Uus innovatsiooniprogramm alustab
Innotiim, Accelerate Estonia, EAS ja Riigikantselei panevad seljad kokku, et kokku tuua põletavad avaliku sektori probleemid, kirglikud ja avatud tiimid ning aidata neil leida uuenduslikke ning inimkeskseid lahendusi.
Uus programm erineb varasematest arendusprogrammidest. Kõik väljavalitud tiimid läbivad probleemi mõistmise ja lahendusideede väljatöötamise etapi samaaegselt. Teises etapis katsetatakse uuenduslikke lahendusi sobivaima programmi toel: koos Innotiimi, Accelerate Estonia, EASiga või Riigikantselei uue, avaliku sektori innovatsioonimeetme abil.
Otsime tiime, kelle väljakutse januneb julgete lahenduste järele
Ootame kandideerima motiveeritud ja lahendustele avatud meeskondi
Kandideerimine toimub 5-8-liikmelise tiimiga. Tiimi peaksid kuuluma inimesed, kelle töös ühel või teisel moel seesama ühine probleem või väljakutse peavalu valmistab ning kes selle lahendamise eest vastutavad. Suure konkurentsi puhul eelistame projekte, kus tiimi moodustavad mitme avaliku sektori organisatsiooni esindajad, ja millega aidatakse kaasa “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud Eesti pikaajaliste arenguvajaduste lahendamisele. Projekti võiks olla kaasatud ka (keskastme) juht, kes vastutab valdkonna eest, millega arendatav teenus enim seondub. Korraldajad jätavad endale võimaluse teha meeskonna koosseisu kohta soovitusi ja täiendusi, et meeskond koosneks võimalikult laia tausta ja erineva rolliga liikmetest.
Kandideerima ootame probleemide, mitte lahendustega!
Kandideerimisel palume kirjeldada lahendamist vajavat probleemi, keda see probleem puudutab ja probleemi lahendama asuvat tiimi.
Peame väga oluliseks, et projektile on juhtkonna toetus, ootus otsida uusi lähenemisi ning valmisolek programmis välja töötatud lahendusi testida. Programmijärgsel katsetamisel pakuvad tuge innotiim, Accelerate Estonia, EAS ja Riigikantselei innovatsiooni meede.
Programmi ülesehitus
8.- 9 veebruar: Sissejuhatus probleemi analüüsi
22. veebruar: Probleemi analüüsi vahekokkuvõte
8. ja 15. märts: Probleemi analüüs ja fookuse valik
22. märts: Lahenduste genereerimine
29. märts: Lahenduste valik ja arendus
5. aprill: Valitud lahenduste arendus
19. aprill: Ideede avalik arutelu
26.-27. aprill: Eksperimentide disain
9-13. mai: Koosloome oluliste osapooltega
24. mai: Kokkuvõte ja lahenduste elluviimise planeerimine
Innovatsiooniprogramm kestab veebruarist mai lõpuni. Sõltuvalt ideest, selle arenguetapist ja tehnoloogiamahukusest on projektidel võimalik sügisel jätkata ideede katsetamisega Innotimi või aE toel, Riigikantselei avaliku sektori innovatiooni või EASi avaliku sektori inno-hangete meetmes.
Programmipäevad toimuvad ajavahemikus kl 9:00-16:00. Osad päevad oleme planeerinud Ühendministeeriumi hoones, osad üle videosilla (Zoom). Kogunemispiirangute puhul kohaneme olukorraga.
Programmi juhivad Innovatsioonitiim, AccelerateEstonia ja Riigikantselei. Lisaks kaasatakse erinevates etappides väliskoolitajaid.
Programm on väga intensiivne! Programmi ühistele koolituspäevadele lisandub iseseisev arendustöö tiimides. Innovatsiooniprogrammi projektidele tuleks tiimiliikmetel lisaks programmipäevadele varuda keskmiselt üks tööpäev nädalas.
Kandideerimise tingimuseks on, et tiimi liikmed saavad osaleda vähemalt 75% ühistöö päevadest ja igal koolituspäeval on kohal enamik meeskonnast.
Innovatsiooniprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Kandideerimine ja projektide valik
Kandideerimise tähtaeg on 31. detsember, 2021.
