Innovatsioonitiim

Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Tiim korraldab ka innovatsioonivõrgustiku iKlubi kokkusaamisi ning teenusedisaini koolitusi avaliku sektori ametnikele.

Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Viime seda ellu disainmõtlemisele rajatud innovatsiooniprogrammide, teenusedisaini koolituste ja innovatsioonivõrgustiku ürituste kaudu. Avatud innovatsioonile omaselt kaasame protsessi nii lõppkasutajaid kui koostööpartnereid igast sektorist, ammutame inspiratsiooni ning õpime maailmakogemusest.

Tiim loodi avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul juunis 2018 kuue ministeeriumi ühise algatusena. Tänaseks on ühinenud kõik üksteist Eesti ministeeriumi. Tiim loodi esialgu eksperimendina kolmeks ja pooleks aastaks (juuni 2018 - detsember 2021). Lähenemine on ennast tõestanud ja Innotiim jätkab ka 2023. aastal.

Innovatsioonitiimi siht on leida uusi lähenemisi, kombata piire, katsetada, kiirelt õppida ja koheselt lähenemisi täiustada – mõtteviisid ja praktikad, mis pole avalikus sektoris just liialt levinud.

Ajakohane teave tulevaste sündmuste kohta on leitav meie facebookist.

Algas kandideerimine Katse disaini sprinti!

Vaidlete lõputult koosolekutel, kas probleemi lahendada nii või naa?  Istute ministeeriumis superhea lahenduse otsas, aga ei julge ära teha?  Tulge ja katsetage!

Innotiim on välja arendanud uhiuue formaadi: 5-päevane katse disaini sprint Eesti avaliku sektori asutustele.

Kandideerimise avaldusi ootame 4. märtsiks.

VAATA LÄHEMALT

Lõppenud projektid

Iga neljas noormees ei tule täna ajateenistusele eelnevasse tervisekontrolli, eakaaslaste hulgas kogetakse ajateenistusest kõrvalehoidmise osas üsnagi mõistvat suhtumist. Projektis keskendusime just noorte perspektiivile ning otsisime vastuseid küsimusele, kuidas saaksime teha nii, et nad väärtustaksid ajateenistust? 

Tiim töötas välja lahendusi, kuidas vähendada takistusi, muresid nii ajateenistuse eel, kui väeossa saabudes:

  • Varasemast “Klassiga ajateenistusse” projekti edust innustatuna võtsime kasutusele “sõpruskonna” mõiste—nüüdsest on võimalik ajateenistusse minna koos lähimate sõpradega. Katsetasime ka seda, kas klassiga koos tervisekontrolli tulek on noortele julgustavam ning kas see aitab neil teha otsuse ajateenistuse läbimiseks oma elus pigem varem kui hiljem. On selge, et mida vanemana noor ajateenistusse tuleb, seda enam elulisi takistusi tal on. 
  • Mõistes, et noori tuleb toetada ajateenistuseks valmistumisel ning erinevate takistuste nii teadvustamisel kui vähendamisel, vaatasime üle ka Kaitseressursside Ameti tegevused. Konsultandid aitavad noortel mõista, millised on ajateenistuseks vajalikud elukorralduslikud ettevalmistused ning annavad neile vajadusel nõu, kuidas toimida erinevate laenukohustuste, juriidiliste ja majanduslike küsimustega, jne.
  • Disainisime ümber väeossa saabumise protsessi ehk formeermise eesmärgiga vähendada teadmatust ning ärevust noorte hulgas. Koolitasime piloodi raames kahes väeosas tegevväelasi ja drillseersante (fookuses psühholoogia ning meeskonnaharjutused), et nad oskaksid paremini toetada noorte sõdurite kiiremat kohanemist, ühtsemate rühmade teket, kõrgemaid õpitulemusi ning sõdurite paremat ja kestvamat motivatsiooni.
  • Töötasime välja ka ajateenistuse lõputunnistuse prototüübi. Lõputunnistusel on kaks eesmärki—et see aitaks noorel nii meenutada, mõtestada kui ka kirjeldada tööandjale oma kogemusi ning teisalt hõlbustaks tööandjatel mõista, milliseid praktikas rakendatavaid teadmisi ja kogemusi noor ajateenistuses omandanud on.

