Lai riigikaitse
Lai riigikaitse tähendab, et Eesti kaitsmine on kogu ühiskonna ühine vastutus (vt Eesti julgeolekupoliitika alused). Riigi kaitsmisel on viis tegevusvaldkonda, mis on kõik võrdselt olulised:
- Ühiskonna sidusus ja riigi kerksus – et inimesed hoiaksid kokku ja riik toimiks ka kriisi ajal.
- Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused – et näiteks elektri-, vee- ja toiduvarustus ei katkeks.
- Sisejulgeolek ja avalik kord – et korrakaitse- ja päästeteenused töötaksid ka eriolukorras.
- Sõjaline kaitse – et kaitsevägi ja liitlased kaitseksid Eestit vajadusel sõjalise jõuga.
- Rahvusvaheline tegevus – et teeksime tihedat koostööd liitlaste ja partneritega.
Iga riigikaitse valdkonna eesmärkide saavutamiseks on Riigikaitse tegevuskavas (RKTK) kokku lepitud konkreetsed riigikaitseülesanded. Tegevused ja kulud, mis ei tulene RKTKst, võivad olla küll olulised, ent neid ei loeta riigikaitselisteks prioriteetideks. Riigikaitse arengukavas (RKAK) planeeritakse riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud tegevused ja võimearendused.
Riik seadis juba 2023. aastal eesmärgi, et vähemalt 3 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) eraldatakse sõjalise kaitse tegevusvaldkonna rahastamiseks. Seda raha kasutatakse nii uute kaitsevõimete arendamiseks kui ka olemasolevate võimete ülalpidamiseks (vt ka Kaitse-eelarve | Kaitseministeerium, Kaitsekulu - Eesti riigikaitseline areng). Kõik ülejäänud neli valdkonda moodustavad kokku mittesõjalise riigikaitse.
Mittesõjaline riigikaitse
Mittesõjalise riigikaitse jaoks ei ole kokku lepitud kindlat protsendimäära riigieelarvest. Samas on Eesti julgeolekupoliitika alustes seatud eesmärk tagada mittesõjalise riigikaitse valdkondadele püsiv ja stabiilne rahastus. Need valdkonnad täidavad olulisi rolle ja on vajalikud ka rahuajal. Näiteks elutähtsad teenused, korrakaitse- ja päästeteenused ja rahvusvaheline koostöö liitlaste ja partneritega peab toimuma igapäevaselt, mistõttu on nende riigikaitseülesannete baaskulud osa ministeeriumite tavapärasest eelarvest.
Mittesõjalise riigikaitse valdkondadele eraldatakse vajadusel lisaressursse, et suurendada nende valmisolekut kriisiolukordadeks, sh riigikaitselisteks kriisiolukordadeks. Lisaraha on kasutatud nii uute võimete loomiseks kui ka olemasolevate võimete ülalpidamiseks ja tööshoidmiseks.
Viimastel aastatel on mittesõjalise riigikaitse toetamiseks tehtud rida otsuseid:
- Aastatel 2022–2023 120 miljoni euro ulatuses ühekordseid investeeringuid.
- 2023. aastal 80 miljoni eurose mahuga investeeringute kava aastateks 2024–2027.
- 2024. aastal aastateks 2025–2027täiendavad 219 miljonit.
- 2025. aastal täiendavad 42 miljonit eurot.
2025. aasta NATO tippkohtumine
2025. aasta NATO tippkohtumisel Haagis leppisid liitlased kokku, et liikmesriigid suunavad riigikaitsele kokku 5% SKP-st. Sellest:
- vähemalt 3,5% suunatakse sõjalise kaitse rahastamiseks;
- kuni 1,5% võib lugeda rahalise panusena laia riigikaitse tegevustele.
Viimane viitab Eestis RKTK-s kirjeldatud riigikaitseülesannetele, mis toetavad Eesti kaitsevõime tagamist ja NATO plaanide elluviimist.
