Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimine

Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimise eesmärk on tagada süsteemne valmistumine riigi kaitseks ning tõhus riigi juhtimine nii rahu- kui ka sõjaajal.

Koordineeriv roll on riigikaitseseaduse alusel antud Riigikantseleile, kuna riigikaitse hõlmab kõiki täidesaatva võimu poolt eri valdkondades elluviidavaid tegevusi, mille eesmärk on hoida ära ja vajaduse korral tõrjuda Eesti-vastaseid ründeid.

Riigikantselei ülesanne on ellu viia ametkondadeülest koostööd riigikaitse eri planeerimisprotsessides ning esitada vajaduse korral ettepanekuid poliitilisel tasandil otsuste tegemiseks.

Eesti julgeolekupoliitika aluseks on avar julgeolekukäsitus, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. 

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.

Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad on kindlaks määratud Eesti julgeolekupoliitika alustes. Julgeolekupoliitika alused on Vabariigi Valitsuse raamdokument, mille kiidab heaks Riigikogu.

Praegu kehtiv julgeolekupoliitika aluste dokument koostati Riigikantselei juhtimisel ning kinnitati Riigikogus 31. mail 2017.

Riigikaitse lai käsitus

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on riigikaitse. Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt riigi kaitsmine ning selleks valmistumine on paljude asutuste ja inimeste ülesanne.

Riigi tõhus kaitse tagatakse nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste võimete, ressursside ja tegevustega nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist.

Riigikaitse lai käsitus hõlmab kuut tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeolek, riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamine ning strateegiline kommunikatsioon.

Riigikantselei ülesanne on riigikaitse arengukava ja riigi kaitsetegevuse kava kaudu koordineerida riigikaitseliste võimete, ressursside ja tegevuste riigiülest planeerimist.

Riigikaitse arengukava

Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.

Arengukava elluviimise tulemusena on riigil parem valmisolek julgeolekuohtude ennetamiseks, võimaliku agressori heidutuseks ja riigi kaitseks.

Riigi kaitsetegevuse kava

Riigi kaitsetegevuse kavas esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ning nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal.

Kava koostamisel lähtutakse ohustsenaariumidest. Kava koostatakse kaheks aastaks ning selle aja jooksul harjutatakse kavas toodud tegevuste elluviimist vähemalt ühel õppusel.

Riigi kaitsetegevuse kava koostamist juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Kava koostamisel lähtutakse riigi julgeoleku ja riigikaitse strateegilistest arengudokumentidest, ohustsenaariumidest ning julgeolekukomisjoni suunistest. Kava koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Vabariigi President Eesti riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi President teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni.

Vabariigi Presidendi juures tegutseb nõuandva organina Riigikaitse nõukogu. Riigikaitse nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja. Riigikaitse nõukogu töökorra kinnitab ja selle koosolekuid juhatab Vabariigi President.

Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.

Vabariigi Valitsuse juures tegutseb julgeolekukomisjon, mis analüüsib ja hindab riigi julgeoleku olukorda ning koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. Komisjoni juhib peaminister, lisaks kuuluvad komisjoni ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister. Komisjoni sekretär on julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor.

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  • kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi seisukohti;
  • juhib julgeolekupoliitika aluste ja riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist
  • koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel;
  • koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust;
  • analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
  • kavandab Eesti Vabariigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ja koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist;
  • täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel;
  • täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
Julgeolekukomisjon

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel.

Riigikantselei nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist. 

Riigikantselei korraldab valitsusele 2014. aastast ka kriisiõppusi. Õppuste eesmärk on riigisisese otsustusprotsessi harjutamine kiirelt arenevas keerulises julgeolekusituatsioonis.

Riigi situatsioonikeskus

Riigi situatsioonikeskus (SITKE) loodi Riigikantselei juurde valitsuse ja riigi strateegiliste juhtide situatsiooniteadlikkuse tõstmiseks. SITKE monitoorib riigi julgeoleku ja kriiside seisukohalt olulisi arenguid, et anda rahvusvahelistest ning siseriiklikest sündmustest operatiivne ülevaade.

Viimati uuendatud 15.11.2021