Eesti Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.

Eesti huvid

Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.

Valitsus kiitis 22. juunil 2023. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.

Eesti Euroopa Liidu prioriteetide fookuses  2023.-2025. aastal on välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemad, kriisikindluse tõstmine, tõhus piiri- ja rändepoliitika, kestlik areng ja konkurentsivõime, sealhulgas rohe- ja digipööre ning energiajulgeolek. Samuti hoonete ja ühendustega seonduvad küsimused, tervis ning avatud riigivalitsemise ja personaalse riigi põhimõtted.

  • Eestile on oluline inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku valitsemisviisi ning õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine Euroopas. Euroopasse ei tohi jääda halle alasid, tingimused täitnud riigid peavad saama võimaluse Euroopa Liiduga liituda ning liitumisprotsessi tuleb tõhusamalt suunata. Eesti on aluslepete võimaluste piires valmis arutama Euroopa Liidu institutsioonide, poliitikavaldkondade ja eelarve reforme, mis on Euroopa Liidu laienemisel ühtsuse, arengu ja tõhusa toimimise jaoks vajalikud.
  • Märkimisväärselt muutunud julgeoleku- ja väliskeskkond, tehnoloogiline areng ning prognoositavad muutused looduskeskkonnas tingivad vajaduse parandada Euroopa julgeolekut, valmisolekut, kriisikindlust ja toimepidevust. NATO Madridi ja Euroopa Liidu Versailles’ tippkohtumistel seatud strateegilised sihid tuleb viia ellu, et üheskoos saavutada kriisikindel ja võitlusvõimeline (combat-effective) Euroopa. Muutunud olukord on tekitanud vajaduse tugevdada usaldusväärseid partnerlussuhteid ning vähendada kriitiliste materjalide, tehnoloogiate, infrastruktuuri ja tarneahelatega seotud sõltuvust ja riske avatud maailmas.
  • Suhete ja kaubavoo teadmata ajaks katkemine agressiivse ja revisionistliku Venemaaga tingib Euroopa Liidu siseste strateegiliste energia-, transpordi- ja sideühenduste tugevdamise meie piirkonnas. Eeloleval perioodil ühinevad Balti riikide energiasüsteemid võimalikult kiiresti Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Viime ellu kavandatud investeeringud ja loome eeldused Rail Balticu raudteeühenduse ja esimese meretuulepargi (ELWIND) valmimiseks 2030. aastal ning elektriühenduse tugevdamiseks Soomega 2035. aastal (Estlink 3). Euroopa Liit peab kindlaks määrama ka strateegiliselt olulised sideühendused ja looma abinõud nende valmimiseks.
  • Mitmikkriisi lahendamise käigus paisunud riigivõlg tuleb saada kontrolli alla, taastades ja reformides euroala eelarvereeglite toimimist ning lõpetades siseturgu moonutavad riigiabi andmise erandid. Eduka digitehnoloogia juurutamise ja rohereformi keskmes peavad olema vabaturumajanduse põhimõtted, siseturg ja taastuvenergiale üleminek, Euroopa Liidu neli põhivabadust ja andmete vaba liikumine. Võtame Euroopa Liidu vahendid maksimaalsel määral kasutusse.
  • Ettevõtete aruandluskohustuse suurendamise asemel tuleb pakkuda nüüdisaegseid andmepõhiseid lahendusi ja rakendusi. Laiendame kaasamise hea tava põhimõtteid ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude läbirääkimistele ja hoiame sidusrühmi läbirääkimistega kursis. Peame vajalikuks Euroopa Liidu otsustusprotsesside läbipaistvust ja rangemat ametnikueetika põhimõtete juurutamist. Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmisel tuleb piirduda kokkulepituga ja vältida nn ülekuldamist.
seminarid

Valitsus

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.

koordineerimine

Koordinatsioonikogu (KOK)

Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.

Sõitmine rattaga

Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

Olulised dokumendid

1 | 1

Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid

1 | 1

Viimati uuendatud 08.03.2024