Projekti eesmärk on saada parem ülevaade Eesti hoonete energiatõhususest, suurendades selleks energiamärgiste arvu, usaldusväärsust ning parandades arvutuslike energiamärgiste (ETA-märgiste) kvaliteeti. Projektis katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonete energiatarbimise ning energiatõhususe kohta. Projekt toetab „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärke ja Euroopa Liidu üldist kliimapoliitikat ning aitab Eestit teel kliimaneutraalsuseni.
Projekti eesmärk ja tulemused:
1. Täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest reaalajalähedaste indikatiivsete energiaklasside määramise abil (etapp 1)
Pilootalade näitel luuakse automatiseeritud lahendus hoonete reaalajalähedase energiatarbimise ülevaate võimaldamiseks, indikatiivse energiaklassi määramiseks vajalike andmete koondamiseks ja arvutamiseks, tuginedes tegelikele energiatarbimise ja/või olemasolevatele hooneandmetele. Selline lahendus annab ülevaate ka nende hoonete seisukorrast, millele pole seni energiamärgist väljastatud.
2. Arvutuslike energiamärgiste (ETA) järelevalve optimeerimine ja automatiseerimine (etapp 2)
Andmete (eel)kontroll ja selle automatiseerimine loamenetluses aitavad tõhustada energiamärgiste kontrollprotsessi ja vähendada seeläbi energiaarvutustes tehtavaid vigu, tõstes nõnda nii ehituse kui ka energiamärgiste kvaliteeti ning usaldusväärsust. Testitav lahendus toetab omakorda hoonete energiatõhususe miinimumnõuete paremat järgimist, aitab vähendada halduskoormust ning tagada ausama ja õiglasema konkurentsi ehitusturul.
3. Interaktiivsed soovitused hooneomanikele ja tarbijatele (etapp 3)
Luuakse interaktiivsed ja graafilised lahendused, mis aitavad tarbijatel mõista hoonete energiatarbimise mõju ning võimaldavad leida soovitusi hoonete energiatõhususe parandamiseks ja jätkusuutlikuma käitumise edendamiseks. Samuti võimaldab arendatav digitööriist tulevikus hinnata hoonete seisukorra muutumist ajas.
Projekti tulemusel on nii kodanikel, ettevõtetel kui ka kohalikel omavalitsustel võimalik teha teadlikumaid otsuseid hoonete energiatõhususe parandamisel, kinnisvara ostmisel või üürimisel ning jätkusuutlikuma tuleviku suunas liikumisel.
- Projekti kestus: 18 kuud
- Projekti eelarve: 0,85 mln eurot
- Projekti esitaja ja partnerid: Kliimaministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Projektijuht: Helene-Terese Jürgenson, 629 9273, [email protected]
- Projekti kontakt Riigikantseleis: Kairit Viidalepp, 5646 7281, [email protected]
Analüüsi hange
Projekti esimeses etapis viidi läbi hange "Hoonete energiamärgiste arvutamise ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine, 1. etapi analüüs" (viitenumber riigihangete registris: 287462).
Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.02.2025. Edukaks pakkujaks osutus STACC OÜ koos ThinFacility OÜ-ga.
Kliimaministeeriumi pressiteade: https://kliimaministeerium.ee/uudised/energiamargiste-innovatsiooniprojekt-loob-ulevaate-eesti-hoonete-energiatohususest
Turukonsultatsioon analüüsi hankele
11. detsembril kell 11.00-12.30 toimus hanke "Hoone indikatiivse energiaklassi määramise arendusele eelnev analüüs" turukonsultatsioon.
