ametisse Ajutine Valitsus ning asuti ette valmistama valitsusasutuste loomist.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipud heisatakse:

  • elumajadele
  • ärihoonetele
  • büroohoonetele

Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka meile ainuomane kultuuri- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja vajab tähelepanu ja kaitset. Emakeelepäeva tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval.

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi.Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed. 

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Euroopa rahu ja ühtsuse päev. 9. mail 1950 tegi Robert Schumann ettepaneku ühendada Euroopa riikide söe- ja terasetootmine. Sellega sai alguse Euroopa liitumine.

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule. Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Täname emasid. Emadepäev on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse emasid.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise komme Euroopasse.

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Lapsed on Eesti tulevik! Tähtpäev väärtustab laste rolli ühiskonnas. Nii nagu tähistatakse igal aastal emade-ja isadepäeva, pööratakse 1. juunil rohkem tähelepanu lastele ja nende heaolule.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: kell 10 õhtul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Sinimustvalge Eesti lipp väljendab ühtust. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinimustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Nimelt valisid ärkamisajal eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva: 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üle-eestiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ning mälestusväärne piduüritus leidis aset Otepääl. Viimati tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 125. sünnipäeva.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: kell 10 õhtul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Valimispäeval heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valimisjaoskonnad. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised. Koos Eesti lipuga heisatakse Euroopa Liidu lipp Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi ja omavalitsusorgani hoonele.

Heiskamise aeg: iga päev päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: igal õhtul kell 22.

Lipud on heisatud:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • valimisjaoskonnad

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Küüditatuid ja represseerituid me ei unusta. 14. juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis, mille tagajärjel hukkus või tapeti kokku umbes 6 000 inimest. Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimene massiküüditamise, mille käigus arreteeriti ja viidi Venemaale tuhandeid perekondi. Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed.

Massiküüditamise võimalikkus 20. sajandi Euroopas oli eestlaste jaoks vapustav kogemus, mis soodustas massilise metsavendluse teket. Tuhanded eesti mehed liitusid Eestisse jõudnud Saksa vägedega suuresti just sel põhjusel. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone, eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.

Heiskamise viis: leinalipp

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: kell 10 õhtul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Tähistame Eesti vägede vaprust ja kindlat kaitsetahet. 23. juunil 1919 saavutasid Eesti väed pöördelise võidu Landeswehri üle ja vabastasid Võnnu linna. Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu (Cesis). Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: ei langetata.

Lipud heisatakse:

  • elumajadele
  • ärihoonetele
  • büroohoonetele

Jaanipäev on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus suurima võidu pimeduse üle.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja -ööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Heiskamise aeg: heisati eelmise päeva päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: kell 10 õhtul.

Lipud on heisatud:

  • elumajadele
  • ärihoonetele
  • büroohoonetele

Rahvuslikul üksmeelel taastati Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 otsustas Eesti Ülemnõukogu taastada Eesti iseseisvuse. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust Islandi Vabariik. Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis.

20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu koostöös Eesti Komitee esindajatega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist teiste maailma riikidega.

Peatselt hakkasid maailma riigid ridamisi tunnustama Eesti taasiseseisvust. Sama aasta 17. septembril võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipud heisatakse:

  • elumajadele
  • ärihoonetele
  • büroohoonetele

Tarkus tarviline vara. Traditsiooniliselt algab 1. septembril kool. Sel puhul osutame erilist tähelepanu kooliteed alustajatele ning tähtsustame õppimist.

1. septembril algab traditsiooniliselt koolides õppetöö. Sel päeval alustavad väikesed kodanikud oma haridusteed, vanemad jätkavad sellel käimist. Vaimuvalguse poole püüdlemine on riigi, rahva ja üksikisiku edasise arengu alus.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Eestlased kuuluvad soome-urgi rahvaste perre. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Sellega väärtustame ühist pärandit ning avaldame toetust soome-ugri rahvaste kultuurilistele püüdlustele.

