Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele

Lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine on osa demokraatlikust otsustamisprotsessist. Selleks et lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine oleks läbipaistev ja kõigile arusaadav, tuleb ametiisikutel juhinduda alltoodud põhimõtetest.

Kohtumiste kalender

Riigikantselei avaldab vastavalt lobistidega suhtlemise heale tavale riigisekretäri ametlikud kohtumised lobistidega. 

Teavitame ka digitaalselt toimunud kohtumistest ja telefonikonverentsidest. Vastavalt heale tavale ei avaldata infot konverentside jt avalike ürituste kohta, kus riigisekretär teeb ettekannet või osaleb ümarlaual, kui see info on juba avalikkusel teada.

Infot uuendame kord nädalas ning kohtumisi on võimalik vaadata nii kalendervaates kui ka koondvaates. Koondvaate nägemiseks kliki nupul "Kõik sündmused".

Kohtumine

Lobitöö

Lobitöö on lobisti otsene või kaudne suhtlus ametiisikutega, et mõjutada poliitikaotsuseid ning kaitsta oma huve. Lobitööks ei loeta riigi täidesaatva võimu esindajate omavahelist suhtlemist, suhtlemist riigikogu liikmetega või kohalike omavalitsuse esindajatega.

otsuse tegemine

Poliitikaotsus

Poliitikaotsuste hulka loetakse käesolevas tavas näiteks õigusaktid ja nende eelnõud, strateegilised dokumendid (suunad, strateegiad, kontseptsioonid, programmid, tegevuskavad jms) ning muud valdkonna poliitikaotsused.

Mees portfelliga

Lobist

Lobist on isik, kes tegeleb lobitöö raames huvide eest seismisega tasu eest või tasuta. Näiteks võivad olla lobistiks advokaadid, konsultandid, avalikkussuhete spetsialistid, eriala- ja ettevõtete liidud, ametiühingud ning teised avalikku elu mõjutavaid huvisid esindavad organisatsioonid, ühendused ja isikud.

1. Ametiisik lähtub poliitikaotsuste kavandamisel ja rakendamisel võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetest

Valitsus on kinnitanud Kaasamise hea tava, mille eesmärk on huvirühmade ja avalikkuse kaasamine neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. See loob üldise raamistiku avaliku võimu otsuste kujundamiseks ning sellest lähtub ka käesolev lobistidega suhtlemise hea tava, hõlmates siiski laiemal hulgal poliitikaotsuseid (nt toetused) kui vaid seaduseelnõud ning strateegiad.

Ametiisik kohtub seadusemuudatuse ettevalmistamisel otsuse tegemiseks erinevaid seisukohti esindavate valdkonna huvirühmadega. Otsuse teeb lõpuks minister, olles informeeritud kõikide huvirühmade seisukohtadest, lähtudes samas oma poliitilisest veendumusest ja programmist, põhjendades seejuures oma valikuid.

Ametiisik nõustub seadusemuudatuse eel kohtuma vaid enda seisukohta toetava huvirühmaga.

2. Ametiisik või temaga seotud isik ei võta vastu kingitusi ega muid hüvesid lobistilt, kellega tal on kokkupuude ametikohustuste tõttu, v.a tavapärased viisakusavaldused. Asutusele mõeldud kingitused võetakse arvele vastavalt kehtivale korrale.

Korruptsioonivastane seadus lubab vaid sellised ametialased soodustused, mis on käsitletavad tavapärase viisakusavaldusena, vastasel juhul loetakse need korruptiivseks tuluks. Tavapärane viisakusavaldus on näiteks ettevõtte logoga meened, kommikarp vms, mida antakse oma koostööpartneritele ning mille puhul ei teki küsimust kellegi erikohtlemises või mõjutamissoovis.

Näiteks välisvisiidi eest tasumine huvirühma poolt võib kahtluse tekitada, ent ametiisiku tegevus mitte ainult ei pea olema, vaid peab ka näima aus. Kingitused võivad olla suunatud nii asutusele kui konkreetsele ametiisikule. Näiteks välisdelegatsiooni poolt antud maal on tõenäoliselt mõeldud asutustele ning see tuleb asutuses arvele võtta.