Projektis olid esindatud Kaitseressursside Amet, haridus-ja teadusministeerium, Kaitsevägi ja kaitseministeerium. Mentoriks Helelyn Tammsaar.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Laste ja noorte vaimne tervis on murettekitav. Kuidas me saaksime teha nii, et iga laps Eestis oleks hea sõber iseendaga ja teise inimesega? Tiim otsis lahendusi, kuidas ennetada vaimse tervise riskide kujunemist lastel, selleks toetades ja võimestades erinevaid osapooli, kellega on laps vahetus kontaktis. Lahendused on loodud eesmärgiga toetama ja kujundama osapoolte (laps, lapsevanem ja õpetaja) vahelisi häid sotsiaal-emotsionaalseid oskusi:

“Koolirõõmu vahetund” – koostöös Eesti Noorsootöötajate Kogu, Liikuma Kutsuva Kooli, HarNo, Peaasi ning TAI-ga töötatakse välja klassipõhised. tegevused koolidele, toetamaks laste head vaimset tervist vahetundides.

“Lastevanemate kogukond” – soodustab hooliva, sõbraliku ja ühtse klassipõhise koolipere tekkimist ning nende koostööd kooliga.

Projektis olid esindatud Haridus- ja Noorteamet, haridus- ja teadusministeerium, Harjumaa Omavalitsuste Liit, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastevanemate Liit. Mentoriks Daniel Kotsjuba

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kuidas me saaksime teha nii, et üle ilma elavad eestlased muutuksid osaks Eesti ärivõrgustikest? Üle maailma elab hinnanguliselt 200 000 eesti juurtega inimest. Seni on riik proovinud üle ilma elavaid eestlasi kõnetada eelkõige rahvusidentiteedi kaudu, pakkudes vahendeid, võimalusi ja toetust keele ja kultuuri hoidmiseks. Süsteemsema tähelepanuta on jäänud välismaal elavate eestlaste mitmekülgne professionaalne ekspertiis ja potentsiaal aidata kaasa Eesti majanduse tugevdamisele. Tiim testis lahendusi, kuidas muuta nähtavaks ning aktiveerida võrgustik globaalsetest eestlastest, kes tahaksid Eesti elus kaasa lüüa oma erialaste teadmiste ja oskustega.

Projektis olid esindatud välisministeerium, Haridus- ja Noorteamet, kultuuriministeerium ja siseministeerium.. Mentoriks Ave Habakuk

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kuidas me saaksime teha nii, et kodudes läheks vähem toitu raisku? Eestis visatakse aastas ära 167 tonni toitu, sellest 41% kodumajapidamistes. Tänu kõrgele tootmiskvaliteedile Eestis kõlbavad paljud toiduained süüa aga ka peale “kõlblik kuni” kuupäeva. Seetõttu algatas tiim suure mõjuga lahendussuunana Eesti piimatööstuste toodete senise säilimistähtaja tähise „kõlblik kuni” ülemineku „parim enne” märgistusele. Teise lahendusena testiti lastega peredes n-ö nutikat külmkappi, kus esmajärjekorras söömisele kuuluvad toiduained asetatakse eraldi tähistatud alale vältimaks nende äraviskamist.

Projektis olid esindatud maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium,  Saaremaa vald,  Eesti Korteriühistute liit. Mentoriks Maarja Mõtus

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kuidas me saaksime teha nii, et tulesurmasid oleks Eestis vähemalt poole vähem? 90ndatel hukkus Eestis tuleõnnetustes igal nädalal 3-4 inimest. Täna on olukord sellega võrreldes paranenud, kuid tulesurmasid on endiselt veel liiga palju - eelmisel aastal võttis tuli meie seast 36 inimelu. Tiim otsiski uusi lähenemisi, mis suurendaksid tõenäosust, et tulekahju korral pääseks inimene põlevast hoonest elusana. Töötati välja lahenduste komplekt “Elu päästev kodu”, mis aitaks päästa elusid kõrge tuleriskiga kodudes, mille elanike eluviisi ja tuleohtlike harjumuste muutmine realistlikuna ei näi.

