Eesti.ai algatus

Eesti.ai on riiklikult juhitud rahvusvaheliste ekspertide ja ettevõtjatega koostöös arendatav algatus, mille eesmärk on tehisintellekti süsteemse rakendamise läbi kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja majandust.

Eestvedajad

Algatust viivad ellu Riigikantselei strateegiabüroo juures tegutsev Eesti.ai üksus, ettevõtjatest ja ekspertidest koosnev Eesti.ai nõukoda ja ministeeriumide töögrupp.  

Aktus koolis

Oodatav tulemus

Kahekordistada Eesti inimeste töö väärtust aastaks 2035, kasvatada Eesti majanduse mahtu 5 aastaga 25%, 10 aastaga 50% võrra.

perekond

Rahastus

Algatust rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu rahastusmeetmetest. Algatuse rahastusmaht selgub 2026. aasta kevad-suvel. 

Miks see on vajalik?

Eesti vajab uusi viise majanduse kasvatamiseks. Eesti rahvaarv ei kasva ja elanikkond vananeb. See tähendab, et tööjõudu ei tule juurde, samal ajal, kui rahvusvaheline konkurents tiheneb. 

Tehisaru abil on võimalik teha rohkem väiksema tööjõuga, suurendada tootlikkust ja luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Kuidas me seda teeme?

Käivitame suure mõjuga projekte, mis tõstavad Eesti ettevõtete ekspordivõimet,  inimeste töö väärtust ja avaliku sektori tõhusust. Fookuses on tehisaru kasutusoskuste arendamine, uute lahenduste loomine ja katsetamine, Eesti digiriigi kogemuste ja eeliste kasutamine. 

Algatus võimendab ka juba käimasolevaid tehisaru projekte ja laiendab nende mõju eri valdkondadesse.

Eesti.ai projektid

Projekti raames korraldatakse üle Eesti eri ametialadele suunatud praktilisi tehisaru töötubasid ja avalikke arutelusid. Samuti jagatakse praktikaid ja kogemuslugusid tehisaru kasutuselevõtust organisatsioonides.

Tegevused toetavad inimeste tehisarualaste teadmiste ja praktiliste oskuste arengut ning valmisolekut kasutada tehisaru oma töös teadlikult ja vastutustundlikult, mõistes selle võimalusi, riske ja piiranguid.

Projekti eesmärk on, et vähemalt 100 000 tööealist inimest üle Eesti osaleks tehisaru töötoas või mõnes muus õpi- ja aruteluformaadis.

Vastutaja: Riigikantselei, Eesti.ai tiim

Tehisaru osak on mõeldud ettevõtetele, et aidata neil ilma liigse bürokraatiata kiiresti testida ja töösse panna AI-lahendusi. Projekti eesmärk on kiirendada tehisaru kasutuselevõttu Eesti ettevõtetes.

Vastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tehisaru arendusgrandi fookus on tööstusel ja selle väärtusahelal, robootikal ning muul füüsilisel AI-l ja tervishoiul. Eesmärk on toetada tehisaru testimist ja rakendamist ettevõtetes, tõsta tootlikkust, kasvatada lisandväärtust ning suurendada ekspordivõimekust.

Vastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Projekti eesmärk on luua õigusloomet toetavad tehisarulahendused, mis näiteks aitavad kiiremini analüüsida mõju, koondada kooskõlastuskommentaare, võrrelda EL ja Eesti õigust ning tuvastada õigusaktide vastuolusid, kattuvusi ja vigu, et parandada õigusloome kvaliteeti ja tagada protsessi sujuvust.
 