Ametiisik osaleb koos ettevõtjatega messil, kus tutvustab riigipoolset kasutajakogemust. Ametiisiku messil osalemise kulud katab ministeerium.

Ametiisikuga soovib kohtuda tema endine äripartner, kes töötab hetkel ametiisiku vastutusvaldkonnas lobistina. Paar kuud hiljem sõidavad ametiisik ja lobist koos ärireisile ja ametiisiku kulud tasub lobist.

3. Kui ametiisik on vahetult enne ametisse asumist töötanud lobistina või tema esindatava huvides, hoidub ta aasta jooksul toimingutest ja otsustest antud lobisti või tema esindatava suhtes.

Pöörduste efekt on korruptsioonivorm, mis kaasneb töökoha vahetusega, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmist ning võib tipneda nn regulatiivse hõivamisega. Antud juhul on mõeldud juhtumit, kus lobistina töötanud inimene jätkab avalikus ametis oma huvitegevust, näiteks kuuludes MTÜ-sse, ajab ministeeriumis selle poliitikat.

Ametiisik peaks end sellisel juhul otsustest ja toimingutest taandama – endise tööandja suhtes võiks selline kohustus kehtida aasta, mis on minimaalne maha jahtumise aeg. „Vahetu“ töökoht lobistina või huvikaitsjana viitab hiljutisele tegevusele ning aja määratlemisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest – vahetu võib olla praegusele ametikohale eelnenud töökoht, aga mõningatel juhtudel ka varasem, kui eelnev töökoht on olnud väga põgus vms.

Ametiisiku eelnev töökoht oli mittetulundusühingus, mis tegeles aktiivselt ministeeriumi suunal oma huvide kaitsega ning sai ka ministeeriumilt toetust. Ministeeriumi ametiisikuna taandab ta ennast toetuse ettevalmistamise ja andmise otsustest.

Ametiisiku eelnev töökoht oli konsultant ettevõtjate liidus. Ta teeb ministeeriumis seadusemuudatuse ettepaneku, mis edendab otseselt eelmise tööandja huvisid (nt toetuste tõstmine, maksude langetamine vms).

4. Ametiisik ei astu ametis olles lepingulistesse suhetesse sellise lobistiga või tema esindatavaga, kellega ta ametialaselt vahetult kokku puutub ning kes teda mõjutab.

Vabariigi valitsuse seadus välistab valitsusliikmetel teatud ametikohtade ühitamise, ent võimaldab töötamise teaduslikul ja pedagoogilisel tööl. Avaliku teenistuse seadus lubab ametnikele kõrvaltegevused, piirates neid teatud juhtudel, nt kui kõrvaltegevuse maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist ning kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. Korruptsioonivastane seadus keelab otsused ja toimingud endaga seatud isikute suhtes, kelleks võib olla ka lobist.

Käesolev juhis soovitab hoiduda ametiisikutel kõrvaltegevusest nende lobistide juures, kellega neil on vahetu kokkupuude. See piirang ei laiene juhul, kui asutusel on leping lobistiga, aga ametiisiku tööülesandeid 2antud lobistiga suhtlus ei puuduta. Kui ametiisikul on lepinguline suhe lobistiga ja ametiisikul tekib ametis olles olukord, kus ta peab lobisti üle otsuse tegema, siis kui selline suhe on püsiv, tuleb kõrvaltegevusest loobuda või ühekordsel juhul lähtuda korruptsioonivastasest seadusest ning end otsustest taandada, st toimingupiirangut kohaldada.

Ametiisik tegutseb aeg-ajalt advokaadibüroo konsultandina, mille klientide hulgas on ka ettevõte, mille huve advokaadibüroo ametiisiku tööandja ees esindab. Ametiisikul endal selle valdkonnaga kokkupuude puudub.

Ametiisik tegutseb aeg-ajalt advokaadibüroo konsultandina, mille klientide hulgas on ka ettevõte, mille huve advokaadibüroo ametiisiku tööandja ees esindab ning mis tegutseb valdkonnas, mille kureerimine kuulub ametiisiku ülesannete hulka.