Projektis olid esindatud Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tori Vald ja Märjamaa Vald. Mentor Laura Aaben

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kuidas me saaksime teha nii, et traumaatiliste sündmuste puhul jõuaks abi kõigini? Eestis puudub süsteemne lahendus, kuidas traumaatiliste sündmuste järgselt pakkuda inimestele psühholoogilist, emotsionaalset või sotsiaalset tuge. Tiim töötas välja ning piloteerib kahes Eesti piirkonnas koostöömudelit ning kohaliku omavalitsuse töötajaid abistavaid tööriistu, mis aitaksid neil nii kiirelt reageerida kui ka asjakohaselt tegutseda.

Projektis olid esindatud sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Harju Omavalitsuste Liit ja Võru linnavalitsus. Mentor Krõõt Kroonmäe

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks töötati keeleõppeks välja uudne lühivestluste formaat, Keelerulett, kus on võimalik tunni aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel.

Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium

Projekti fookuses on kõrge riskikäitumisega 11-26aastased lapsed ja noored, kes on lahkumas vanglast, kinnisest lasteasutusest või mitmedimensiooniliselt pereteraapialt. Eesmärgiks on tagada nende turvaline kohandumine vabaduses ja eakohane iseseisvumine. Noorte perede ja lähivõrgustiku kaasamine projekti sihtgruppi tuleneb tõdemusest, et kogukonda naasmisel ei pakuta neile noortele ja lastele piisavalt tuge.

Katsetati “Ringist välja” lahendust – intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. 

Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna laste turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim katsetas erineva erineva ajahorisondiga lahendusi:

  1. tiim lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal, mis aitaks inimesele oma tervisega seoses järge pidada.
  2. pakuti välja ootejärekordade lahendus vähendamaks inimeste ajakulu ja muret arstiaegade broneerimisel. Projekti tulemusena saab patsient tulevikus lisada ennast ootejärjekorda, juhul kui ta ei leia endale sobivat vastuvõtuaega, mispeale pakutakse talle arstiaegu proaktiivselt.  
  3. testiti sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite. 

Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Uuringud näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas. 

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Töötati välja abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestluse formaat. Tänaseks on valminud ning kasutusele võetud vestluse juhis koos ohumärkide loeteluga. Projekti

Tiimis olid esindatud Politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Põllumajandus- ja kalandussektoris on lubatud kasutada eriotstarbelist aktsiisisoodustusega diislikütust. Märkimisväärse väärkasutuse tõttu jääb täna riigil jääb saamata ca 4,7 mln eur aktsiisitulu aastas. Projekti eesmärgiks on sügavamalt mõista nii väärkasutuse mehhanisme ja tagamaid, kui ka seda, milliste kriteeriumite põhjal tuleks määratleda otstarbelist kasutamist. Tiim katsetas erinevaid lahendusi:

  1. Analüüsiti õigustaud isikute registri loomise võimalusi.
  2. Kaaluti registri alternatiivina maksutagastuse lahendust.
  3. Töötati välja lihtne meelspea kütusemüüjale väärkasutuse vähendamiseks.
  4. Viidi läbi e-kirjade eksperiment vähendamaks väärkasutust.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad. 

Vaata ka projekti kokkuvõtvaid slaide.

Inimkannatanutega liiklusõnnetused ei ole Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Peale intervjuusid tavaliste eesti inimestega mõistsid tiimiliikmed Avaliku sektori innovatsioontiimist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Maanteametist, et kiiruseületamine on ühiskonnas laialt aktsepteeritud sotsiaalne norm. Trahvidesse suhtutakse kui kommunaalarvetesse, mis tuleb tasuda, ent need ei mõjuta inimeste liikluskäitumist ega väärtushinnanguid. Samas mäletasid juhid eredalt vestlusi politseiga ning teeserval trahvi väljastamisega kaotatud aega. Need taipamised viisid “Rahunemispeatuse” katsetusteni, püüdlusega mõista, kas ajakaotus võiks olla liikluskäitumise mõjutajana alternatiiv rahatrahvile. Projektist kasvasid välja ka Usaldustsooni katsetus Viimsis ning idee disainida trahviteatised ümber tõhusamaks mõjutusvahendiks. Katsetused avasid avaliku diskussiooni kiiruseületamise ja praeguste mõjutusmeetmete üle ning julgustasid Politsei- ja Piirivalveametit katsetama oma töös uusi ja julgeid kasutajakeskseid lähenemisi, olles sellega heaks eeskujuks avalikus sektoris. 