17. detsembril kell 11 ootame zoomi kõiki huvilisi, kel on küsimusi programmi või kandideerimise kohta.
5. jaanuaril kell 14:00 ootame kõiki kandideerivaid tiime tegema 3-minutilisi projektitutvustusi Innotiimi FB lehel live ülekandena.
Programmi pääsenud 6-8 projekti kuulutame välja 11. jaanuariks 2022. Korraldajatena võime pakkuda võimaluse osaleda programmis täiendavalt mõnele tiimile, kui neil on võimalus kaasata võimekas mentor/protsessijuht.
Kui vajad lisainfot, vaata Korduma Kippuvaid Küsimusi või võta ühendust korraldajatega:
- Merilin Truuväärt - Innotiim
- Helelyn Tammsaar - Innotiim
- Daniel Kotsjuba - Innotiim
- Ave Habakuk - Innotiim
- Anne Jürgenson - Riigikantselei
- Mikk Vainik - accelerateEstonia
- Terje Kaelep - EAS
Korduma kippuvad küsimused
Probleemid/teenused võivad olla väga erinevad avaliku sektori proovikivid, mis on seotud “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud Eesti pikaajaliste arenguvajadustega. Need võivad olla nii konkreetset käitumuslikku probleemi puudutavad (nt prügi mittesorteerimine või laste vähene liikumine), tulevikkuvaatavad (nt kuidas saab erasektor investeerida rohepöördesse ja vältida rohepesu), uusi tehnoloogiaid otsivad (nt kuidas kasutada tõhusamalt tehnoloogiaid kiiruseületamise vähendamisel, kuidas vältid energiakadusid reoveekäitluses) aga ka ühist administratiivset kitsaskohta adresseerivad (nt mõne sisebürokraatia probleemi lahendamine).
Silmas tuleks aga pidada järgmist:
- Lahendatav küsimus võiks olla piisavalt käegakatsutav, et see jõuaks maksimaalselt paari aastaga probleemi täpsustamisest konkreetsete testitud lahendusteni. Näiteks vananev rahvastik või transpordi tulevik on liiga laiad teemad.
- Projektid peavad olema lahenduste suhtes avatud – esitamiseks ei sobi teemad, kus soovitud lahendus/lahendused on juba teada ja neile soovitakse vaid kinnitust. Näiteks, kuidas rakendada soolisi kvoote ettevõtete nõukogudele.
- Eelistatud projektid võiksid adresseerida probleeme, mis on rohkem kui ühe ministeeriumi haldusalas. Eelistame ministeeriumide, allasutuste ja ka kohalike omavalitsuste koosluseid.
- Pakutud teemade eest vastutajatel on võimalus ja valmisolek meeskonnaga lahendustesse panustada. Programm aitab protsessi vedamise ja uuenduslike meetoditega, kuid suur osa sisulisest tööst jääb valdkonna spetsialistide kanda.
Ideaalset tiimi juhib võimekas projektijuht, kelle töö on tihedalt seotud probleemistikule lahenduste leidmisega. Tiimi peaksid kuuluma sama probleemistikuga tegelevad inimesed erinevatest valitsemisaladest - tiimi mitmekesisus avaradab perspektiiv, loob võimaluse lõhkuda silosid ning teha sisulist koostööd ka edaspidi. Tiimi võivad kuuluda ka era-ja kolmanda sektori esindajad, kuid projektijuhiks peab olema inimene avalikust sektorist.
Piirid tiimi suurusele tulenevad meie varasematest kogemustest - tuumiktiimi ideaalne suurus on 5-6 inimest, maksimaalselt 8 inimest. Kitsama valdkonna spetsialiste kaasatakse programmi jooksvalt ja vastavalt vajadusele, konsultatsiooni vormis nt õigusloome-, andme-, kommunikatsioonispetsialistid jms.
Programmi teises etapis (alates sügis 2022) katsetatavad lahendused võivad vajada veidi teisi kompetentse kui esimeses etapis osaleval tiimil. Seetõttu ei pruugi esimeses etapis alustav tiim täpselt samas koosseisus jätkata lahenduste katsetamisjärgus - liikmed võivad jaguneda erinevate lahenduste arendustiimide vahel, mõned inimesed võivad lisanduda, mõned vahetuda. Küll aga eeldame, et probleemi või teenuse omanik ja/või võtmeinimesed lahenduste elluviimisel jätkavad kindlasti ka lahenduste katsetamisega.
