Nimetus
Hoone ametlik nimetus on Rüütelkonna hoone, inglise keeles Estonian Statehood House.
Läbi enam kui 330 aasta on hoone kandnud nii Üxküllide linnamaja, rüütlimaja, rüütelkonna hoone, Välisministeeriumi, riikliku raamatukogu ja kunstimuuseumi nimetust. Aastatel 2009–2014 kasutas hoonet ka Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.
Alates 2024. aastast algab hoone uus kasutusetapp.
Milleks on vaja esindushoonet?
Eesti Vabariiki esindavad kõrgeimal tasandil meie põhiseaduslike institutsioonide juhid – Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister, Riigikohtu esimees, õiguskantsler ja riigikontrolör – ning loomulikult ministrid.
Kõigi nimetatute käsutuses on pigem kontorliku sisseseadega ametihooned. Tänapäevane intensiivne rahvusvaheline suhtlus ning pingestunud julgeolekuolukord maailmas tingisid 2014. aastal Taavi Rõivase valitsuse otsuse taastada Toompeal tühjana seisnud kinnistu riigi esindushooneks.
Hoones korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi, nagu Vabariigi Presidendi, Riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumised, nõupidamised ja vastuvõtud.
12 fakti Rüütelkonna hoone kohta
- Hoone vanim, murdkelpkatusega barokne osa pärineb 1690. aastast.
- Hoone laskis ehitada Vigala mõisnik Hans Jürgen von Üxküll.
- 20. märtsil 1694 ostis hoone Eestimaa Rüütelkond. Perekond Üxküll jäi kasutama maja esimest korrust vähemalt 1733. aastani.
- Rüütelkond laskis aastatel 1845–1849 lisada arhitekt Georg Winterhalteril uue, palazzo-stiilis hoonetiiva.
- Eesti Vabariik rekvireeris 16. mail 1919 hoone kohtuministeeriumile. Sisseseadet võeti üle neli päeva.
- 20. detsembril 1920 sai hoone endale välisministeerium. Aastail 1923–24 kohandati hoonet ministeeriumi vajadustele vastavaks.
- Eesti okupeerimisel suleti välisministeerium ning alles pärast II maailmasõja lõppu 1948. aastal kolis hoonesse rahva raamatukogu, tänane Eesti rahvusraamatukogu.
- 1993 avati hoones Eesti Kunstimuuseumi näitus, misjärel saigi hoone muuseumi koduks kuni KUMU valmimiseni.
- Aastail 2006–2009 seisis hoone tühjana.
- Aastal 2014 tegi Taavi Rõivase juhitud valitsus otsuse taastada hoonekompleks Eesti esindushooneks.
- Aastatel 2022–2024 ehitati hoone vastavalt uutele vajadustele ümber. Projekteerimis- ja ümberehitustööde maksumus oli alla 18 miljoni euro.
- Hoone omanik on Riigi Kinnisvara AS ja selle kasutamist korraldab Riigikantselei.
Hoone ajalugu
6. aprillil 1684 kell viis õhtul puhkes Tallinnas Toompea suure linnuse territooriumil tulekahju. Kolm maja toomkiriku kooriruumi vastas põlesid maani maha, kaks neist majadest kuulusid Kursellidele ja üks Üxküllidele. Paar kuud hiljem hävitas veelgi suurem tulekahju pea terve Toompea künka keskaegse kultuuri- ja asustusjälje.
Nimetatud hoonete asemele ehitas 1690. aastate alguses Vigala mõisnik Hans Jürgen von Üxküll kahekorruselise murdkelpkatusega barokse elumaja. Hoone fassaadi liigendasid kaheksa kolossaalorderis dooria pilastrit ning esindusvaate dominant oli imposantne peatrepp tänasel Kohtu tänaval. 1694. aastal ostis äsjavalminud aadlimaja Eestimaa rüütelkond.
Kõrvalolev illustratsioon pärineb Tallinna insenerikomando tänavaseinte joonistest 1825. aastal.