Turukonsultatsiooniga soovisime teavitada turuosalisi eelseisvast hankest ning samuti saada tagasisidet hankega seotud küsimustele. Turukonsultatsiooni kokkuvõte:
Turukonsultatsioonil kasutatud slaidid:
Analüüsi lõpparuanne
Innovatsioonivaldkonna tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Projektid
Vanglates on suur väljakutse, kuidas tuvastata keelatud aineid ja esemeid kinnipeetavate külalistelt ning vanglasse saadetud pakkidest. 2022. aastal külastas vanglaid üle 11 000 inimese, kellest vähemalt 3000 osalesid pikaajalistel kokkusaamistel kinnipeetavatega. Statistika näitab, et narkootikumidega seotud kriminaalmenetluste arv suurenes 2022. aastal 345% võrreldes eelneva aastaga. Enamik neist menetlustest algatati pärast positiivse uriiniproovi leidmist kinnipeetavatel, kes osalesid pikaajalisel kokkusaamisel.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Ühiskonnal on üsna selge ootus, et poliitikakujundamise otsused tugineksid andmetele. Samas andmeid on üha rohkem ja otsustusprotsessid üha kiiremad. Kogu olemasoleva asjakohase info kasutamine otsuste ettevalmistamisel eeldab, et teeme seda järjest suuremas mahus ning kiiremini.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused hädaabiteenuse saamiseks, kuid praegu see ei ole nii. Häirekeskuses on kasutusel lahendus, kus abivajajaga suheldakse kas audiokõne või SMS-vahendusel, mis aga ei sobi kõigile. Uus ja kaasaegne 112 peab täiendavate suhtluskanalite (nt videokõned koos tõlkevõimalustega, reaalajas tekstivestlus, jmt) kasutuselevõtu kaudu tagama ligipääsu ka vaegkuuljatele, liitpuudega inimestele, võõrkeelsele sihtgrupile, vägivalla ohvriks langenutele ja teistele. Ka uue põlvkonna noortele võivad uued lahendused senistest enam sobida. Lisaks peab lahendus andma võimaluse täiendavaks infoallikaks kiirabile, politseile, päästjatele jt operatiivasutustele.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Teedeehitusega kaasneb oluline kasvuhoonegaaside heide. Üks võimalus olukorra muutmiseks on väiksema süsinikujalajäljega materjalide kasutamine.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Pakendijäätmete teke on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud järjest kergemad pakendimaterjalid. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate ja kiirelt tarbitavate toodete tarbimine. Probleemiga võitlemisel on leitud, et korduskasutuspakendite kasutamise edendamine on mõjusaim pakendijäätmete vähendamise viis. Riik on proovinud muutust käivitada regulatsiooni ja toetustega, aga see ei ole olnud piisav. Turule on tekkinud küll esimesed korduskasutuslahenduste pakkujaid, kuid kuna lahendused ei ühildu on omaksvõtt kaupmeeste ja tarbijate poolt vähene ning turumahud väikesed.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Projekti eesmärk on saada parem ülevaade Eesti hoonefondi energiatõhususest, suurendada energiamärgiste arvu, usaldusväärsust ning parandada ETA-märgiste kui ka ehituse kvaliteeti. Projekt toetab „Eesti 2025“ strateegias seatud eesmärke ja Euroopa Liidu üldist kliimapoliitikat ning aitab Eestit teel kliimaneutraalsuseni. Projekti raames katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonefondi energiatõhususe kohta.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Sildade seisukordade diagnoosimisel ei ole Transpordiametil häid tehnilisi vahendeid. Tänane praktika piirdub välimiste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsustatakse kas silda saab remontida või vaja sild maha lammutada ja rajada selle asemel uus.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Kvaliteetne ja kogu mereala hõlmav keskkonna- ja navigatsiooniinfo on tänapäevase meremajanduse toimimise, keskkonnasäästliku merekeskkonna haldamise ning mere julgeoleku ja ohutuse tagamise lahutamatu osa, sest reaalajas edastatav info aitab (kulu) efektiivselt ennetada mereõnnetusi, reageerida operatiivset merereostusjuhtumitele enne selle kaldale jõudmist ning suurendab julgeoleku vaates ka mereolukorrateadlikkust.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on viimastel aastatel pigem tõusutrendis. Seega seisab sektor silmitsi küsimusega, kuidas kujundada oma tegevused ümber nii, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, samal ajal suurendades ka tootlikkust. Selleks on senisest enam vaja andmekogudes olevaid andmeid kasutusele võtta, et nende põhjal teha arukad otsused, kuidas liikuda roheleppe eesmärkide täitmise suunas.