Uus programm tugineb Innotiimi, AccelerateEstonia, Riigikantselei ja EASi varasemale kogemusele ja võtab sellest kogemust parima kaasa. Programmi raames välja töötatavad lahendused võivad olla senisest tehnoloogiamahukamad, nende katsetamine võib võtta kauem ning lahenduste katsetamiseks leitakse kõige sobivam tugi.
Uus innovatsioonirpogramm on suunatud uuenduslike lahenduste disainimisele, mida programmijärgselt Innotiimi, Accelerate Estonia, EASi või Riigikantselei toel katsetama asuda. Teeme ATAP'i eestvedajatega koostööd. ATAPist võivad samuti sündida väärt ideed käesoleva programmi teise etapi katsetusteks.
Projektide käigus sündivad lahendusideed võivad olla väga eripalgelised. Tegu võib olla katsetustega inimkäitumist mõjutada, uue teenusmudeli või teenusprotsessi piloteerimine või uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Lahendused kujunevad töö käigus, toetudes põhjalikule eelanalüüsile programmi esimeses etapis.
Korraldajad vaatavad üheskoos üle, milline programm või meede oleks teises etapis lahenduste katsetamiseks sobivaim:
- Innotiim aitab läbi viia eelkõige käitmuslikke katsetusi, mida on võimalik testida 3-4 kuu jooksul (nt rahunemispeatus, usaldustsoon, prügikoti eksperiment Kuressaares, sõnumitega tühivisiitide vähendamine).
- Accelerate Estonia võtab katsetamiseks lahendused, mille pakkumisel võiks olla kaasatud erasektor.
- Riigikantselei toetab pikemaajaliste (1-2 aastaste), suuremamahuliste ja tehnoloogiamahukate katsetuste läbiviimist.
- EAS aitab olukorras, kus me täpset lahendust/ tehnoloogiat veel ei tea, kuid usume, et erasektor võib aidata meil selle lahenduse ideekonkursside või innohangete abiga välja pakkuda.
Ühe projekti lahendused võivad samaaegselt minna arendusse erinevates programmides või kombinatsioonis teisega. Näiteks personaalmeditsiini suunal võib Innotiimi aidata katsetada, milliste sõnumitega inimeste tervisevalikuid toetada, accelerateEstonia võib võtta lahendada, kuidas pakkuda personaalmeditsiinis toetavaid erasektori lahendusi, need teadmised omakorda võivad anda sisendit avaliku sektori innovatsioonimeetmesse, mis piloteerib, kuidas geeniandmetele tuginedes inimeste trombiohtu vähendada.
Kandideerimise tingimuseks on, et meeskonna liikmed saavad osaleda vähemalt 75% ühistöö päevadest ja igal koolituspäeval on kohal / esindatud enamik meeskonnast. Peame oluliseks, et igal osalejal on vahetu juhi toetus panustamaks projekti.
Innotiimi meeskond
Neljaliikmelise Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Viime seda ellu disainmõtlemisele rajatud innovatsiooniprogrammide, teenusedisaini koolituste ja innovatsioonivõrgustiku ürituste kaudu. Avatud innovatsioonile omaselt kaasame protsessi nii lõppkasutajaid kui koostööpartnereid igast sektorist, ammutame inspiratsiooni ning õpime maailmakogemusest.
Tiim loodi avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul juunis 2018 kuue ministeeriumi ühise algatusena. Tänaseks on ühinenud kõik üksteist Eesti ministeeriumi. Tiim on loodud eksperimendina kolmeks ja pooleks aastaks (juuni 2018 - detsember 2021). Lähenemine on ennast tõestanud ja Innotiim jätkab ka 2022. aastal.
Innovatsioonitiimi siht on leida uusi lähenemisi, kombata piire, katsetada, kiirelt õppida ja koheselt lähenemisi täiustada – mõtteviisid ja praktikad, mis pole avalikus sektoris just liialt levinud.
Ajakohane teave tulevaste sündmuste kohta on leitav meie facebookist.