1931. aastal algatatud hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Vastava otsuse tegi Soome-Ugri IV Kultuurikongress, millel osales üle 2000 delegaadi Eestist, Soomest ja Ungarist. Riiklikult hakati hõimupäeva Eestis tähistama 2011. aastal.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Täname isasid. Isadepäev on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse isasid.

Isadepäev nagu emadepäevgi on eelmise sajandi algul saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.

Heiskamise aeg: päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul.

Langetamise aeg: päikeseloojangul.

Lipu heiskavad:

  • riigiasutused
  • kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
     

Lisaks on oodatud ka kõik teised heiskama Eesti lippe.

Kasutamine

Igaühel, nii füüsilisel kui juriidilisel isikul on õigus heisata Eesti lipp, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ja lipukasutamise head tava. 

Põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumite, maavalitsuste ja omavalitsusorganite hoonele heisatakse Eesti lipp alaliselt. Muud riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu lipupäevadel.

Eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid on oodatud lippe heiskama seadusega kehtestatud lipupäevadel, samuti võivad nad Eesti lipu heisata neile olulistel tähtapäevadel ja sündmustel.

Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud soovituslikult kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Rongkäik lippudega

Lipumasti või -vardasse

Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör kinnituskonksu külge.

Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.

Tugeva tormiga lippe ei heisata.

Lipu heiskamise ja langetamise kellaaeg

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.

Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada.

Lipu heiskamise koht

Eesti lipu heiskamiseks vali koht, kust lipp kõige paremini välja paistakse. Koha valik sõltub esmalt lipu heiskamise viisist. Kui lipp heisatakse maapinnalt tõusvasse lipumasti, vajab see hoone ja tänava vahele ruumi, et lipp saaks vabalt lehvida ning oleks hästi nähtav. Kui eesõue ei ole, siis on sobilik heisata lipp lipuvardaga hoone fassaadile. Kõrgematel hoonetel, mille maapinnalt tõusev lipumast oleks liialt kõrge, heisatakse lipud katusemasti.

Lipu heiskamise koht oleneb ka konkreetse hoone tüübist (elu-, äri- või büroohoone) ja liigendusest (friis, torn jms) ning läheduses paiknevatest objektidest. Üldjuhul paigutatakse lipp hoone peasissekäigu juurde. Lipuväljaku võib rajada ka hoonest eemale, sissesõidutee või paraadplatsi vahetusse lähedusse.

Lipud tuleb paigutada nii, et lehviv lipp ei ulatuks vastu katust, seina või läheduses asuvaid teisi objekte (puud jms).

Heisatava lipu suurus

Arvestades ümbruses olevaid ehitisi, puid jms tuleb valida sobiva kõrgusega lipumast. Sobiva kõrgusega lipumasti heisatud lipu alumine äär peab jääma 1 meeter kõrgemale hoone katuseharjast. Lipuvardaga heisatud lipu alumine serv peab jääma maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusele. Maapinnalt tõusva lipumasti puhul on sobiv lipu laius ligikaudu 1/6 masti kõrgusest, katusemasti heisatava lipu laius on ligikaudu 1/4 masti kõrgusest ning seinale lipuvardaga heisatava lipu laius on ligikaudu 1/3 lipuvarda pikkusest.

Lipu eest hoolitsemine

On paratamatu, et lehviv lipp määrdub ja kulub. Lipukanga elupea pikendamiseks tuleb selle eest hoolitseda. Märg lipp tuleb enne hoiukohta panemist ruumis kuivatada. Määrdunud lipp tuleb pesta ja rebenenud lipp parandada sobivat värvi niidiga. Täpsemad juhised lipu eest hoolitsemiseks annab liputootja.

Kui lipp on sedavõrd määrdunud või rebenenud, et see on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud riidetükkide põletamist mitteavalikult või diskreetses pakis prügikasti viskamist.

