Seaduse eesmärk on tagada riigi toimimine ja elanike parem kaitse nii väiksemates kui ka ulatuslikes kriisides, mis võivad ohustada ühiskonna tavapärast tegutsemist, elutähtsate teenuste toimepidevust, põhiseaduslikku korda või Eesti julgeolekut. Uus seadus koondab senised riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse ning viib need vastavusse tänaste vajadustega.
Seaduse ettevalmistamisel lähtuti vajadusest kohandada Eesti kriisireguleerimist tänapäevaste ohtudega, kus kriisid ei piirdu ühe valdkonnaga ning nende lahendamiseks on vaja erinevate osapoolte ühist panust. Uus regulatsioon aitab tagada kiirema ja paindlikuma reageerimise olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi toimimist. Terviklik õigusruum suurendab rolliselgust ning loob Vabariigi Valitsuse, ametiasutuste, kohalike omavalitsuste ja elutähtsate teenuste osutajate vahel selgema vastutusjaotuse ja koostöökorralduse.
"Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus lähtub viimaste aastate õppetundidest. Nii COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on näidanud, et kriisid võivad olla keerukad, pikaajalised ja mõjutada korraga kogu ühiskonda. Seetõttu vajas Eesti kaasaegset õigusruumi, mis võimaldab riigil, kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel ja kogukondadel kriisides tegutseda ühtse tervikuna," ütles riigisekretär Keit Kasemets.
„Me ei saa valmistuda järgmise kriisi jaoks eelmise kriisi reeglite järgi. Uus seadus annab Eestile ajakohase õigusliku raamistiku ning tugevdab kogu ühiskonna valmisolekut erinevateks ohtudeks“ lisas Kasemets.
Seaduse ettevalmistamisel lähtuti vajadusest kohandada Eesti kriisireguleerimist tänapäevaste ohtude, kus kriisid ei piirdu ühe valdkonnaga ning nende lahendamiseks ei piisa ainult ühe sektori ressurssidest. Uus regulatsioon aitab tagada kiirema ja paindlikuma reageerimise olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi toimimist.
Riigikogus toimunud lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 64 saadikut, vastu oli 14 ning erapooletuks ei jäänud ükski saadik.
Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse väljatöötamist alustati 2021. aasta aprillis valmisolekuseaduse nime all. Seadus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026.