Haagi tippkohtumise deklaratsioon (inglise keeles)
Laia riigikaitse rahastusotsused aastal 2025
Parandatakse siseministeeriumi valitsemisala relvastust, IT- ja sidevõimet ning arendatakse vastuluure võimet.
ca 30,1 miljonit eurot
Arendatakse ERR-i ja meediamajade suutlikkust kriisis tegutseda.
ca 6,5 miljonit eurot
Suurendatakse digiriigi võimekust tegutseda kriisides ja suuremate tagasilöökide korral andmesaatkonna kaudu.
ca 2,8 miljonit eurot
Arendatakse meditsiinisüsteemi suutlikkust tegutseda kriisis, sh suurendatakse Pärnu haigla toimepidevust ja varusid.
ca 2,5 miljonit eurot
2025. aasta lisaeelarvega suurendatakse Eleringi aktsiakapitali, mis parandab aastatel 2026 - 2028 Eleringi energiavõrgu toimepidevust hübriid- ja füüsiliste rünnete vastu.
ca 35 miljonit eurot
Eelnevale lisaks suunatakse valitsuse 7. augusti ja 24. septembri otsustega 2025. aastal täiendavalt ümber 9,6 miljonit eurot riigieelarvelisi vahendeid laia riigikaitse investeeringute kavas 2026–20271:
- Ehitatakse kaks uut lasketiiru – Pärnusse ja Männikule, et katta Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi loomise ja relvastuse uuendamisest tõusnud treeningtundide maht ning soetatakse uut varustust, sh droone.
- Võetakse riikliku ohuteavituse süsteemi (EE-ALARM) arendamiseks kasutusele cell-broadcast lahendus.
- Luuakse eeldused Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi kõrvale elanikkonnakaitse reservi loomiseks.
- Käivitatakse varjumiskohtade kohandamiseks mõeldud toetusvoorud ning tagatakse Digiriigi Akadeemia koolituskeskkonna kõrgkäideldavus, et pakkuda Eesti elanikele tasuta elanikkonnakaitse koolitusi.
- Maandatakse oluliste infosüsteemidega seotud tehnoloogilisi riske – arendused hädaabiteadete infosüsteemis ning arendatakse välja logistikainfosüsteem Siseministeeriumi valitsemisala kriisivarude lihtsamaks haldamiseks.
1Ümbersuunamised said võimalikuks tänu täiendavatele EL vahenditele piiri tugevdamiseks, mis võimaldasid ümber suunata varasemalt selleks otstarbeks plaanitud 9,6 miljonit eurot riigieelarvelisi vahendeid.
Lisaks Riigikantselei juhitud laia riigikaitse tugevdamise programmile suunati valitsuse otsusega Euroopa Liidu raha tegevusteks, mis tugevdavad ka laia riigikaitset. Samuti suurendati siseturvalisuse valdkonna palgafondi kui üht olulist alustala laia riigikaitse hoidmisel.
05.06.2025. aasta otsusega suunas valitsus laia riigikaitsesse 118 miljonit eurot Euroopa ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, mille abil:
- Suureneb tööstussuutlikkus kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks. 23,8 miljonit eurot
- Areneb kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu, et edendada sõjaväelist liikuvust Euroopa Liidus. 94 miljonit eurot
Lisaks suunati 2025. aasta augusti lõpu otsustega laia riigikaitse ja sisejulgeoleku rahastamisse perioodil 2026–2027 (raha saab kulutada kuni 2029) 49,5 miljonit eurot täiendavaid Euroopa Liidu vahendeid (sealhulgas Eesti sisene kaasfinantseering):
- 20 miljonit euro piiri tugevdamiseks
- 3 miljonit eurot sisejulgeolekusse
- 26,5 miljonit eurot rändega seotud tegevusteks
Täiendavalt kasvab siseturvalisuse valdkonna palgafond 2026. aastal 42,7 mln eurot:
- Siseministeerium saab 28,9 mln eurot politseinike, päästjate ja Häirekeskuse töötajate palkade tõstmiseks
- Justiits- ja Digiministeerium saab 8,1 mln eurot vanglateenistujate palkade tõstmiseks
- Rahandusministeerium saab 5,1 mln eurot tolliametnike ja Rahapesu Andmebüroo teenistujate palkade tõstmiseks
- Kliimaministeerium saab 0,6 mln eurot keskkonnainspektorite ja menetlejate palga tõusuks.