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Täna toimib transpordisüsteem isoleeritult - rong, tramm, buss, auto, parvlaev, lennuk, kergliikur jm - ning puudub terviklik vaade. Reisijatel on väga keeruline orienteeruda erinevate transpordiliikide vahel, mistõttu on sõitude terviklik planeerimine ja piletite soetamine vaevaline ja aega- ning teadmisi nõudev protsess. Lihtsam on kasutada isiklikku sõiduautot, kui orienteeruda erinevate ühistranspordiliikide vahel. Erinevatel transpordiliikidel (rong, buss, parvlaevad, mikromobiilsus, linna- ja maakonnaliinid, kommertsliinid samuti ka auto lühirent) on erinevad broneerimis- ja piletimüügikanalid ja nende rakendusliidesed (API‑d) ei ühildu. Samuti puudub tsentraliseeritud viis erinevate API‑de omavaheliseks ühendamiseks. Tervikuna puudub Eestis ühtne keskkond, mille kaudu saaks kasutaja oma teekonda ühistransporti ning alternatiivseid liikumisviise kasutades planeerida ning vajalikud piletid ühe korraga hankida.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul on Eesti jäänud kuulmispuude osas Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi nõuete täitmisel maha, seejuures ei ole viipekeelse kogukonna erivajadustega piisavalt arvestatud, mistõttu suur osa nii päevakajalisest kui iseseisvaks toimetulekuks vajalikust informatsioonist nendeni ei jõua.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Kaardiandmete keskmine vanus on 10 aastat, mis tähendab, et kaardid ei kajasta õigesti kiiremini muutuvaid nähtusi. Kasutajate vajadused on samas reaalajalised ja iga aastaga kasvavad. Oleme olukorras, kus igal aastal jääb suur osa kaardiandmetest uuendamata, sest kaardistajaid ei ole tööturul piisavalt. Kaardistajate arvu suurendamine ei ole samas jätkusuutlik. Vaja on nutikamaid lahendusi, mis vähendaksid käsitöö mahtu.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Taskusireen on ainulaadne tehnoloogia, mille abil saadetud teavitus liiguks hetkega saaja nutitelefoni ja annaks suurest ohust märku nii heli-, valguse kui ka vibratsiooniga. Seda isegi juhul, kui telefon on lülitatud vaiksele režiimile või mobiilside operaatori võrk ei toimi. Nii oleks see justkui iga telefoniomaniku isiklik taskus kaasas kantav sireen. Taskusireeni tehnoloogia põhineb kõrgete mastide 5G meediaedastuse võimekusel. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas kasutusel. Eesti eesmärk on innovatiivset tehnoloogiat testida ja sobivuse korral kasutusele võtta. Kui test õnnestub, on sellel lahendusel tänases julgeolekuolukorras ka suur ekspordipotentsiaal.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Vähk on muutumas krooniliseks haiguseks, mille esinemissagedus on järjepidevas tõusus. Aastaks 2030 ennustatakse hinnanguliselt 11 000 uut vähijuhtu aastas, mis on veerandi võrra rohkem kui aastal 2015. See paneb olulise lisakoormuse Eesti tervishoiusüsteemile. Praegu puuduvad struktureeritud ja kvaliteetsed reaalajas kogutavad patsiendipõhised vähiandmed. Andmed paiknevad erinevates infosüsteemides, puuduvad üleriiklikult ühtsetel alustel kogutud andmed ja nende kogumiseks kokku lepitud definitsioonid, mistõttu andmeid ei ole võimalik tõhusalt töödelda. Nende probleemide lahendamine on võimalik, kui suudame parandada andmete kogumist ja haldamist, mis võimaldaks tervishoiutöötajatel teha paremaid ja kiiremaid otsuseid ning seeläbi leevendada tervishoiusüsteemi koormust.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Projekti käigus analüüsitakse ja prototüübitakse nn „õppevara turuplatsi“ lahendust, mis võimaldaks eeskätt õpetajatel, aga ka teistel huvilistel, tutvuda saadaoleva õppevaraga ning soetada just endale kindlal ajahetkel vajalikku õppevara mugavalt ja kiiresti. See tähendab, et lahendus kombineerib endas nii maksevahendit kui ka minimaalsetele kvaliteedistandarditele vastavuse kontrollmehhanismi. Tulemusena saab õpetaja enda aega säästes tutvuda ühes kohas erinevate usaldusväärsete õppevara valikutega ning valida oma õpilaste jaoks kõige paremini sobivat õppevara.
Loe projektist lähemalt SIIT.