Lippude kooskasutus

Tava kohaselt heisatakse Eestis koos teiste lippudega ka Eesti lipp. Eesti lipp paigutatakse lipurivi kõige auväärsemale kohale. Lipurivi kõikidesse lipumastidesse heisatakse lipud. Kui heisatavaid lippe on lipumastidest vähem, heisatakse dubleerivaid lippe. Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või -mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega.

Lippude järjestamine

Lippude järjestamisel rühmitatakse esmalt lipud järgmiselt: 1) riigilipud; 2) rahvusvaheliste organisatsioonide lipud; 3) Eesti maakonna lipud; 4) Eesti omavalitsuste lipud; 5) ettevõtete ja organisatsioonide lipud.

Rühma siseselt järjestatakse lipud enamasti eestikeelse nime tähestikulises järjekorras. Erandina järjestatakse diplomaatilisest tavast tulenevalt riikide lipud maa prantsuskeelse nime tähestikulises järjekorras. Organisatsioonid võivad liikmetega kokku leppida ka teistsuguses lippude järjestamises, näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide lipud järjestatakse maa omakeelse nime tähestikulises järjekorras, ÜRO ja NATO kohtumistel järjestatakse liikmeriikide lipud maa inglise keelse nime tähestikulises järjekorras.

Lippude paigutamine

Aupunkti määramisel lähtutakse lippude arvust, tähelepanu keskpunktist ja lipurivi formatsioonist. Kui lipumaste on paaris arv, siis loetakse aupunktis paiknevaks lipuks lipurivi tagant vaadates kõige paremapoolset lippu. Kui aga lippe on paaritu arvu, siis aupunkt asub lipurivi keskel. Sellest paremale jääv lipp on järjestuselt järgmine, vasakule jääv lipp järjestuselt ülejärgmine jne. Kui lipumastide arv ületab seitset, siis paigutatakse järjestatud lipud alustades lipurivi kõige parempoolsemast lipumastist.


Üldreeglina paikneb auväärseim lipp lipurivi tagant vaadates kõige paremapoolsemas lipumastis.


Erandina paikneb auväärseim lipp 3, 5 ja 7 lipumasti puhul lipurivi keskel.

Tähelepanu keskpunktist oleneb paraad- ja toimkonnapoole määramine ning sellest omakorda lipurivi parema ja vasaku poole kindlaks tegemine. Lisaks mõjutab lipurivi aupunkti vaatajate tähelepanu keskpunkt: kui tähelepanu keskpunktiks on lipurivi ise, siis lähtutaksegi aupunkti määramisel eelkirjeldatust. Kui tähelepanu keskpunktiks on mõni teine objekt (hoone peauks, kõnepult, monument, altar jne), siis paigutub aupunkt tähelepanu keskpunkti vahetusse lähedusse.

Sõõrikujuliselt paigutatud lippude rivil ei ole paremat ega vasakut poolt. Olenevalt vaatajate tähelepanu keskpunktist paigutatakse aupunkt kas kõige vaatajapoolsemale lipule või siis kõige lähemale tähelepanu keskpunktile. Eripärane on ka U-kujulises ja paralleelses lipurivis lippude paigutamise asetus.

Euroopa Liidu lipu heiskamine

Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga.

Lipu mõõt (m) Maapinnalt tõusva lipumasti pikkus (m) Katusemasti kõrgus (m) Fassaadimasti pikkus (m) Mastivimpli pikkus (m)
1,05x1,65 6 4 3 3
1,15x1,8 7 - - 3,5
1,35x2,12 8 - 4 4
1,5x2,36 9 6 - -
1,67x2,62 10 - 5 5
1,83x2,88 11 - - -
2x3,14 12 8 6 6
2,3x3,7 14 - 7 7
2,7x4,2 16 - 8 8
3x4,7 18 12 9 9
3,3x5,2 20 14 10 10

Lippude kasutamine siseruumides on keerulisem, kuna lipukangas ei lehvi tuules. Lipukanga paremaks esitlemiseks paigutatakse lipuvarras nurga alla lipualusesse või kinnitatakse lipp seinale. Hoidjasse asetatud lipuvarda soovitatav kalle lipualuses on 20°–30°. Siseruumides paigutatakse lipud tavapärases järjestuses.

