Riigisekretär Aino Lepik von Wirén
Riigisekretär aastatel 1999–2003
Aino Lepik on sündinud 28. oktoobril 1961 Stockholmis luuletaja Kalju Lepiku ja Asta Lepiku peres.
Ta lõpetas Stockholmi ülikooli õigusteaduskonna 1987. aastal.
Aastatel 1987–1990 töötas Lepik juristina Örebro halduskohtus ning 1990–1992 prokurörina Stockholmi prokuratuuris. 1993-1994 töötas ta Vabariigi Valitsuse õigusnõunikuna, seejärel Välisministeeriumi juriidilise osakonna inimõiguste büroo juhatajana ning osakonna peadirektorina.
Lepik kuulus kohtuministrina Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis viimasesse koosseisu.
Ta oli riigisekretär 25. märtsist 1999 kuni 8. augustini 2003.
Lepik naases seejärel tööle Välisministeeriumi, aastatel 2003–2006 oli ta suursaadik Portugalis, 2006–2010 töötas ta Välisministeeriumi asekantslerina ning 2007–2010 oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Iisraelis. 2010. aastal töötas ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina, 2010–2014 oli suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 2014–2018 välisministeeriumis Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna peadirektor ning 2018. aastast on ta suursaadik Iirimaal.
Riigisekretäri ametikohast
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik.
Riigisekretäi peamised tööülesanded:
- Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
- Riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
- Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele.
- Riigisekretär juhib avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööd
- Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist.
Varasemad riigisekretärid
Esimeseks riigisekretäriks toonase ametinimetusega asjadevalitseja nimetati 12. novembril 1918 Teodor A. Käärik. Riigisekretäri-institutsioon ei katkenud okupatsioonide ajal.
Loe edasiRiigikantselei
Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.
Loe edasiRiigikantselei ajalugu
11. novembril 1918, samal päeval, kui alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus, loodi ka Riigikantselei eelkäija – Ajutise Valitsuse Kantselei. Põhiseaduse jõustumisega 21. detsembril 1920 nimetati asutus Riigikantseleiks.
Loe edasi