Eestimaa Rüütelkond ei saanud maja kohe oma valdusesse, sest veel 1733. aasta kirjavahetusest selgub, et perekond Üxküll kasutab maja esimest korrust ning rüütelkonna kasutada on vaid maja teisel korrusel paiknevad saalid.
Kui hoone juba täielikult rüütelkonna valduses oli, siis seda kohandati. Näiteks ehitati sisehoovi poole nö rahapada ning 1845–1849 aastani lisati suurejooneline palazzo-stiilis hoonetiib Kiriku platsi äärde. Arhitektiks oli Peterburist pärit Georg Winterhalter. Hoone mõjub peatreppi viiva panduse, selle kohal paikneva konsoolrõdu ning erakordselt laiade ja keerukate profiilidega aknaraamistusega kui tükike Itaaliat põhjamaises Eestis.
Kõrvalolev graafiline leht on vanim säilinud pildiline jäädvustus 1849. aastal valminud hoone uuest peafassaadist. Graafika autor on Theodor Gelhaar, trükk Julius Friedrich Tempeltey.
Eesti Vabariigi asutuste loomise ja töölehakkamisega 1918. aastal tekkis kohe suur ametiruumide vajadus. 1919. aasta aprillis pöördus kohtuminister Ajutise Valitsuse poole palvega anda rüütelkonna hoone kohtuministeeriumi ja kõrgema riigikohtu käsutusse. Ajutine Valitsus otsustas maja ning selle sisseseade rekvireerida. Aasta hiljem läks hoone kasutusõigus kohtuministeeriumilt edasi välisministeeriumile.
Viimane kohandas 1923. aastal ulatuslikult maja ja selle funktsionaalsusi uutele vajadustele vastavaks, näiteks eemaldati maapäeva saali algne interjöör ja asendati ahjud keskküttega. Hoone viimane lisandus pärineb 1935. aastast, mil välisministeeriumi tarvis kohandati ruumiprogrammi ning lisati Kohtu tänavale uus pääsla.
Kõrvalolev kavand on arhitekt Viktor Reinhardti eskiis välisministri töökabinetist. Kavandil nähtav mööbligarnituur telliti Aleksander Umbergilt ning see valmis juba samal aastal.
Eesti okupeerimisel lõpetati välisministeeriumi tegevus. Maja jäi ajuti täitsa tühjaks ning seda rüüstati. 1948. aastal võttis hoone kasutusele praegune rahvusraamatukogu. Hoone ruume kohandati korduvalt, kuid suuremad ümberehitustööd jäid tegemata. Näiteks suleti petikuks, lisati kergvahesein Kohtu tänava saali kaheks eraldi ruumiks jaotamiseks jne.
Raamatukogu kandis aastatel 1953–1988 Fr. R. Kreutzwaldi nime. Hoone suutis mahutada vaid umbes poole raamatukogu trükistest, lugejad said kasutada kolme saali. Hoone üldine seisukord oli halb, katus lekkis, esines kütteprobleeme ning sagedased olid veeavariid. Hoone fassaad lagunes.
1985. aastal algas Raine Karbi projekti järgi Tõnismäele uue raamatukogu hoone ehitus. 1991. aasta kevadeks oli hoone ehitus jõudnud nii kaugele, et sai alustada põhikogude kolimist.
Kõrvalolevalt pildilt on näha, et kunagised esindusruumid olid muudetud raamatute hoiuruumideks, kunagised saalid olid varustatud lugemislaudade ja kartoteegikappidega.
1991. aastal koliti ajutise lahendusena seni Kadriorus tegutsenud Eesti Kunstimuuseum Toompeale rüütelkonna hoonesse, kus jätkati aktiivset tegutsemist, avades juba 1993. aastal uue püsiekspositsiooni.