Kandelipp

Eesti lipu kandelipuna kasutamiseks moodustatakse lipuvahtkond, mis koosneb lipukandjast ja kahest lipuvalvurist. Kui üks lipuvalvureist on naine, siis asub ta lipukandja paremal küljel. Lipukandja ja -valvurid peaksid olema ühesuguses (ühevärvilises) riietuses ning valgetes kinnastes. Lipuvalvurid kannavad sinimustvalget 10-15 cm laiust ja umbes 2 m pikkust õlalinti. Õlalint on mehel üle parema ja naisel üle vasema õla ning seotud puusa kõrgusele, kusjuures sõlmest rippuvad lindiotsad on enamvähem ühepikkused. Õlalinti ei kasutata rahvariiete ja vormirõivaste puhul.

Kandelipuga auandmine

Kandelipuga antakse au Eesti ja välismaa riigijuhtidele, Eesti ja välisriigi hümni esitamise ajal, lahkunule matusetalitusel. Auandmiseks kallutatakse lipp aeglaselt 45° võrra ettepoole. Liikudes alustatakse auandmist umbes viis meetrit enne austatavat objekti (isikut või kohta) ning lõpetatakse umbes 1 meeter peale austatavat objekti lipu püstiasendisse tõstmisega.

Maakondade, linnade, valdade, asutuste ja organisatsioonide lipud annavad lisaks eeltoodule au ka Eesti ja välisriigi lipule selle heiskamise, langetamise, samuti sellest möödumise või näiteks pidusaali toomise ja väljaviimise ajal.

Palvetalituse ajal kallutatakse maha toetuva vardaga lipp ettepoole nii, et lippu hoidev parema käe käsivars on sirge. Palvetalituse lõppedes tõstetakse lipp jälle püstiasendisse.

Kandelipu saali toomine

Eesti lipp ja muud lipud võib tuua saali enne piduürituse algust ja paigutada publiku ees põrandal või seinal asuvatesse lipualustesse. Lipud võib tuua saali ka pärast piduliste kogunemist kohtadele. Lippude saabudes ja lahkudes tõusevad pidulised püsti ja pöörduvad näoga lippude poole. Enne Eesti lippu võidakse saali tuua maakondade, linnade, asutuste jm lipud, mis asetuvad rivisse piki vahekäiku. Eesti lipu saabudes annavad rivistunud lipud au ja järgnevad sellele. Kui kõik lipud tuuakse saali ühe rühmana, on Eesti lipp rongkäigus esimene. Kui piduüritus kestab kaua, võidakse lipud pärast ürituse avamist paigutada lipualustesse nende tähtsuse järjekorras.

Eesti lipp lahkub esimesena ja teised lipud annavad sellele taas au. Seejärel lahkuvad teised lipud ning lõpuks pidulised. Lipud võidakse saalist ära viia ka alles pärast ürituse lõppemist, kui publik on lahkunud.

Vertikaalselt riputatud lipu ülemine (Eesti lipul - sinine) serv peab asuma vaataja poolt nähtuna vasakul. Kõnepuldi taha seinale paigutatud lipukangas peab asetsema kõnelejast kõrgemal. Kõnepuldi kõrvale vastavasse hoidjasse püsti pandud vardaga riigilipp asub saalist vaadatuna puldist vasakul, nii et lipukangas ei puutu vastu põrandat.

Lipuehised

Narmad, nöörid, tipuehis

Laualipp

Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega.

Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvarda pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm.

Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu kõrvale ka iga külalismaa laualipp. Laualipud pannakse pidu- või koosolekulauale samas järjestuses, kui toimub suurte lippude heiskamine lipurivisse. See tähendab, et Eesti lipu järel asetatakse teiste riikide lipud nende riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras.

Teise võimalusena paigutatakse iga üritusel osaleva riigi esindaja ette tema riigilipp. Laualipud võidakse paigutada ka eraldi lauale sõõrina kõik koos või igaüks eraldi.

Hooldus

On paratamatu, et lehviv lipp määrdub ja kulub. Lipu eluea pikendamiseks tuleb lipukangast hooldada.

  • Märg lipp kuivata enne hoiukohta panemist 
  • Määrdunud lipp pese ja kuivata vastavalt tootja juhistele 
  • Pesemiseks kasuta värvilise pesu jaoks mõeldud ilma pleegitajata pesuvahendit 
  • Rebenenud lipp paranda sobivat värvi niidiga 
  • Hoia lippu kuivas kohas

Kui lipu värvilaiud on muutunud tuhmiks või lipukangas liialt hapraks, siis tuleb see kasutuskõlbmatuks muutunud lipp sündsal viisil hävitada. Selleks lõika lipu värvilaiud eraldi riidetükkideks ning vastavalt võimalusele kas põleta need riidetükid mitteavalikult või viska kinnises pakendis prügikasti.
 

Eesti lipu kasutamine laevadel

Lippudega seonduva kombestiku ja nende kasutamise merel võiks jagada kahte suurde rühma:

Esiteks on ahtrilipuks oleva Eesti lipuga seotud tegevused, mis on suures osas täpselt reguleeritud õigusaktidega. Lisaks sellele tuleb arvestada ka rahvusvahelise mereõiguse lepingute ja konventsioonidega kehtestatud vastavaid sätteid. Nii heisatakse ja langetatakse laeval Eesti lipp (ahtrilipp) üldjuhul Eesti lipu seaduses ettenähtud aegadel.

Teiseks põhineb suur osa lipukombestikust aastasadade jooksul kujunenud rahvusvahelistel meretavadel, mis ei ole küll rangelt kohustuslikud, kuid mille järgimine või mittejärgimine näitab, kuidas keegi järgib meremeeste häid käitumistraditsioone.

Välisriigi sadamas peab laev kandma oma riigi lippu, mida tuleb pimedal ajal valgustada. Välissadamates tuleb lipukandmisel juhinduda sealsetest eeskirjadest.

Ahtrilipp peab olema suurem muudest laeval olevatest lippudest ja vimplitest. Lipu suurus, samuti lipuvarda pikkus sõltub aluse pikkusest. Lipp peab olema terve ja puhas ning ta kinnitatakse ca 10-15 kraadi tahapoole kaldu olevasse lipuvardasse. Lipp peab olema paigutatud selliselt, et ta ei ulatuks vette ega tekile ja ei varjaks laeva ahtrituld. Arvestada tuleb ka seda, et lippu ei tahmaks laeva mootorist väljuvad heitgaasid.

Kui laeva ehituslikest erisustest sõltuvalt ahtrilippu ahtris kanda ei saa, siis võib lipu heisata aluse ahtripoolse masti (besaanmasti) topivardasse, jahi ahterstaagile, mootorpaatidel aga signaalmasti kahvlisse, kuid vähemalt 1,5 m kõrgusele aluse tekist.

Kodusadamas, kui meeskonnaliikmed alusel ei viibi, alus lippe ei kanna. Väikesed alused nagu näiteks sõudepaadid, svertpaadid, väikesed mootorpaadid jms tavaliselt ahtrilippu ei kanna.

