Eesti valmistub kriisideks ülesannete jäävuse ja lähimuse põhimõttest lähtudes: kõik täidavad oma ülesandeid nii tavaolukorras kui ka kriisi- ja sõjaajal.
Kriisikindluse tagamine ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus, mis peab peegelduma lisaks riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ka ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös. Vabatahtlikkus ning ühiskonnaliikmete soov ise panustada on ühiskonna kriisivalmiduse üks olulisi aluseid, riik soosib ja toetab vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel.
LISAINFO KRIISIDEKS VALMISTUMISE KOHTA:
Kriisiolukorra käitumisjuhised Kriisiks valmistumise meelespea, Päästeamet Soovitused korteriühistule hädaolukorraks valmistumiseks, Päästeamet Kuidas kriisideks valmistuda? Riigikantselei Elutähtsad teenused, Siseministeerium Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuete kehtestamise juhend, Riigikantselei
Viimati uuendatud 14.06.2024