Raha siseturvalisuse palgafondi suurenemiseks on eraldatud aastateks 2026–2029. Tervikuna kasvab siseturvalisuse palgafond nelja aasta peale kokku 171 miljonit eurot.
Kokku on valitsus otsustanud 2025. aastal suurendada laia julgeoleku rahastamist aastatel 2025–2027
341,5 miljonit eurot.
Laia riigikaitse rahastusotsused aastatel 2023 ja 2024
1. Elanikkonnakaitse, 30 miljonit eurot
Luuakse terviklik ohuteavitussüsteem, mis ühendab sireenid, SMS-teavitused (EE-ALARM) ja OleValmis rakenduse üheks toimivaks tervikuks. Samuti kaetakse 22 olemasoleva sireeni ülalpidamiskulud ning arendatakse süsteemi edasi, et tagada elanike kiire ja tõhus teavitamine ohuolukordades.
ca 2,7 miljonit eurot
Toetatakse Eesti inimeste kriisideks valmisolekut, korraldades koolitusi ja tehes teavitustööd. Eesmärk on, et 40 protsenti elanikest oleksid teadlikud, kuidas valmistuda ja 25 protsendil oleksid tehtud ka kõik vajalikud praktilised ettevalmistused (st kriisivarud, esmaabikoolituse läbimine jne).
ca 5 miljonit eurot
Päästeamet hoiab ja haldab varusid, mis on vajalikud 10 000 inimese evakuatsiooniks.
ca 2,3 miljonit eurot
Tugevdatakse Terviseameti kriisivalmidust, suurendades tervishoiuvarusid masskannatanutega olukordadeks ning rajades teise ladustuskoha varude hajutamiseks ja parema kättesaadavuse tagamiseks.
ca 12 miljonit eurot
Tehakse nakkushaiguste, sealhulgas COVID-19 ja teiste piiriüleste haigustekitajate pidevat seiret, et parandada valmisolekut tulevasteks pandeemiateks.
ca 1,8 miljonit eurot
Tugevdatakse Sotsiaalkindlustusameti kriisijuhtimise struktuuri ning luuakse kriisiabi teenus ja süsteem psühhosotsiaalse toe pakkumiseks kriisiolukordades.
ca 4,2 miljonit eurot
Jätkatakse koolituste korraldamist kohalikele omavalitsustele, et suurendada nende valmisolekut kriisideks. Samuti pakutakse omavalitsustele täiendavat nõu ja tuge elanikkonnakaitse ja kriisijuhtimise alal.
ca 2,8 miljonit eurot
2. Arendatakse strateegilise kommunikatsiooni võimet, et tõkestada valeinfo levikut ning tugevdada digikaitset info- ja mõjutusoperatsioonide vastu, 5 miljonit eurot
3. Sisejulgeolek ja avalik kord, 40 miljonit eurot
Arendatakse riigisaladusega kaetud võimeid riigi julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamiseks.
ca 12 miljonit eurot
Tõstetakse Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerimis- ja massiohje üksuste võimet ning suurendatakse kriisideks valmisolevat abipolitseinike hulka. Eesmärk on luua 2026. aastaks 3000 inimesest koosnev massiohje väljaõppega reserv, kuhu kuuluvad politseiametnikud, abipolitseinikud, kaitseliitlased ja vanglaametnikud, koos vajaliku varustuse ja väljaõppega. Samuti tagatakse PPA kaugmaa seirevõime kahe mehitamata õhusõidukite meeskonna kaudu.