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Projektiga arendatakse ja piloteeritakse avaliku sektori väikehangete läbiviimist toetavad tehisarulahendused. Projekti raames töötatakse välja automatiseeritud tööriistad, mis toetavad hankedokumentide koostamist, sobivate pakkujate leidmist, hangetega seotud läbirääkimisi ning infosüsteemide kirjelduste ja lahenduste vastavuse hindamist. Samuti lõimitakse hankemenetlusse automaatsed kontrollid ja otsustustugi, et vähendada käsitööd, ühtlustada praktikat ning parandada hangete kvaliteeti, kiirust ja nõuetele vastavust. Projekti tulemusena muutub ettevõtjate osalemine väikehangetes sujuvamaks ning väheneb nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori halduskoormus. 
 

Vastutaja: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus

Projektiga luuakse eeldused tehisaru tööriistade laialdaseks kasutuselevõtuks avalikus sektoris, tehes enimkasutatavad töövahendid avaliku sektori töötajatele kättesaadavaks ning piloteerides nende süsteemset kasutamist koos tööprotsesside ümberkujundamisega vähemalt kümnes asutuses. Projekti eesmärk on jõuda 2027. aasta lõpuks 3000 kasutajani, rakendades erinevaid korraldusmudeleid (isikustatud litsentsid ja tegeliku kasutuse põhine rahastus).

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Eesti kohalikust arvutusvõimekusest sõltub riigi võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegu ei ole meil seda võimsust piisavalt. Projekti eesmärk on kaardistada nõudlus avalikus ja erasektoris, et teha otsus, millisel määral ja kujul on riigil vaja tehisaru jaoks enda arvutustaristut. 2026 suvel teostati tehisaru taristu vajadusi käsitlev analüüs. Edasised  taristuinvesteeringud ja -arendustegevused on Justiits- ja Digiministeeriumi koordineerida.

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Projekti eesmärk on kiirendada kvaliteetsete tehisarul põhinevate hariduslahenduste arendamist, testimist ja kasutuselevõttu Eesti koolides ning toetada tehisaru turvalist, tõhusat ja eesmärgipärast rakendamist õppeprotsessis. Projektiga arendatakse õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele ja koolipidajatele praktilisi tehisarulahendusi ning suurendatakse haridusasutuste valmisolekut nende kasutamiseks. 2026. aasta lõpuks on eesmärk töötada välja viis klassiruumis kasutusvalmis tehisarulahendust ja piloteerida neid 20 koolis, lisaks on valminud õpilastele mõeldud tehisaru veebikursus.

Vastutajad: Haridus- ja Teadusministeerium

Projektiga luuakse hariduse andmevahetuse raamistik, mis võimaldab õppeandmete standardiseeritud, turvalist ja auditeeritavat liikumist haridusasutuste, teenusepakkujate ja Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) vahel. Sellega luuakse eeldused personaliseeritud õppe ning tehisaru rakenduste arendamiseks, sealhulgas õpilase e-õpilasraamatu terviklikuks haldamiseks.

Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Projekti käigus luuakse esimene avalik eestikeelne järelõppeandmestik tundliku iseloomuga valdkondades nagu õigus ja tervishoid, hinnatakse selle mõju keelemudelite kvaliteedile ning arendatakse metoodikat mudelite eestikeelse võimekuse mõõtmiseks. Projekti tulemuseks on vähemalt ühe avatud keelemudeli mõõdetav paranemine.
 

Vastutaja: Eesti Keele Instituut

Projekti eesmärk on arendada uues perearsti infosüsteemis PAI tehisarul põhinevad transkribeerimislahendused, mis automatiseerivad perearstide ja õdede dokumenteerimist ning vähendavad halduskoormus

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

Projekti eesmärk on automatiseeritud transkriptsiooni abil vähendada kiirabikaardi täitmisega seotud halduskoormust ning parandada kiirabijuhtumite dokumenteerimise kiirust ja andmekvaliteeti.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

