Lahendused sünnivad riigiasutuste, teadlaste ja ettevõtjate koostöös ning keskenduvad näiteks liiklusjuhtimisele, piirivalvele, vaimsele tervisele ja kriitiliste andmete kasutamisele.
„Eesti on digitaalsete avalike teenuste pakkumisel üks maailma parimaid. Selleks, et seda kohta säilitada ja uusi tehnoloogilisi võimalusi kasutada, tuleb pidevalt investeerida ja uuenduslikke lahendusi kasutusele võtta. Digilahendused toovad lisaks paremale teenusele sageli ka suurema efektiivsuse ja kokkuhoiu. Näiteks arendatakse välja e-lootsi teenus, mis täielikul rakendamisel vähendab tööjõu vajadust oluliselt", ütles riigisekretär Keit Kasemets.
Innovatsioonifondi eesmärk on toetada avalikku sektorit suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel läbi uuenduslike teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtu.
Projektid viiakse ellu koostöös ideede autoritega, kes veavad neid eest, samal ajal kui Riigikantselei toetab planeerimist ning aitab leida sobivaid teostajaid hangete kaudu. Juuni keskpaigas toimus ka uute projektide arenduspäev, millega lükati rahastust saanud projektidele ühiselt hoog sisse.
Toetused on eraldatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetmest „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“.
2025. aasta juunis toetust saanud projektid:
- Dünaamiline liiklusjuhtimine Tallinnas (Tallinna Transpordiamet): Luuakse nutikas liiklusjuhtimissüsteem testalal, mis kogub reaalajas andmeid ja võimaldab kiiret reageerimist ummikutele või ootamatutele olukordadele. Süsteemi saab rakendada ka kriiside korral evakuatsiooniteede avamiseks ning eduka piloteerimise korral laiendada laiemalt.
- Autonoomne robotlaev Eesti idapiiri valvamiseks (Politsei- ja Piirivalveamet): Arendatakse välja iseseisev robotlaev, mis suudab tegutseda ka keerulistes tingimustes ning koguda vajalikku infot piirivalve toetamiseks, isegi GPS-signaali häirete korral.
- Jäätmeandmete tõesuse ja ringmajanduse tulemuste hindamise mudel (Tartu vald): Välja töötatakse tööriist, mis aitab kontrollida jäätmeandmete õigsust ning mõõta ringmajanduse eesmärkide täitmist, vähendades samal ajal bürokraatiat ja toetades tulevasi regulatsioone.
- Eesti e-lootsimise teenuse mudel ja tarkvara (Riigilaevastik): Luuakse kauglootsimise süsteem, mis võimaldab laevade turvalist juhendamist sadamasse ilma lootsi füüsilise kohalolekuta. Projekti eesmärk on katsetada lahendust Väinamere piirkonnas ning koguda infot vajaliku seadusandluse loomiseks.
- Digiplatvormide süsteemsete riskide analüüsi tööriist (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet): Kasutamaks ära digiteenuste määrusest tulenevaid võimalusi, panustab riik akadeemilise võimekuse arendamisse eesmärgiga senisest paremini analüüsida mõjutustegevust ja süsteemseid riske.
- Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine (Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut): Katsetatakse digitaalset ja automatiseeritud tugimudelit, mis pakub varajast abi ärevuse ja meeleolulanguse korral. Mudel vähendab ootejärjekordi ja ennetab raskemaid vaimse tervise probleeme, on potentsiaalne eeskuju ka rahvusvahelisel tasandil.
- Kõnetuvastuse tarkvara radioloogidele (Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA): Arendatakse eestikeelne kõnetuvastuse tarkvara radioloogidele, mis võimaldab spetsialistidel dokumenteerida uuringutulemusi suuliselt, kiirendades tööprotsessi ja vähendades halduskoormust.