ca 10 miljonit eurot
Tagatakse Red Team’i töö jätkumine Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA) ka pärast 2024. aastat. Red Team loodi Ukraina sõja ja suurenenud küberohtude tõttu ning testib igapäevaselt riigiasutuste vastupanuvõimet küberrünnakutele. Samuti on Red Team oluline osa riiklikust küberkiirreageerimisvõimest, mida täiendavad riiklike IKT majade eksperdid ja Kaitseliidu küberkaitseüksus.
ca 4,5 miljonit eurot
Tugevdatakse Päästeameti demineerimisvõimet, tagades nelja soomuskaitsega sõiduki hoolduse ning soetades kaks uut pommiröntgenit.
ca 0,5 miljonit eurot
Uuendatakse kiirgusseiresüsteemi, et koguda täpsemat teavet radioaktiivsuse tasemete kohta ning tagada inimeste ja keskkonna parem kaitse liigse ioniseeriva kiirguse eest.
ca 0,8 miljonit eurot
Rajatakse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemidele varuasukoht ning luuakse täiendavad ametikohad, et tagada töö jätkumine kriisiolukordades ja tulla toime suurenenud töökoormusega seoses sanktsioonide järelevalvega.
ca 12 miljonit eurot
4. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, 3,1 miljonit eurot
Jätkatakse võtmetähtsusega elutähtsate teenuste osutajate turvatestide ja koolitustega. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) korraldab igal aastal riskipõhiselt valitud teenuseosutajate turvateste, et hinnata ja parandada nende turvalisuse taset.
ca 2,8 miljonit eurot
Arendatakse edasi Riigi Infosüsteemi Ameti 100-liikmelist küberreservi, et tugevdada Eesti küberkaitsevõimet ja tagada kiire reageerimine küberintsidentide korral.
ca 0,4 miljonit eurot
5. Suurendatakse sidepidamise turvalisust nii välisministeeriumis kui ka Eesti saatkondades, et tagada konfidentsiaalne ja häireteta infovahetus, 1 miljonit eurot
1. Elanikkonnakaitse, 30 miljonit eurot
Luuakse terviklik ohuteavitussüsteem, mis ühendab sireenid, SMS-teavitused (EE-ALARM) ja OleValmis rakenduse üheks toimivaks tervikuks. Samuti kaetakse 22 olemasoleva sireeni ülalpidamiskulud ning arendatakse süsteemi edasi, et tagada elanike kiire ja tõhus teavitamine ohuolukordades.
ca 2,7 miljonit eurot
Toetatakse Eesti inimeste kriisideks valmisolekut, korraldades koolitusi ja tehes teavitustööd. Eesmärk on, et 40 protsenti elanikest oleksid teadlikud, kuidas valmistuda ja 25 protsendil oleksid tehtud ka kõik vajalikud praktilised ettevalmistused (st kriisivarud, esmaabikoolituse läbimine jne).
ca 5 miljonit eurot
Päästeamet hoiab ja haldab varusid, mis on vajalikud 10 000 inimese evakuatsiooniks.
ca 2,3 miljonit eurot
Tugevdatakse Terviseameti kriisivalmidust, suurendades tervishoiuvarusid masskannatanutega olukordadeks ning rajades teise ladustuskoha varude hajutamiseks ja parema kättesaadavuse tagamiseks.
ca 12 miljonit eurot
Tehakse nakkushaiguste, sealhulgas COVID-19 ja teiste piiriüleste haigustekitajate pidevat seiret, et parandada valmisolekut tulevasteks pandeemiateks.
ca 1,8 miljonit eurot
Tugevdatakse Sotsiaalkindlustusameti kriisijuhtimise struktuuri ning luuakse kriisiabi teenus ja süsteem psühhosotsiaalse toe pakkumiseks kriisiolukordades.
ca 4,2 miljonit eurot
Jätkatakse koolituste korraldamist kohalikele omavalitsustele, et suurendada nende valmisolekut kriisideks. Samuti pakutakse omavalitsustele täiendavat nõu ja tuge elanikkonnakaitse ja kriisijuhtimise alal.