Projekti eesmärk on kasutada Transformer-mudelit krooniliste haiguste tõhusamaks ennetamiseks ning kujundada tervishoiu rahastamine senisest enam ennetusele suunatuks. Projekt keskendub kahele piloot-ennetus- ja raviteekonnale: südame-veresoonkonna haigustele ning II tüüpi diabeedile.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Projektiga luuakse südamehaiguste näitel Eesti tervishoiule avatud andmestandardil põhinev ühtne lahendus kliiniliste andmete kogumiseks ravitöö käigus ning nende andmete süsteemseks kasutamiseks ravikvaliteedi juhtimisel, rahastamisotsustes, poliitikakujunduses ja teadustöös. Standardiseeritud andmed võimaldavad hinnata ravitulemusi, kasutada ressursse tõhusamalt, tuvastada tähelepanuta jääda võivaid patsiente ning luua eeldused uute tehisaru lahenduste arendamiseks.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Kliinikum

Projekti eesmärgiks on kaardistada õiguslikud ja tehnilised võimalused tehisaruagentide registreerimiseks.
 
Vastutaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Eesti.ai tiim

Eesti.ai algatuse tegevuste ja projektide väljatöötamist ja elluviimist koordineerib Riigikantselei strateegiabüroo juures tegutsev üksus - Eesti.ai tiim. 

Kirke Maar

Eesti.ai tiimi juht

5349 4492

[email protected]

Henrik Roonemaa

valitsuskommunikatsiooni direktori asetäitja

5699 3247

[email protected]

Mari-Liis Lind

Eesti.ai algatuse nõunik
(operatiivjuht)

5689 3668

[email protected]

Katrin Isotamm

Eesti.ai algatuse nõunik
(elanikkonna suund)
[email protected]

 

 

Luukas Kristjan Ilves

Eesti.ai algatuse nõunik
(avaliku sektori suund)

[email protected]

 

 

Kalli Kulla

Kalli Kulla

Eesti.ai algatuse kommunikatsiooninõunik

[email protected]

 

 

Karolin Sild

Eesti.ai algatuse sündmuste projektijuht

[email protected]

 

 

Kadri Krebstein

Kadri Krebstein

Eesti.ai algatuse konsultant

[email protected]

 

 

Eesti.ai nõukoda

Nõukoja liikmeteks on Eesti ja rahvusvahelised idusektori, riskikapitalifondide, tehnoloogiaettevõtete, tööstusettevõtete, teadusasutuste esindajad ja eksperdid. Nõukoda juhib Markus Villig.
Nõukoja esimene ametlik kohtumine toimub 2026. aasta aprillis. 

Markus Villig

Bolt tegevjuht

LinkedIn

Sten Tamkivi

ettevõtja

LinkedIn

Taavi Madiberk

Skeleton Technologies tegevjuht

LinkedIn

Linnar Viik

IT-visionäär

LinkedIn

Kaspar Korjus

Pactum tegevjuht

LinkedIn

Anima Anandkumar

tehisintellektiteadlane

LinkedIn

Risto Uuk

Euroopa tehisintellekti poliitika juht
LinkedIn

Sirli Männiksaar

Ericsson Eesti juhatuse esinaine
LinkedIn

  •  
Mari Joller

Mari Joller

LinkedIn

  •  

Jaan Tallinn

ettevõtja
 

  •  
Eesti.ai nõukoda: terviseandmetele juurdepääs vajab selgemaid reegleid ja tähtaegu
Eesti.ai nõukoda arutas 16. septembril, kuidas muuta terviseandmed teadus- ja arendustööks paremini kättesaadavaks ning valmistuda tehisaru kiire arenguga kaasnevateks ohtudeks. Arutelus tõstatus kaks peamist vajadust: parandada terviseandmetele juurdepääsu ning tugevdada võimekust hinnata ja maandada tehisaru riske.
Valmis Eesti esimene tehisaru kirjaoskuse mudel
Eesti.ai tellimusel valmis esimene Eesti konteksti loodud tehisaru kirjaoskuse pädevusmudel, mis annab ühtse aluse hindamiseks, kui hästi oskab tööealine elanikkond tehisaru kasutada ning aitab seda oskust ka sihipäraselt arendada.
Kõik uudised

Koosolekute protokollid

open graph imagesearch block image