Lõppenud projektid
Kuidas me saaksime teha nii, et üle ilma elavad eestlased muutuksid osaks Eesti ärivõrgustikest? Üle maailma elab hinnanguliselt 200 000 eesti juurtega inimest. Seni on riik proovinud üle ilma elavaid eestlasi kõnetada eelkõige rahvusidentiteedi kaudu, pakkudes vahendeid, võimalusi ja toetust keele ja kultuuri hoidmiseks. Süsteemsema tähelepanuta on jäänud välismaal elavate eestlaste mitmekülgne professionaalne ekspertiis ja potentsiaal aidata kaasa Eesti majanduse tugevdamisele. Tiim testis lahendusi, kuidas muuta nähtavaks ning aktiveerida võrgustik globaalsetest eestlastest, kes tahaksid Eesti elus kaasa lüüa oma erialaste teadmiste ja oskustega.
Projektis olid esindatud Kaitseressursside Amet, haridus-ja teadusministeerium, Kaitsevägi ja kaitseministeerium. Mentoriks Helelyn Tammsaar
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kuidas me saaksime teha nii, et iga laps Eestis oleks hea sõber iseendaga ja teise inimesega? Laste ja noorte vaimne tervis on murettekitav. Tiim otsis ennetavaid lahendusi, kuidas erinevaid osapooli toetada ja võimestada ning asub testima kahte lahendust. Koostöös Liikuma kutsuva kooliga töötatakse välja mängud koolidele, toetamaks laste head vaimset tervist vahetundides. Teine arendatav lahendus, Lastevanemate kogukond, otsib võimalusi soodustada hooliva, sõbraliku ja ühtse koolipere tekkimist ning nende koostööd kooliga.
Projektis olid esindatud Haridus- ja Noorteamet, haridus- ja teadusministeerium, Harjumaa Omavalitsuste Liit, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastevanemate Liit. Mentoriks Daniel Kotsjuba
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kuidas me saaksime teha nii, et üle ilma elavad eestlased muutuksid osaks Eesti ärivõrgustikest? Üle maailma elab hinnanguliselt 200 000 eesti juurtega inimest. Seni on riik proovinud üle ilma elavaid eestlasi kõnetada eelkõige rahvusidentiteedi kaudu, pakkudes vahendeid, võimalusi ja toetust keele ja kultuuri hoidmiseks. Süsteemsema tähelepanuta on jäänud välismaal elavate eestlaste mitmekülgne professionaalne ekspertiis ja potentsiaal aidata kaasa Eesti majanduse tugevdamisele. Tiim testis lahendusi, kuidas muuta nähtavaks ning aktiveerida võrgustik globaalsetest eestlastest, kes tahaksid Eesti elus kaasa lüüa oma erialaste teadmiste ja oskustega.
Projektis olid esindatud välisministeerium, Haridus- ja Noorteamet, kultuuriministeerium ja siseministeerium.. Mentoriks Ave Habakuk
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kuidas me saaksime teha nii, et kodudes läheks vähem toitu raisku? Eestis visatakse aastas ära 167 tonni toitu, sellest 41% kodumajapidamistes. Tänu kõrgele tootmiskvaliteedile Eestis kõlbavad paljud toiduained süüa aga ka peale “kõlblik kuni” kuupäeva. Seetõttu algatas tiim suure mõjuga lahendussuunana Eesti piimatööstuste toodete senise säilimistähtaja tähise „kõlblik kuni” ülemineku „parim enne” märgistusele. Teise lahendusena testiti lastega peredes n-ö nutikat külmkappi, kus esmajärjekorras söömisele kuuluvad toiduained asetatakse eraldi tähistatud alale vältimaks nende äraviskamist.
Projektis olid esindatud maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium, Saaremaa vald, Eesti Korteriühistute liit. Mentoriks Maarja Mõtus
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kuidas me saaksime teha nii, et tulesurmasid oleks Eestis vähemalt poole vähem? 90ndatel hukkus Eestis tuleõnnetustes igal nädalal 3-4 inimest. Täna on olukord sellega võrreldes paranenud, kuid tulesurmasid on endiselt veel liiga palju - eelmisel aastal võttis tuli meie seast 36 inimelu. Tiim otsiski uusi lähenemisi, mis suurendaksid tõenäosust, et tulekahju korral pääseks inimene põlevast hoonest elusana. Töötati välja lahenduste komplekt “Elu päästev kodu”, mis aitaks päästa elusid kõrge tuleriskiga kodudes, mille elanike eluviisi ja tuleohtlike harjumuste muutmine realistlikuna ei näi.