ca 2,8 miljonit eurot
2. Arendatakse strateegilise kommunikatsiooni võimet, et tõkestada valeinfo levikut ning tugevdada digikaitset info- ja mõjutusoperatsioonide vastu, 5 miljonit eurot
3. Sisejulgeolek ja avalik kord, 40 miljonit eurot
Arendatakse riigisaladusega kaetud võimeid riigi julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamiseks.
ca 12 miljonit eurot
Tõstetakse Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerimis- ja massiohje üksuste võimet ning suurendatakse kriisideks valmisolevat abipolitseinike hulka. Eesmärk on luua 2026. aastaks 3000 inimesest koosnev massiohje väljaõppega reserv, kuhu kuuluvad politseiametnikud, abipolitseinikud, kaitseliitlased ja vanglaametnikud, koos vajaliku varustuse ja väljaõppega. Samuti tagatakse PPA kaugmaa seirevõime kahe mehitamata õhusõidukite meeskonna kaudu.
ca 10 miljonit eurot
Tagatakse Red Team’i töö jätkumine Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA) ka pärast 2024. aastat. Red Team loodi Ukraina sõja ja suurenenud küberohtude tõttu ning testib igapäevaselt riigiasutuste vastupanuvõimet küberrünnakutele. Samuti on Red Team oluline osa riiklikust küberkiirreageerimisvõimest, mida täiendavad riiklike IKT majade eksperdid ja Kaitseliidu küberkaitseüksus.
ca 4,5 miljonit eurot
Tugevdatakse Päästeameti demineerimisvõimet, tagades nelja soomuskaitsega sõiduki hoolduse ning soetades kaks uut pommiröntgenit.
ca 0,5 miljonit eurot
Uuendatakse kiirgusseiresüsteemi, et koguda täpsemat teavet radioaktiivsuse tasemete kohta ning tagada inimeste ja keskkonna parem kaitse liigse ioniseeriva kiirguse eest.
ca 0,8 miljonit eurot
Rajatakse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemidele varuasukoht ning luuakse täiendavad ametikohad, et tagada töö jätkumine kriisiolukordades ja tulla toime suurenenud töökoormusega seoses sanktsioonide järelevalvega.
ca 12 miljonit eurot
4. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, 3,1 miljonit eurot
Jätkatakse võtmetähtsusega elutähtsate teenuste osutajate turvatestide ja koolitustega. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) korraldab igal aastal riskipõhiselt valitud teenuseosutajate turvateste, et hinnata ja parandada nende turvalisuse taset.
ca 2,8 miljonit eurot
Arendatakse edasi Riigi Infosüsteemi Ameti 100-liikmelist küberreservi, et tugevdada Eesti küberkaitsevõimet ja tagada kiire reageerimine küberintsidentide korral.
ca 0,4 miljonit eurot
5. Suurendatakse sidepidamise turvalisust nii välisministeeriumis kui ka Eesti saatkondades, et tagada konfidentsiaalne ja häireteta infovahetus, 1 miljonit eurot
Taustainfoks
- Aastatel 2022–2023 investeeriti ühekordselt laia riigikaitsesse 120 miljoni eurot.
- Lisaks suunati aastatel 2022–2023 energiajulgeoleku ja varustuskindluse parandamisse 213 miljoni eurot, mida kasutati maagaasivaru moodustamiseks, välisriikides hoiustatud vedelkütusevaru Eestisse toomiseks ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtmise tagamiseks Pakrineeme sadamas.
- Aastatel 2023–2024 otsustati laia riigikaitsesse suunata 304 miljonit eurot: 2024. aastal 219 miljonit ja 2023. aastal 80 miljonit eurot. Täiendavalt otsustas valitsus mais 2024 luua kriisipoodide võrgustiku ja eraldada selleks ca 5 miljonit eurot Eesti Varude Keskusele eraldatud riigieelarvelise toetuse vahenditest.
Viimati uuendatud 29.01.2026
