Aleksander Warma 125. sünniaastapäeva puhul esitleti postmarki

22.06.2015 | 13:36

Uudis
    • Jaga

Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Viinistul Aleksander Warma 125. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki seeriast „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018“.

Aleksander Warma oli peaministri kohusetäitja eksiilis 1. jaanuarist 1962 kuni 30. märtsini 1963 ja seejärel peaminister presidendi ülesannetes  kuni oma surmani 23. detsembrini 1970.

Ta sündis 22. juunil 1890 Hindreku talus Viinistu külas Harjumaal, õppis Pärispea vallakoolis ja lõpetas 1905. aastal Kõnnu ministeeriumikooli. Aastatel 1910–1912 õppis ta Käsmu ja 1913–1914 Narva merekoolis, sooritas kaugesõidukapteni eksami Riias ja aastal 1920 eksternina küpsuseksami Tallinna Õpetajate Seminari juures.

Aastatel 1907-1914 oli ta vaheaegadega kütja, madrus, pootsman ja tüürimees mitmetel laevadel. I maailmasõjas osales Vene Balti sõjalaevastiku koosseisus, 1916. aastal sooritas Kroonlinnas mereväe lipniku eksami ja teenis seejärel märtsini 1918 miiniristleja „Zoja” vahiülemana.

Vabadussõja ajal oli Warma Mereväe valitsuse osakonnajuhataja, Merejõudude Staabi ülema abi ja ülema kohusetäitja. Aastast 1920 töötas ta Merejõudude Staabi juriskonsultina ja oli sõjalaeva „Mardus” komandör, seejärel oli Sõjaministeeriumi juriskonsult ja kodifikaator. Ta arvati reservi 1926. aasta maist kaptenmajorina.

Aastatel 1921–1924 õppis Warma Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas rahvusvahelist õigust ning kaitses 1929. aastal magistrikraadi tööga „Enamsoodustusklauselist kaubalepingutes”.

1925. aastal asus Aleksander Warma tööle välisministeeriumis juriidilise büroo juhatajana, 1927. aastal sai temast administratiivosakonna juhataja ja 1931. aastal saatkonnanõunik Moskva saatkonnas. 1933. aasta maist oli ta Leningradi peakonsulaadi peakonsul kuni selle likvideerimiseni Nõukogude Liidu nõudmisel 1938. aasta alguses.

1938. aastal sai Warmast Eesti saadik Leedus ja 1939. aastal Eesti saadik Soomes. Ta jätkas mitteametlikult saadiku kohuste täitmist Soomes, kuid oli septembris 1944 sunnitud võimude nõudel riigist lahkuma ja asus elama Stockholmi.

Rootsis oli Aleksander Warma üks Eesti pagulasorganisatsioonide juhtivaid tegelasi, Eesti Rahvusnõukogu liige ja esimees aastatel 1963–1970 ning Eesti Komitee juhatuse liige. Ta oli tegev ka mitmetes kultuurilistes organisatsioonides, korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi ning oli ka ise kunstikoguja ja meremaalija.

12. jaanuarist 1953 kuni 30. märtsini 1963 oli Aleksander Warma ka Eesti Vabariigi valitsuse välisminister ja kohtuministri kohusetäitja eksiilis, ning aastail 1953-1962 ühtlasi ka haridus- ja sotsiaalministri kohusetäitja eksiilis.

Aleksander Warma suri Stockholmis. Tema ja ta abikaasa Marta tuhastatud põrm maeti ümber 25. augustil 2002 Tallinna Metsakalmistule. 2008. aastal avati Warma sünnikohas Viinistul mälestuskivi.

Aleksander Warmale pühendatud postmark on seeria „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018“ raames neljateistkümnes.

Pilte esitluselt: https://riigikantselei.ee/et/galeriid/aleksander-warma-postmargi-esitlus-22062015