Projektis olid esindatud Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tori Vald ja Märjamaa Vald. Mentor Laura Aaben
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kuidas me saaksime teha nii, et traumaatiliste sündmuste puhul jõuaks abi kõigini? Eestis puudub süsteemne lahendus, kuidas traumaatiliste sündmuste järgselt pakkuda inimestele psühholoogilist, emotsionaalset või sotsiaalset tuge. Tiim töötas välja ning piloteerib kahes Eesti piirkonnas koostöömudelit ning kohaliku omavalitsuse töötajaid abistavaid tööriistu, mis aitaksid neil nii kiirelt reageerida kui ka asjakohaselt tegutseda.
Projektis olid esindatud sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Harju Omavalitsuste Liit ja Võru linnavalitsus. Mentor Krõõt Kroonmäe
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks töötati keeleõppeks välja uudne lühivestluste formaat, Keelerulett, kus on võimalik tunni aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel.
Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium
Projekti fookuses on kõrge riskikäitumisega 11-26aastased lapsed ja noored, kes on lahkumas vanglast, kinnisest lasteasutusest või mitmedimensiooniliselt pereteraapialt. Eesmärgiks on tagada nende turvaline kohandumine vabaduses ja eakohane iseseisvumine. Noorte perede ja lähivõrgustiku kaasamine projekti sihtgruppi tuleneb tõdemusest, et kogukonda naasmisel ei pakuta neile noortele ja lastele piisavalt tuge.
Katsetati “Ringist välja” lahendust – intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele.
Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna laste turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.
Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim katsetas erineva erineva ajahorisondiga lahendusi:
- tiim lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal, mis aitaks inimesele oma tervisega seoses järge pidada.
- pakuti välja ootejärekordade lahendus vähendamaks inimeste ajakulu ja muret arstiaegade broneerimisel. Projekti tulemusena saab patsient tulevikus lisada ennast ootejärjekorda, juhul kui ta ei leia endale sobivat vastuvõtuaega, mispeale pakutakse talle arstiaegu proaktiivselt.
- testiti sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite.
Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Uuringud näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas.
Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Töötati välja abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestluse formaat. Tänaseks on valminud ning kasutusele võetud vestluse juhis koos ohumärkide loeteluga. Projekti
Tiimis olid esindatud Politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.
Põllumajandus- ja kalandussektoris on lubatud kasutada eriotstarbelist aktsiisisoodustusega diislikütust. Märkimisväärse väärkasutuse tõttu jääb täna riigil jääb saamata ca 4,7 mln eur aktsiisitulu aastas. Projekti eesmärgiks on sügavamalt mõista nii väärkasutuse mehhanisme ja tagamaid, kui ka seda, milliste kriteeriumite põhjal tuleks määratleda otstarbelist kasutamist. Tiim katsetas erinevaid lahendusi:
- Analüüsiti õigustaud isikute registri loomise võimalusi.
- Kaaluti registri alternatiivina maksutagastuse lahendust.
- Töötati välja lihtne meelspea kütusemüüjale väärkasutuse vähendamiseks.
- Viidi läbi e-kirjade eksperiment vähendamaks väärkasutust.
Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.
Vaata ka projekti kokkuvõtvaid slaide.
Inimkannatanutega liiklusõnnetused ei ole Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Peale intervjuusid tavaliste eesti inimestega mõistsid tiimiliikmed Avaliku sektori innovatsioontiimist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Maanteametist, et kiiruseületamine on ühiskonnas laialt aktsepteeritud sotsiaalne norm. Trahvidesse suhtutakse kui kommunaalarvetesse, mis tuleb tasuda, ent need ei mõjuta inimeste liikluskäitumist ega väärtushinnanguid. Samas mäletasid juhid eredalt vestlusi politseiga ning teeserval trahvi väljastamisega kaotatud aega. Need taipamised viisid “Rahunemispeatuse” katsetusteni, püüdlusega mõista, kas ajakaotus võiks olla liikluskäitumise mõjutajana alternatiiv rahatrahvile. Projektist kasvasid välja ka Usaldustsooni katsetus Viimsis ning idee disainida trahviteatised ümber tõhusamaks mõjutusvahendiks. Katsetused avasid avaliku diskussiooni kiiruseületamise ja praeguste mõjutusmeetmete üle ning julgustasid Politsei- ja Piirivalveametit katsetama oma töös uusi ja julgeid kasutajakeskseid lähenemisi, olles sellega heaks eeskujuks avalikus sektoris.