Mõtleme lahendustele, mis aitavad alustaval ettevõtjal jalad alla saada. Kaugem eesmärk on koondada ettevõtjale vajaminev info, teenused ja kohustused ühte aknasse. 

Kuidas motiveerida inimesi prügi sorteerima? Vestlused 26 Eesti inimestega näitasid, et tänane prügi sorteerimise korraldus on killustunud ja ebamugav. Katsetasime uusi võimalusi motiveerimaks inimesi prügi sorteerima. Prügi sorteerimise eksperiment Kuressaares näitas, et ligi neljandik seni prügi mitte sorterivatest inimestest on valmis kaasa tulema, kui teha sorteerimisega alustamine neile lihtsaks. Ühtsed prügimärgised ja sorteerimisjuhised on tänaseks kasutusele võtnud kõik kolm Eestis tegutsevat pakendiorganisatsiooni.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Sotsiaalkindlustusamet pöördus avaliku sektori innovatsiooniprogrammi sooviga puude määramine automatiseerida. Kasutajaintervjuud viisid tiimi aga taipamiseni, et puude määramine üksinda inimest ei aita, vaid ta vajab abi, et igapäevatoimingutega hakkama saada. Sellest lähtuvalt disainiti protsess, kus varasema kolme taotluse asemel pakuti puudega lapse vanemale proaktiivset abi, säästes puuetega laste vanemaid hulgast keerulisest bürokraatiast. Lapsed sai kiiremini vajalikele teenustele ja SKAs vähenesid väiksema taotluste arvu tõttu menetluskulud.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on muuta majutusteenuse kasutajate registreerimine majutusettevõttesse kiiremaks ja mugavamaks nii, et see aitaks paremini kaitsta ka riigi sisejulgeolekut.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Projekti eesmärgiks oli muuta vähipatsiendi raviteekond patsiendile sujuvamaks ning terviklikumaks, leides võimalusi haigusega paremaks toimetulekuks. Välja töötati lahendused, mida piloteeritakse täna mitmes Eesti haiglas – teiste hulgas õde-koordinaatori ametikoht vähendamaks patsiendi ja lähedaste koormust või digilahendused patsiendi paremaks ravi teadlikkuseks ja järgimiseks ning hospitaliseerimiste ja EMOsse pöördumiste vähendamiseks. Projektis osalesid Avaliku sektori innovatsioonitiimi eestvedamisel ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla algatusel sotsiaalministeerium ning Haigekassa. Patsiendikeskse raviteekonna disaini projekti tulemusena on hakatud Eesti meditsiinis laiemalt rääkima patsientide kogemuse kaardistusest kui kesksest instrumendist teenuse kujundamisel. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on suurendada maal elavate inimeste spontaanset liikumisvabadust, avalike teenuste kättesaadavust, toetada tööturule naasmist ja seeläbi vähendada regionaalseid probleeme.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on luua terviklik õigusloome/poliitikakujundamise protsessi toetav kasutajasõbraliku IT-platvormi prototüüp, et toetada eelnõude koostajate ja teiste Eesti elust huvitatud inimeste läbipaistvat koosloomeprotsessi. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

2022. aasta Eesti Disainiauhindade konkursil pälvis innotiim kaks auhinda:
⚯ Parim teenusedisain kõigi sektorite üleselt: "Tahan ajateenistusse"
⚯ Disainimuutja: "Tahan ajateenistusse"

2020. aasta Eesti Disainiauhindade konkursil sai innotiim kolm auhinda:
⚯ Aasta disainimuutja: Avaliku sektori innovatsioonitiim
⚯ Aasta disainitegu: ‘‘Rahunemispeatus Eesti teedel‘‘
⚯ Aasta teenusedisain avalikus ja kolmandas sektoris: Innovatsioonitiim patsiendikeskse raviteekonna disain

2020. aasta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia:
◎ Aastapreemia disainialase tegevuse eest.

Viimati uuendatud 18.03.2024