Muuseumi ajal ehitati hoone saalidesse uued valged kergseinad, mis võimaldasid küll maale eksponeerida universaalsemalt, kuid kaotasid täielikult ruumide ajaloolise aknaavade rütmi ja seinaliigendused. Algupärased lühtrid ja stukklaed jäid vihjamisi meenutama ruumide suursugust minevikku.
Eesti Kunstimuuseumile olid aga rüütelkonna hoone ruumid liialt väikesed. Seetõttu alustati Lasnamäe nõlvale 2002. aastal soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekti järgi KUMU ehitamist. Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone avati 2006. aastal. Maja Toompeal jäi kasutuseta.
Kõrvaloleval fotol on Eesti Kunstimuuseumi peanäituse saal 1993. aastal.
Ümbersünd
Kontseptsioon
Vabariigi Valitsus otsustas 2014. aastal võtta tühjana seisnud hoonekompleksi kasutusele riigi esindushoonena. Hoone sisekujunduse abil soovime oma riigi külalistele rääkida Eesti riikluse ja riikliku korralduse tekke- ja arengulugu. Ajaloolase Andres Kasekampi ja kunstiajaloolase Ants Heina nõuandel teeme seda, meenutades hoones tegutsenud institutsioone ja asutusi (Eestimaa Rüütelkonda, Välisministeeriumit, Rahvusraamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumit).
Eesti riikluse lugu rääkides soovime me rõhutada, et meie riigi teke ei ole ajalooline juhus, vaid pikaajalise arengu loomulik tulemus. Eesti omariikluse juured asuvad ühelt poolt Eesti rahva kujunemise loos ja teiselt poolt Eesti maa riiklikus korralduses. Eesti rahva kujunemist riiklust kandvaks kultuurirahvaks hakkavad rüütelkonna hoones meenutama Eesti kirjakultuurile ja kunstile pühendatud salongid ja saalid. Eesti maa riikliku korralduse kujunemise loole hakkab viitama Maapäeva saal. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja selle arengu lugu tutvustab Omariikluse saal, samuti 1923. aastal ehitatud välisministri kabinet ning seda jääb meenutama hoones peaaegu terviklikult säilitatav 1920. aastatel loodud interjöör.
Sisearhitektuur
Rüütelkonna hoone sisearhitektuurse lahenduse looja on sisearhitektuuribüroo Pille Lausmäe SAB OÜ.
Sisearhitektuurne lahendus näeb ette säilinud dekoratiivsete elementide optimaalset restaureerimist ja halvas seisus, kuid avastatud elementide rekonstrueerimist. Ainsa erandina soovime asendada olemasoleva seinakujunduse algsega Maapäeva saalis ruumi interjööri harmoonilise terviklikkuse taastamiseks.
Ruumides, kus maaling või dekoratiivne detail on tervikuna säilinud ja võimaldab eksponeerimist ka osalise restaureerimise näol, püütakse lähtuda kontseptsioonist, kus algupärane säilitaks oma ajas muutunud kuju. Välditakse "ülerestaureerimist", mis eeldab, et peab säilima elementide algupärane olemus ja aegade jooksul tekkinud kulumine. Kuna maalingute leiud asuvad kohati paari-kolme sentimeetri sügavusel, siis sondaažid eksponeeritakse selgelt piiritletuna, konkreetse servaga, et oleks tajutav kihistuste paksus.
Uus sisekujunduskontseptsioon püüab aimata ja taastada ruumide tunnetust, mis kuulusid selle hoone juurde kui see maja loodi: esinduslikud saalid, anfilaat-süsteem, konsoollauad ja toolid koridorides, maalid ja peeglid seintel. Hoone üldmiljöö peab olema väärikas, pidulik ja hubane.
Eesti sisekujundus kuulub skandinaavia ja euroopa disaini piirimaile. Uues sisekujunduses kasutatakse maksimaalselt Eesti disainerite loomingut. Sobivate toodete puudumisel on ette nähtud erijoonistega lahendatud spetsiaalselt sellesse hoonesse kavandatud disainmööbel. Uus mööbel välistab kopeerimist või stiilide järeleaimamist. Projekteeritav sisustus on selgelt eristuv ja kaasaegne, et peegeldada selle etapi sisearhitektuuri hetkeseisu ja eelistusi.
