Riigisekretär Theodor Andreas Käärik (10.11.1889–3.12.1940)
Theodor A. Käärik oli 12. novembrist 1918 kuni 18. novembrini 1919 riigisekretär toonase nimetusega asjade valitseja.
Theodor Andreas Käärik sündis Viljandi vallas Karksi külas kooliõpetaja Andres ja Leena Kääriku pojana.
Käärik lõpetas 1917. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonna.
Käärik oli Ajutise Valitsuse sekretär asjadevalitseja õigustes 12. novembrist 1918, st järgmisest päevast pärast seda, kui Ajutine Valitsus alustas uuesti tegevust ning asutati Riigikantselei eelkäija Ajutise Valitsuse Kantselei. Käärik oli sel ametikohal 18. novembrini 1919, kui ta vabastati ametist seoses Asutava Kogu liikmeks valimisega.
Riigisekretäri ametikohast
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik.
Riigisekretäi peamised tööülesanded:
- Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
- Riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
- Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele.
- Riigisekretär juhib avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööd
- Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist.
Varasemad riigisekretärid
Esimeseks riigisekretäriks toonase ametinimetusega asjadevalitseja nimetati 12. novembril 1918 Teodor A. Käärik. Riigisekretäri-institutsioon ei katkenud okupatsioonide ajal.
Loe edasiRiigikantselei
Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.
Loe edasiRiigikantselei ajalugu
11. novembril 1918, samal päeval, kui alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus, loodi ka Riigikantselei eelkäija – Ajutise Valitsuse Kantselei. Põhiseaduse jõustumisega 21. detsembril 1920 nimetati asutus Riigikantseleiks.
Loe edasi