Mõtleme lahendustele, mis aitavad alustaval ettevõtjal jalad alla saada. Kaugem eesmärk on koondada ettevõtjale vajaminev info, teenused ja kohustused ühte aknasse.
Kuidas motiveerida inimesi prügi sorteerima? Vestlused 26 Eesti inimestega näitasid, et tänane prügi sorteerimise korraldus on killustunud ja ebamugav. Katsetasime uusi võimalusi motiveerimaks inimesi prügi sorteerima. Prügi sorteerimise eksperiment Kuressaares näitas, et ligi neljandik seni prügi mitte sorterivatest inimestest on valmis kaasa tulema, kui teha sorteerimisega alustamine neile lihtsaks. Ühtsed prügimärgised ja sorteerimisjuhised on tänaseks kasutusele võtnud kõik kolm Eestis tegutsevat pakendiorganisatsiooni.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Sotsiaalkindlustusamet pöördus avaliku sektori innovatsiooniprogrammi sooviga puude määramine automatiseerida. Kasutajaintervjuud viisid tiimi aga taipamiseni, et puude määramine üksinda inimest ei aita, vaid ta vajab abi, et igapäevatoimingutega hakkama saada. Sellest lähtuvalt disainiti protsess, kus varasema kolme taotluse asemel pakuti puudega lapse vanemale proaktiivset abi, säästes puuetega laste vanemaid hulgast keerulisest bürokraatiast. Lapsed sai kiiremini vajalikele teenustele ja SKAs vähenesid väiksema taotluste arvu tõttu menetluskulud.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Eesmärk on muuta majutusteenuse kasutajate registreerimine majutusettevõttesse kiiremaks ja mugavamaks nii, et see aitaks paremini kaitsta ka riigi sisejulgeolekut.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Projekti eesmärgiks oli muuta vähipatsiendi raviteekond patsiendile sujuvamaks ning terviklikumaks, leides võimalusi haigusega paremaks toimetulekuks. Välja töötati lahendused, mida piloteeritakse täna mitmes Eesti haiglas – teiste hulgas õde-koordinaatori ametikoht vähendamaks patsiendi ja lähedaste koormust või digilahendused patsiendi paremaks ravi teadlikkuseks ja järgimiseks ning hospitaliseerimiste ja EMOsse pöördumiste vähendamiseks. Projektis osalesid Avaliku sektori innovatsioonitiimi eestvedamisel ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla algatusel sotsiaalministeerium ning Haigekassa. Patsiendikeskse raviteekonna disaini projekti tulemusena on hakatud Eesti meditsiinis laiemalt rääkima patsientide kogemuse kaardistusest kui kesksest instrumendist teenuse kujundamisel.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Eesmärk on suurendada maal elavate inimeste spontaanset liikumisvabadust, avalike teenuste kättesaadavust, toetada tööturule naasmist ja seeläbi vähendada regionaalseid probleeme.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
Eesmärk on luua terviklik õigusloome/poliitikakujundamise protsessi toetav kasutajasõbraliku IT-platvormi prototüüp, et toetada eelnõude koostajate ja teiste Eesti elust huvitatud inimeste läbipaistvat koosloomeprotsessi.
Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.
2020. aasta Eesti Disainiauhindade konkursil sai innotiim kolm auhinda:
- Aasta disainimuutja: Avaliku sektori innovatsioonitiim
- Aasta disainitegu: ‘‘Rahunemispeatus Eesti teedel‘‘
- Aasta teenusedisain avalikus ja kolmandas sektoris: Innovatsioonitiim patsiendikeskse raviteekonna disain
Innovatsioonitiim on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaat 2020 disainialase tegevuse eest.
Viimati uuendatud 15.09.2022
