Eesti julgeolekupoliitika alused

Sisejulgeoleku tagamise eesmärk on põhiseadusliku korra kindlustamine ja turvalise elukeskkonna hoidmine Eestis ning sellise olukorra saavutamine, kus mistahes vaenulik tegevus või selle mõju ei suuda riigi ja ühiskonna toimimist oluliselt kahjustada ning julgeolekut ohustava iseloomuga kuritegevus on püsivalt madalal tasemel.

Riigi ja ühiskonna julgeoleku kahjustamise katsed toimuvad pidevalt ega alga alles kriisi või sõja korral. Riigi julgeolekut mõjutavad ka mittesõjalised ohud, millest enamik on kuni avaldumiseni varjatud iseloomuga. Eesti tagab sisejulgeoleku mittesõjaliste julgeolekuriskide maandamise ja ebasoodsa keskkonna kujundamisega vaenulikele tegutsejatele, olgu nendeks võõrriigid või mitteriiklikud ühendused. Seejuures on fookus vastuluurel, piirivalvel ning vaenuliku õõnestus- ja mõjutustegevuse, riigivastaste kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel. Sisejulgeoleku tagamise eeldus on selge õigusruum ning julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste võimed, mis vastavad riigi vastu suunatud riskide tasemele ja iseloomule. Nende eelduste toimimiseks on vajalikud ühiskonna suur usaldus ja olemasolevate volituste vastutustundlik kasutamine.

Tugev piir ja rahvusvaheline koostöö kindlustavad sisejulgeolekut

Euroopa Liidu piiririigina tähtsustab Eesti nüüdisaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiiri väljaehitamist, samuti kõigi idapiiri riikidega koostööd ja infovahetust seire, valve ning ränderündeks valmistumise valdkonnas. Eesti idapiir ja selle vahetus läheduses asuvad piirkonnad on suurendatud tähelepanu all.

Eesti edendab Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi ülest sisejulgeolekupoliitikat. Mittesõjaliste ohtude ennetamise ja maandamise ning heidutuse ja kriisikindluse nurgakivid on FRONTEX, EUROPOL, INTERPOL ning Läänemere-äärsete riikide koostööformaadid. Eesti tähtsustab ja võimaldab liitlaste ning partnerite kohalolekut Eesti territooriumil ja idapiiril ka sisejulgeoleku tagamisel.

Eesti peab tähtsaks Euroopa Liidu ja riigisiseste sanktsioonide eesmärgipärast rakendamist, mis toetab rahvusvahelist julgeolekut ja maandab sisejulgeoleku riske. Selleks on oluline tõhus tollikontroll ning sanktsioonirikkumiste ennetamine ja menetlemine.

Sisejulgeoleku seisukohast on oluline, et sisseränne on kooskõlas avalike huvidega. Ohutute lähteriikide kindlaksmääramine ning edukas lõimumine ja kohanemine on parimad tagatised, et sisserändajad ei muutuks Eestis ohuks avalikule korrale ja julgeolekule.

Avaliku korra hoidmine ja sisekaitse tagavad riigi toimimise ka kriisi korral

Avaliku korra hoidmisel tuleb tagada, et intsidendid ja suundumused ei eskaleeruks põhiseaduslikku korda ohustavateks konfliktideks, sealhulgas vägivallaga seotud ulatuslikuks gruppidevaheliseks konfliktiks, surveaktsiooniks, mõne paikkonna vägivaldseks isoleerimiseks või pikaajaliseks massiliseks korratuseks. Avaliku korra ja ühiskonna turvatunde hoidmiseks on oluline ka võimekus määratud karistusi täide viia ja kindlustada, et pärast karistuse kandmist oleks suurenenud õiguskuulekus.

Julgeolekuolukorra olulisel halvenemisel käivitab Eesti sisekaitseoperatsiooni eesmärgiga taastada riigi julgeolek ja avalik kord. Sisekaitse toetab vajaduse korral sõjalist kaitset.

Sisejulgeolekut ja sisekaitset toetab kriisireserv. Selleks, et tagada riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalike kriitiliste ülesannete järjepidev täitmine, reageerimisvõime ning kiire võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud, tuleb vabatahtlikke ja kriisireservi kestlikult arendada.

Eesti peab olema valmis, et Ukraina sõjas uuenenud sõjapidamise meetodid ja ründevahendid, näiteks massiline droonide kasutamine, toovad Euroopasse uued julgeolekuohud.