Lipuga tervitamine

Vana rahvusvahelise tava kohaselt tervitavad tsiviillaevad lipuga mööduvat sõjalaeva esimesena, millele viimane vastab. Ka vastutulevaid või mööduvaid tsiviillaevu võib lipuga tervitada. Kaubalaevad tervitavad esimesena reisilaevu. Seejuures on tervitamine vabatahtlik, kuid tervitusele vastamist peetakse kohustuslikuks. Tervitatakse samuti läheduses olevaid jahte ja mootorpaate, millistel on heisatud lipp.

Liputervituseks tõstetakse ahtrilipp koos vardaga horisontaalselt õla kõrgusele ahtri (laeva kiiluvee) suunas. Besaanmastis või statsionaarses lipumastis olev lipp langetatakse tervituseks 1/3 lipumasti kõrguse võrra. Vastutervituse saamisel või ka mittesaamisel paigutatakse lipp endisesse asendisse.

Vimplitega ei tervitata.

Austuslipu kasutamine

Teise riigi territoriaalvetes sõitmise ajaks heisatakse austusavaldusena selle riigi vastu tema väike riigilipp (austuslipp ehk viisakuslipp). Austuslipp heisatakse rahvusvaheliste tavade kohaselt laeva masti parempoolse saalingu alla või mootorpaatidel signaalmastist paremale. Austuslipp tõstetakse hommikul ahtrilipu heiskamise järel ja lastakse alla õhtul enne ahtrilipu langetamist. Austuslipu alla ei paigutata teisi lippe või vimpleid. Avamerel austuslippu ei kasutata.

Kui jahil või mootorpaadis viibib aukülalisena välisriigi kodanik, siis võib temale osutada austust sellega, et vasaku saalingu alla heisatakse tema koduriigi väikelipp.

Eesti lipp merelaevadel

Laevas on lipul täita tähtis roll. Kohtudes meredel teiste riikide alustega ja külastades erinevate maade sadamaid, annab lipp teada laeva päritolu. Merel eristatakse laeva vööri, masti, taglasele ja ahtrisse heisatud lippe. Vana meretava järgi on laeval kõige auväärsem koht ning võimu sümbol laeva ahter. Seetõttu heisatakse laeva riiklikku kuuluvust näitav lipp (riigilipp) ahtrisse ja seda nimetatakse ahtrilipuks. Laeva vöörilipp ehk güüs, mis tänapäeval on peamiselt sõjalaevastiku lipp, heisatakse laeva vööri sõjalaeva sadamas või ankrus seistes. Laeva masti heisatakse ametiisikute ja organisatsioonide lipud (plagud), vimplid ning signaalvimplid.

Vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele kannab Eesti lippu laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti lippu kannab ka merelaev, mille omanik on Eesti kodanik elukohaga Eestis, täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus. Samuti kannab Eesti lippu merelaev, mille omanik on muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on enamuses Eesti kodanikud.

Laevale väljastatud lipudokument tõendab, et laeval on lubatud kanda Eesti lippu. Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, siseveelaevatunnistus, väikelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus.

Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti lippu heisata.

Eesti lipp sisevee- ja väikelaevadel

Lisaks merelaevadele on olemas siseveelaevad, mis on mõeldud sõiduks sisevetel ning väikelaevad. Väikelaevad on seaduse kohaselt alla 12-meetrise üldpikkusega laevad. Purjejahtlaev või kaater loetakse väikelaevaks, kui tema üldpikkus on alla 24 meetri ja ta ei ole kantud laevaregistrisse, vaid väikelaevaregistrisse.

Vimplid ja lipustused

Alusel võib kasutada mitmesuguseid vimpleid, mis näitavad aluse kuulumist mingisse klubisse või ühingusse. Samuti võib alusel kasutada kippari, aluse omaniku või auhinna vimplit vastavalt konkreetse vimpli statuudile.