"DigiVesi" projekt keskendub veemajandussüsteemide digitaliseerimisele ja andmepõhiste otsustustööriistade arendamisele. Projekti raames töötatakse välja ja testitakse uuenduslikke digitaalseid lahendusi, mis võimaldavad koguda, hallata ja analüüsida veemajandusega seotud andmeid reaalajas. See hõlmab vee- ja kanalisatsioonitaristu seisundi jälgimist, investeeringute planeerimist ja operatiivjuhtimist, võttes arvesse nii taristu füüsilist vananemist kui ka muutuvat nõudlust ja keskkonnatingimusi.
Loe projektist lähemalt SIIT.
PPA eesmärk on välja töötada autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem, mis hakkaks reageerima erinevatele sündmustele (nt liiklusõnnetused, kus puuduvad inimkannatanud jm). See uuenduslik lahendus võimaldab fikseerida sündmuspaika kiiremini ja täpsemalt kui mehitatud patrullüksused. Õhusõidukid, mis lendavad välja linna tugipunktidest, talletavad vajalikud andmed ning edastavad need automaatselt menetlemiseks. See süsteem säästab politsei väärtuslikku inimressurssi, mida saab kasutada olulisemates valdkondades nagu kuritegude uurimine ja avaliku korra tagamine.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) projekti eesmärgiks on automatiseerida ja tõhustada andmete analüüsi, et paremini tuvastada ja hallata maksudega seotud riske. Süsteemi eesmärgiks on tuvastada andmetes olulisi seoseid, mustreid ja riske, teha täpsemaid prognoose ja leida viise, kuidas tööprotsesse tõhustada, sh vähendada ettevõtjate administratiivset koormust ja vähendada ebavajalikke kontakte MTAga.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Kuigi oodatav eluiga on Eestis kiirelt kasvanud, siis samal ajal on pidurdunud tervena elatud aastate arvu tõus. Üks olulistest riskiteguritest on vähene kehaline aktiivsus, mis mõjutab negatiivselt igapäevategevusi, aga ka osalemist tööturul. Samuti suurendab vähene kehaline aktiivsus tervishoiukulutusi.
Projekti eesmärk on välja töötada ja katsetada liikumisretsepti, mis suurendaks terviseriski või teatud diagnoosiga patsientide kehalist aktiivsust ja vähendaks istuvat eluviisi. Pakkudes kehalise aktiivsuse suurendamiseks personaalseid juhiseid, treenerite tuge ja digilahendusi, paraneksid tervisenäitajaid ja leeveneks tervishoiukulude kasv.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Eestis on kõigil inimestel õigus saada erakorralist arstiabi, kuid praegune hädaabiteenuste süsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega. Suurenev väljakutsete arv, kasvavad kulud ja pikenevad reageerimisajad mõjutavad teenuse kättesaadavust, eriti maapiirkondades. Selleks, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada kiirem abi, arendatakse välja uus strateegilise juhtimise platvorm. See aitab optimeerida ressursside kasutust, parandada reageerimisvõimet ning rakendada andmepõhiseid ennustusi paremate otsuste tegemiseks.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Tüüpprojektide alusel ehitatud koolihooned on amortiseerunud ja jäik ruumiprogramm ei toeta kaasaegset õpikäsitust. Projekt keskendub seega tüüpprojektide alusel ehitatud koolihoonete energiatõhusale ja kiirele rekonstrueerimisele tehaselise renoveerimise meetodiga, vähendades ehitusperioodi ja katkestusi. Projekt hõlmab tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja rakendamist, mida saab kasutada laiemalt haridusasutuste uuendamisel.
Tehaseline renoveerimine on alternatiivne renoveerimispraktika, mis eristub teistest selle poolest, et kasutatakse majatehaste poolt eeltoodetud fassaadielemente. Selle eelised on oluliselt lühem ehitusaeg, kõrgem toote- ja ehituskvaliteet, väiksem häiring hoone kasutajatele ning väiksema hulga jäätmete ja prügi tekkimine.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Eesti andmemajanduse potentsiaal on lai, kuid seda pärsib piisavalt turvaliste ja paindlike lahenduste puudumine, mis võimaldaks sektorite vahel andmeid tõhusalt taaskasutada. Tarvis on tihedat koostööd riigi ja erasektori vahel, et luua innovaatilised lahendused andmete võimalikult aktiivseks, turvaliseks ja läbipaistvaks kasutamiseks.