Ehitus
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekteeris Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo OÜ ja ehituse teostas Oma Ehitaja AS.
Kuna hoone paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja see on ühtlasi kaitse all arheoloogiamälestisena, siis hoone väliskuju ei muudetud ning hoone sees suuri ümberehitusi ei tehtud. Olemasolevad ruumid renoveeriti, sealhulgas kohandati vastavalt tellija poolt etteantud ruumiprogrammile ja kasutusfunktsioonidele. Esimese korruse Kohtu tänava poolses tiivas ja pööningukorrusel ning ka kõrvalhoones on peamiselt kabinetid ja nõupidamiste ruumid. Teise korruse saalid ja salongid on kasutusel esindusruumidena. Enamik keldrist on seotud teenindava personaliga ning keldrisse on paigutatud ka köök koos abiruumidega.
Rekonstrueerimistööde käigus avati ja kontrolliti kandekonstruktsioonide püsivust. Põhjalikult oli vaja uuendada enam kui 300 aasta vanuse hoone katust, uksi-aknaid ning loomulikult kommunikatsioone. Kaasaegne protokolli- ja pressikeskus vajas ka vastavat funktsionaalsust.
Hoone rekonstrueerimise maksumuseks on 17 603 382 eurot.
Kasutamise kord
1. Üldpõhimõtted
1.1 Rüütelkonna hoonet kasutavad ennekõike riiklike külaliste vastuvõtmiseks ja teiste koostöövormide arendamiseks Vabariigi President, peaminister, Riigikogu esimees, Riigikohtu esimees, ministrid, õiguskantsler, riigikontrolör ja riigi teised esindusisikud.
1.2 Esindusfunktsiooni täitmiseks saab kasutada hoone esindusruume ja pressikeskust. Samal ajal saab toimuda maksimaalselt kaks üritust: üks esindusruumides ja teine pressikeskuses.
1.3 Ajal, kui hoonet ei kasutata esindusüritusteks, saab korraldada hoone esindusruumides ekskursioone ja kasutada ruume nõupidamisteks.
1.4 Rüütelkonna hoones korraldatavad üritused peavad toetama Eesti põhiseaduslikku riigikorda ja põhiväärtusi või tutvustama Eesti kultuuri.
1.5 Hoone kasutamist korraldab Riigikantselei.
1.6 Hoone kasutamisel lähtutakse keskkonnasäästlikkuse ja turvalisuse põhimõtetest.
2. Kasutuseesõigus ja kasutajad
2.1 Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister ja Riigikohtu esimees jagavad Rüütelkonna hoone kasutamise eesõigust.
2.2 Rüütelkonna hoone on mõeldud kasutamiseks ka ministritele, õiguskantslerile ja riigikontrolörile.
2.3 Muudele riigiasutustele kehtib broneerimise järjestus.
2.4 Teistele isikutele antakse ruume kasutada erandkorras tugitegevuste juhi ja valitsuskommunikatsiooni direktori nõusolekul.
3. Ruumid
3.1 Punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud isikud saavad kasutada kõiki esindusruume.
3.2 Punktides 2.3 ja 2.4 nimetatud asutused ja isikud saavad kasutada üldjuhul omariikluse saali, Vabadussõja tuba, välisministri kabinetti ja kõiki pressikeskuse ruume.
3.3 Ruumide mahutavus, tavasisseseade ja kasutusvõimalused on kajastatud veebilehel riigikantselei.ee/ryytelkonna-hoone/ruumid.
