Eesti Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.

Eesti huvid

Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.

Valitsus kiitis 2. detsembri 2021. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks, mille fookuses on rohe- ja digipööre ning julgeolek.

Eesti prioriteedid järgnevaks kaheks aastaks hõlmavad kodanike ja nende õiguste ning vabaduste kaitset, Euroopa majanduse tulevikku ja kliimaküsimusi. Samuti energeetika, transpordi, sotsiaal- ja tervisevaldkonda ning välispoliitikat ja kaitsealast koostööd.

  • Euroopa Liidu pädevuste süvendamine ja uued koostöövormid. ELi poliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema sisemiselt tugev, avatud ja arenemisvõimeline. Eesti on avatud uute valdkondade ELi pädevusse toomisele ja ELi senise rolli süvendamisele. Eesti on ka avatud uuteks koostöövormideks, sealhulgas tõhustatud koostöö alusel toimivate valdkondade laiendamiseks.
  • Tasakaalustatud otsustusprotsess. ELi ja euroala otsustusprotsess peab olema tasakaalustatud erinevate koostöömudelite ja huvide vahel. Eesti eelistab alati kui võimalik ühenduse meetodi järgimist ehk otsuste EL-i institutsioonides langetamist valitsustevahelisele otsustusprotsessile. Liikmesriikide suurust ja huve tasakaalustavate institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni rolli tuleb tugevdada.
  • ELi esindamine rahvusvaheliselt peab olema ühtne. Eesti toetab Euroopa Liidu ja euroala koordineeritud seisukohtade ühtset esindamist rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides. Seal, kus Euroopa Liidul kui tervikul on laua taga eraldi koht, peaks EL pikemas perspektiivis olema esindatud ühe esindajaga.
  • Siseturu arendamine, selle põhimõtete laiendamine ja seda toetavad tegevused, näiteks taristute loomine, on Eesti ELi-suunalise poliitika keskmes. Olulisemad teemad on siseturu suurem avamine ja lähemale toomine Eesti ettevõtjale ja kodanikule ning piiriülest majandust, eriti teenuseid, takistavate regulatsioonide kõrvaldamine.
seminarid

Valitsus

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.

koordineerimine

Koordinatsioonikogu (KOK)

Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.

Sõitmine rattaga

Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

Viimati uuendatud 02.12.2021