Projekti meeskond on võtnud eesmärgi arendada metoodilist, tehnilist ja õiguslikku raamistikku, et võimaldada turvalist andmete jagamist sektorite vahel ning toetada andmemajanduse arengut ja vähendada praegu kogutavate andmete mahtu. Projekti tulemused aitaksid nii riigi- kui ka erasektoril luua paremaid andmepõhiseid teenuseid.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Projekti eesmärk on luua Vabariigi Valitsuse järgmise põlvkonna kriisikindla töövahendi prototüüp, mis toetab valitsuse töökorraldust erinevates olukordades. Lahendus kasutab kaasaegseid tehnoloogiaid ja tehisintellekti (AI), et tagada kvaliteetne ja läbipaistev otsuste tegemine, vähendades käsitööd istungiprotsessis ning optimeerides andmete kasutamist.
Projektiga uuritakse ja testitakse töövahendi tehnilist teostatavust, arendades välja toimiv prototüüp.
Loe projektist lähemalt SIIT.
Eestis saab eraveevärkidest vett ligikaudu 12,4% elanikkonnast, kelle joogivee kvaliteedi üle riik otsest järelevalvet ei teosta. 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringus selgus, et hajaasustuse piirkondade salv- ja puurkaevude vesi vastas nõuetele vaid 29% kaevudest. Olukord on eriti murettekitav piirkondades, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mis hõlmab ligikaudu 50% Eesti territooriumist, sh Põhja-Eestit ja Lääne-Eesti saari. Probleem seab otsesesse ohtu hajaasustuste elanike joogivee kvaliteedi, mistõttu on Viimsi vald aktiivselt otsinud võimalusi põhjavee kaitseks valla territooriumil ning kutsus ellu projekti, mille keskmes on ääreala veeringlussüsteemi arendus ja katsetamine.
Projekti raames on kavas Prangli saare näitel välja töötada ning katsetada tark reovee puhastus- ja taaskasutussüsteem, mille eripäraks on võime mitte ainult puhastada reovett, vaid suunata see tagasi majapidamistesse taaskasutuseks, et vähendada põhjavee tarbimismahte.
Loe projekti kohta täpsemalt siit.
Projekti eesmärk on tõsta piirivalvamise võimekust piiriveekogudel läbi uue automatiseeritud komplekslahenduse, mis võimaldaks võimelünkade lahendamist nii vee all, peal kui õhus, täiendades piirivalve olukorrateadlikkust ja saavutades reaalajas parim ülevaade piiril ja piiriveekogudel toimuvast.
Loe projekti kohta täpsemalt siit.
Vaimse tervise häired on Eestis laialdaselt levinud ning üha süvenev probleem – depressioonirisk on igal neljandal (27,6%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul. Samas on vaimse tervise teenuste kättesaadavus jätkuvalt piiratud, kuna praegu rakendatav sobitatud abi (matched care) mudel ei ole suutnud kasvanud vajadustega kohaneda. Süsteemi koormavad pikaajalised kitsaskohad – spetsialistide nappus, pikad ootejärjekorrad ning piirkonniti ebaühtlane teenuste kättesaadavus. Probleemi lahendamiseks on vajalik süsteemne teenuste ümberkorraldamine astmelise abi põhimõtetel ja nutikate lahenduste kasutuselevõtmine.
Loe projekti kohta täpsemalt siit.
Kauglootsimise innovatsiooniprojekti eesmärk on luua Eestis toimiv kauglootsimise teenuse kontseptsioon, testida erinevaid kauglootsimise lahendusi, arendada välja sellekohane tarkvara ja riistvara ning anda sisend ka õigusloome ja regulatsioonide täiendamiseks.
Loe projektist lähemalt siit.
Projekti eesmärk on vähendada negatiivseid mõjusid demokraatlikele protsessidele ja ühiskondlikule sidususele, mis tulenevad sotsiaalmeediaplatvormidel levivast välisest mõjutustegevusest, pettustest ja ebaseaduslikust sisust.
Loe projektist lähemalt siit.
Viimati uuendatud 06.04.2026