4. Kasutustingimused
4.1 Punktis 2.1 nimetatud isikud saavad Rüütelkonna hoonet kasutada igal ajal.
4.2 Teised kasutavad hoonet üldjuhul tööajal ja -päevadel.
4.3 Hoone kasutaja peab ürituse korraldamisel kinni Rüütelkonna hoone kasutamise korrast, sh inimeste mahutavusest, Riigikantselei esindaja antud juhistest, kehtivatest õigusaktidest, tegevuslubadest ja kooskõlastustest.
4.4 Hoone kasutaja vastutab ürituse korraldamisel ruumide sisseseade, sh ekspositsiooni heaperemeheliku kasutamise eest. Inventari on lubatud ümber paigutada vaid Riigikantselei esindaja nõusolekul. Kahjude tekkimisel hüvitab hoone kasutaja tekitatud kahju.
4.5 Hoone kasutajal ei ole õigust ürituse korraldamisel anda ruume teiste isikute kasutusse.
4.6 Hoone kasutaja peab ürituse korraldamisel kooskõlastama Riigikantselei esindajaga külalised, esinejad, teenindava personali, kasutatava tehnika, sisseseade jm esindushoonesse toodava.
5. Teenused ja tasu
5.1 Punktides 2.1 kuni 2.3 nimetatud isikutele ja asutustele on ruumide kasutamine tasuta. Kui ruumide kasutamisega kaasnevad lisakulud (nt koristusteenusele, toitlustusele, turvateenusele jne), siis tasub ürituse korraldaja need vastava teenuse pakkujale. Seminariruumide kasutamisel kohvipausidega tasub kasutaja Riigikantseleile kohvipauside eest vastavalt Lisale 2.
5.2 Punktis 2.4 nimetatud isikutele antakse ruumid kasutada tasu eest vastavalt Lisas 1 kehtestatud kasutustasudele Riigikantselei ja kasutaja vahel sõlmitava lepingu alusel.
6. Broneerimine
6.1 Ürituse broneerimiseks tuleb esitada taotlus üldjuhul kuni 3 kuud enne ürituse toimumist aadressil riigikantselei.ee/ryytelkonna-hoone#broneerimisvorm. Rohkem kui kolm kuud ette ei ole broneeringut esitada võimalik.
6.2 Riigikantselei eelbroneerib taotluse alusel ruumid või lükkab taotluse tagasi, põhjendades oma otsust.
Broneerimisvorm
7. Turvalisus
7.1 Kõik hoone külastajad registreeritakse ja Riigikantselei määratud juhtudel läbivad külastajad hoonesse sisenemisel turvakontrolli.
7.2 Riigikantseleil on õigus keelduda põhjendatud juhtudel konkreetsete isikute vastuvõtmisest ja hoonesse lubamisest.
7.3 Üks nädal enne ürituse toimumist edastab ürituse korraldaja Riigikantselei esindajale kõigi Rüütelkonna hoonesse sisenevate külaliste ja teenust osutavate isikute nimekirjad.
7.4 Rüütelkonna hoones ja selle territooriumil on keelatud kasutada lahtist tuld, sh pole lubatud küünlaid põletada, suitsetada või pürotehnikat kasutada.
7.5 Rüütelkonna hoonesse ei võimaldata sissepääsu isikule, kes on joobes või psühhotroopsete ainete mõju all, käitub kaaskülastajaid ohustavalt või seab ohtu hoone või selle ekspositsiooni.
7.6 Rüütelkonna hoonesse ja selle territooriumile on keelatud siseneda tuli- või külmrelvaga, lõhkeaine või muu ümbruskonnale ohtu kujutava aine või esemega, v.a teenistusülesannete täitmiseks seadusega ette nähtud teenistusrelvad.
7.7 Rüütelkonna hoonesse ja selle territooriumile ei ole lubatud toimetada tundmatult isikult saadud saadetisi ja esemeid.
7.8 Tulekahju avastamisel, pommi- või ründeähvarduse, ründe või mõne muu ohtliku olukorra tekkimisest tuleb viivitamata teavitada Riigikantselei esindajat ning helistada hädaabinumbril 112.
Viimati uuendatud 05.01.2026
