Kaheksast rahastatud projektist seitse kasutavad tehisintellekti ning kaks droonitehnoloogiaid. Drooniohu tuvastamise ja otsustustoe katsetamise projektis ühendatakse mõlemad fookusvaldkonnad. Projektide kavandatud kogumaksumus on ligikaudu 10 miljonit eurot.
2026. aasta kevadvoorus rahastamiseks valitud projektid on:
- Agentne riik: riiklik keskkonnaseire ja aruandlus (Keskkonnaagentuur) – katsetatakse tehisintellektil, kaugseireandmetel ja versioonihaldusel põhinevat lahendust, mis aitab automatiseerida keskkonnaandmete töötlemist ja aruannete koostamist. Ühtset töövoogu katsetatakse muu hulgas LULUCFi, looduse taastamise, mullaseire ja Eurostati aruandluskohustuste täitmisel, et vähendada käsitööd ning muuta tulemused paremini jälgitavaks ja auditeeritavaks.
- Kriitiliste kaupade tarnetõrke eelhoiatuse prototüüp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) – katsetatakse, kas olemasolevaid riiklikke andmeid ja väliseid turu- ning tarneahelasignaale ühendades saab tehisintellekti abil märgata kriitiliste kaupade tarneriski suurenemist märkimisväärselt varem kui tavapärase seirega. Eesmärk on luua otsustajatele selgitatav ja praktiliselt kasutatav varajase hoiatuse võimekus, mis toetab riigi varustuskindlust ja kriisivalmidust.
- Tuleviku ehitamis- ja planeerimiskeskkonna tsentraalse orkestreerimis- ja kvaliteedikontrolli katseprojekt (Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) – e-ehituse platvormil katsetatakse tehisintellektil põhinevat tarkvarakihti, mis aitab IT-arenduses vigu ennetada, tuvastada ja lahendada ning seob arenduse, süsteemi reaalajaseire ja kasutajatoe üheks tagasisideahelaks. Projektiga hinnatakse, milliseid infosüsteemi arendus- ja hooldustoiminguid saab tehisintellekti abil automatiseerida ning millised otsused peavad jääma inimese kontrolli alla.
- Ruumiandmete süvaõppe andmestiku testimine automaatse Eesti topograafia andmekogu uuendajana ja poliitikakujundamist abistava tööriistana (Maa- ja Ruumiamet ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) – uuritakse, kas aerofotodest ja laserskaneerimise andmetest loodav süvaõppeandmestik võimaldab automatiseerida Eesti topograafia andmekogu uuendamist. Samuti katsetatakse tehisintellekti assistenti, mille abil saaksid poliitikakujundajad ja teadlased teha ruumiandmetel põhinevaid analüüse senisest kiiremini ja väiksema käsitöömahuga.
- TI-valmis andmestikud: teadmuskiht tehisintellekti jaoks (Statistikaamet) – arendatakse prototüüpi, mis seob andmed, metaandmed, mõisted ja metoodikad tehisintellektile arusaadavaks teadmuskihiks. Lahendus aitab tehisintellektil andmestikke õigesti leida ja tõlgendada, teha kontrollitavaid päringuid ning esitada vastuseid koos kasutatud allikate ja mõistete selgitustega.
- TeeTark TI otsustustugi (Transpordiamet) – luuakse tehisintellektil põhinev analüüsikeskkonna prototüüp, mis seob teeregistri, seisukorramõõtmiste, teeilma, liikluse, hoolduse ja muud teeandmed. Lahendus võimaldab teha loomulikus keeles päringuid, avastada andmetes vigu ja vastuolusid, hinnata remondi- ja hooldusvajadust ning mängida läbi kriisiolukordi, näiteks silla sulgemist, tormi või suurt liiklusõnnetust.
- Drooniohu tuvastuse ja otsustustoe rakenduse katsetamine elutähtsa teenuse objektidel (Sisekaitseakadeemia) – töötatakse välja ja katsetatakse mudelit, mis koondab sensoritest, operatiivandmetest ja objekti riskiteabest saadud info ühtseks drooniohu olukorrapildiks. Katsetused viiakse kavakohaselt läbi erineva riskiprofiiliga elutähtsa teenuse objektidel, et hinnata, kuidas parandada ohu varajast tuvastamist, kiirendada otsustamist ja muuta eri osapoolte koostöö selgemaks.
- Kiltsi elektroonilise sõjapidamise innovatsioonikeskus (Kaitseministeerium koostööpartneritega) – Kiltsi lennuväljale luuakse osalise funktsionaalsusega kontrollitud katsekeskkond, kus saab hinnata droonide, droonituvastus- ja droonitõrjesüsteemide ning nendega seotud elektrooniliste lahenduste toimimist elektromagnetiliste häirete tingimustes. Projekti käigus töötatakse välja katsekeskkonna kontseptsioon ja metoodika ning viiakse läbi katsed erinevate prototüüpidega.
Avaliku sektori innovatsioonifondi eesmärk on aidata riigil lahendada suuri ja keerukaid probleeme uute teadmiste, tehnoloogiate ja koostöövormide abil. Fond ei rahasta üksnes valmis lahenduste soetamist, vaid toetab eelkõige ideede arendamist, prototüüpimist ja katsetamist olukordades, kus lahenduse toimivus ja mõju vajavad alles tõendamist.
Projektid viiakse ellu avaliku sektori asutuste eestvedamisel ning koostöös teadlaste, ettevõtjate ja teiste valdkonna partneritega. Riigikantselei innovatsioonitiim toetab projektide kavandamist ja elluviimist ning aitab leida hangete kaudu sobivad arendus- ja katsepartnerid. Katsetuste tulemused annavad aluse otsustada, milliseid lahendusi tasub edasi arendada või laiemalt kasutusele võtta.
Kevadvoor täiendab riigi laiemaid tegevusi tehisintellekti ja droonitehnoloogiate arendamisel. Tehisaru valdkonna arengut toetab Eesti.ai algatus ning mehitamata süsteemide kasutuselevõtuks on koostatud Eesti mehitamata sõidukite teekaart. Innofondi projektid võimaldavad nende suundade raames konkreetseid lahendusi avaliku sektori tegelikes tööprotsessides ja kasutuskeskkondades läbi proovida.
Innovatsioonitiimi portfellis on koos kevadvooru projektidega ligi 50 avaliku sektori innovatsiooniprojekti. Projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