Riiklikel pühadel ja muudel tähtpäevadel võidakse korraldada pidulik lippude heiskamine (lipustus). Pidulikuks lipustuseks heisatakse rahvusvahelise signalisatsioonikoodi tähestikulipud ja numbrivimplid vöörist üle mastitopi ahtrisse. Lippude ja vimplite järjestus vöörist alates on järgmine: A, B, C, 1, D, E, F, 2, G, H, I, 3, J, K, L, 4, M, N, O, 5, P, Q, R, 6, S, U, V, 7, W, Y, Z, 8, esimene asendusvimpel, teine asendusvimpel ja kolmas asendusvimpel. Tähti X ja T tähistavaid lippe ei kasutata, kuna need sarnanevad Soome ja Prantsuse riigilippudega.

Väikelaeval on õigus kanda Eesti lippu siis, kui ta on kantud väikelaevaregistrisse. Sportlaevad võivad kanda kohalikus sõidus ahtrilipuna oma jahtklubi lippu või Eesti Jahtklubide Liidu lippu vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Masti või vardasse heisatav leinalipp

Leina väljendamiseks heiskame lipu leinalipuna. Lehviva lipu langetamine väljendab leina, samas on lipu väljapanek austusavaldus lahkunule. Leinalipu heiskamisega näitame üles hoolimist ning väljendame solidaarsust lahkunu omakestega.

Leinalipp heisatakse üldjuhul terveks päevaks. Matmispäeval võib lipu heisata mastitippu tagasi peale matust. Tava kohaselt ei jäeta leinalippu lehvima pimedaks ajaks, isegi siis kui lipp on valgustatud. 14. juunil ja üleriigilisel leinapäeval heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu leinalipuna. Samuti on siis leinalipuna heisatud kõik Eesti lipud avalikus ruumis (, sh Pikas Hermannis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jne).

Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse. Leinalipu heiskamisel lipumasti üldreeglina leinalinti ei kasutata.

Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune ja ca 3300 mm pikkune (2 x lipu pikkus) must lint.

Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste ja organisatsioonide lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp siseruumis

Surnud sõjaväelasele ning riigi- või ühiskonnategelasele korraldatava sõjaväelise või riikliku matuse kombetalituse ajaks võib lahkunu puusärgi austuse märgiks katta Eesti lipuga. Lipp paigutatakse puusärgile nii, et lipu sinine laid asetuks lahkunu südame kohale. Seejuures ei tohi lipp puutuda maapinda. Enne sarga hauda laskmist või krematooriumisse saatmist võetakse lipp sellelt ära ning volditakse kokku. Soovi korral võib anda sarka katnud lipu lahkunu omastele.

Sargalipp

Leinalipp merel

Leinalipu heiskamine laevadel

Leinalippu kannab sadamas olev alus riikliku leina, laeva omaniku jm isiku surma ja matuse puhul, samuti siis, kui laeval on surnu (või urn surnu põrmuga). Sel juhtumil kannab laev leinalippu ka sõidu ajal. Leina märgiks tõstetakse lipp algul masti tippu ning seejärel langetatakse 1/3 lipumasti kõrguse võrra. Leina lõpetamisel tõstetakse lipp jällegi algul masti tippu ja seejärel lastakse alla.

Leinalippu kandvat alust kohates võidakse tähelepanu-avaldusena lasta oma alusel lipp leinaasendisse möödumise ajaks.

Eesti jalgpallikoondise võistlusriided on rahvusvärvides.

Värvikombinatsioon

Igaüks võib kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni. Erinevalt lipust, mille kasutamine on erilise tähelepanu all, on sinimustvalge värvikombinatsiooni kasutamise võimalusi piiramatult. Üldreegliks jääb siiski, et Eesti lipu värvuskombinatsiooni kasutamine peab olema väärikas. Sinimustvalge värvuskombinatsiooni kasutamise sobivust tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi.

Reklaamiseaduse § 4 lõike 3 kohaselt on reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvuskombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitavad üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teade sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.

Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni ei kasutata kasiinode, alkoholi või muid meelemürke propageerivate toodete või ürituste reklaamis. Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- ega teenindusmärgina.

Viimati uuendatud 02.01.2024