5. Ametiisik hoidub ametist lahkudes aasta jooksul minemast tööle selle lobisti või tema esindatava heaks, kelle suhtes ta viimasel aastal ametis olles vahetult otsuse tegi, millega kaasneb eelis või soodustus üksnes lobistile või tema esindatavale.

See piirang väldib näiteks olukorda, kus ametiisik saab lobisti huvide seismise eest vastutasuks hilisema töökoha lobisti juures. Piirang ei takista ametiisikul lobisti ja tema esindatava juurde tööle minemast, kui ta lobisti suhtes vahetuid otsuseid ei teinud või nende otsuste kujunemist vahetult ei mõjutanud.

Nii on ametiisikul võimalik tööle minna advokaadibüroosse, kus tal on küll tööalaselt tekkinud kontaktid mingi eelnõu ettevalmistamisel, aga samal ajal ta advokaadibüroo ettepanekute suhtes otsuseid lobitegevuse raames ei teinud. Samuti on ametiisikul võimalik minna tööle selle lobisti juurde, kes oli üks paljudest soodustuse saajatest, mitte peamine või ainus. Tööle minek ei ole soovitatav, kui lobist on ainuke soodustuse saaja.

See tähendab, et valitsuse kollektiivsete otsuste ja üldiste printsiipide põhjal (nt toetusrahade jagamise skeemid ja korraldus, mis rakendub paljudele) ei kehti keeld minna tööle lobisti või tema esindatava juurde. Piirang kehtib, kuni ametikohalt lahkumisest on möödas aasta. Piirang ei välista ametiisikul pöörduda tagasi oma endise töö juurde erasektoris, kui punktis toodud tingimused on täidetud.

Ametiisik suundub pärast ametist lahkumist tööle ettevõttesse, mis tegutseb samas valdkonnas, mida ta ametiisikuna kureeris.

Ametiisik, keda lobist mõjutas loobuma aktsiisi tõstmisest, asub aasta jooksul pärast ametist lahkumist tööle selle ettevõtte teenistusse, kes lobisti palkas.

6. Ametiisik hoidub vähemalt aasta jooksul pärast ametist lahkumist lobitööst oma endise ametiasutuse suhtes

Antud punkt täiendab eelmist. Juhul, kui ametiisik läheb tööle lobisti jms juurde, siis ei või ta aasta jooksul teha lobitööd oma endise asutuse suunal – sel ajal võib tal veel olla võrdlemisi värske siseinfo ning teadmised plaanitavate poliitikaotsuste kohta, millest aga erapooletuse huvides tuleb hoiduda.

Ametiisik töötab pärast ametist lahkumist uue tööandja juures, kuid taandab end pakkumusest, millega uus tööandja osaleb hankeprotsessis tema endise asutusega lepingu sõlmimiseks.

Ametiisik jagab uue tööandjaga ametiisikuna saadud, ent veel avaldamata teavet, mis võimaldab tööandjal hõlpsasti oma strateegilisi sihte seada.

7. Ametiisik teavitab avalikkust mitte harvemini kui kord kvartalis asutuse veebilehel sellisest kohtumisest huvirühmade ja lobistidega, mis toimub tema ametitegevuse raames.

Avaldada tuleb kohtumise teema, lobisti või tema esindatava nimi ja organisatsioon, ametiisiku nimi ja kohtumise kuupäev. Teavitama ei pea osalemisest avalikel üritustel, kui info selle kohta on juba avalikkusele kättesaadav. Teave kohtumiste või suhtlemiste kohta avaldatakse veebilehel kuni vajaduse möödumiseni. Avalikustamata tuleb jätta teave, mille avalikustamine on seadusega keelatud, sealhulgas teave, mis kahjustaks riigi välissuhtlemist või ohustaks riigi julgeolekut.

8. Ametiisik, kellele kohaldub käesolev tava, tutvub ametisse astudes käesoleva tavaga.

9. Asutuse juht tagab käesoleva tava rakendamise ning järelevalvemeetmete toimimise oma ametiasutuses.

Viimati uuendatud 12.05.2021