Kriisivalmidus avalikus teenistuses tegi märgatava arenguhüppe
- Kõige silmatorkavam positiivne muutus võrreldes eelmise aastaga on toimunud kriisivalmiduses – teema, mis aasta eest esile tõusis kui üks kõige kriitilisemaid arenguvajadusi, on nüüdseks teinud selge sammu edasi.
- Nii tippjuhid kui nende meeskonnad hindavad kriisideks valmisolekut oluliselt kõrgemalt kui aasta tagasi: meeskonnaliikmete seas tõusis kõrgete hinnete osakaal 42% → 53%, tippjuhtide seas 54% → 68%. Selle positiivse muutuse taga on teadlik ja järjepidev töö kriisivalmiduse suurendamiseks nii asutuste siseselt kui ka keskselt. Arvestatav roll on olnud ka spetsiaalselt kriisideks valmisolekule suunatud arendustegevustel, mis on aidanud kasvatada organisatsioonide suutlikkust ootamatutes olukordades tegutseda. Töö selles suunas jätkub.
Juhtimiskvaliteet püsib stabiilselt kõrgel tasemel
Juhtimiskvaliteedi koondindeks meeskonnaliikmete seas oli 74 ja tippjuhtide seas 79 punkti 100st – sama, mis eelmisel aastal. Kõige kõrgemalt hinnati taas asutuste edukust oma põhiülesannete täitmisel, millele 84% meeskonnaliikmetest andis 5-pallisel skaalal 4 või 5 palli. Mõnevõrra madalamaid hindeid anti asutuste mainele ja sisemisele tööõhkkonnale.
Tugevused: selged sihid, koostöised juhtide meeskonnad ja heaperemehelik ressursikasutus
Avaliku teenistuse juhtimiskvaliteedi tugevusteks on jätkuvalt selged pikaajalised sihid ning võimekad ja mitmekesised koostöised juhtide meeskonnad. Oma asutuse tippjuhtidele andis kiitva hinnangu üle 80% nende meeskonnaliikmetest. Keskastmejuhid on strateegiasse hästi kaasatud ning nende otsustusõigus ja tegevusvabadus on tugevamad, eriti väiksemates asutustes. Ressursse kasutatakse heaperemehelikult – seda kinnitas 96% tippjuhtidest ja 82% nende meeskonnaliikmetest.
Peamised arengukohad: töökorraldus, ressursside planeerimine ja otsuste selgitamine
Pikaajalises planeerimises tõusis sel aastal olulise kitsaskohana esile see, et plaanid ei ole alati ressurssidega vastavuses. Sellele viitas 43% meeskonnaliikmetest. Vajadus kulusid kärpida tingib vajaduse vaadata plaanid üle ja teha valikud, mida teha ja mida mitte.
Arenguruumi on jätkuvalt asutuste praktilises igapäevases töökorralduses, millele andis keskpäraseid või madalaid hindeid 41% meeskonnaliikmetest. Sujuvama töökorralduseni jõudmiseks on vaja oma tegevust süsteemsemalt analüüsida ja sellest lähtuvalt töökorraldust pidevalt kohandada. Lahendusi nähakse sageli tehnoloogiliste lahenduste laiemas kasutuselevõtus, kuid piiranguid sellele seab IT arenduste ressurss.
Ühiseks väljakutseks on jätkuvalt ka juhtimisotsuste õigeaegsuses, põhjendatuses ja arusaadavuses.
Erinevused hinnangutes
- Erinevused tippjuhtide ja nende meeskondade hinnangutes ilmnesid sarnaselt eelmise aastaga eelkõige asutusesisest kommunikatsiooni puudutavates küsimustes: juhtimisotsuste arusaadavus, kommunikatsiooni ausus ja avatus ning uudiste kättesaadavus enne nende meediasse jõudmist. Keskmiste hinnangute erinevus nendes küsimustes oli 0,5 palli.
- Tippjuhid andsid seekord madalamaid hinnanguid ressursside olemasolule, tehnoloogiliste lahenduste toimivusele ja oma asutuse välisele mainele.
- Tippjuhtide seas eristub jätkuvalt asekantslerite rühm, kelle hinnangud sarnanevad pigem keskastmejuhtidele kui kantsleritele ja peadirektoritele. Uuringus ilmnes, et ministeeriumites on juhtimiskultuuri hinnangud kriitilisemad kui ametites ja inspektsioonides. Viimastes tuntakse rohkem innovatsioonijulgust, töötajate heaoluga arvestamist ning otsuste arusaadavust.
Järjepidev hindamine toetab teadlikku juhtimist
Juhtimiskvaliteedi uuringut viiakse läbi kord aastas, et tugineda juhtimise tulemuslikkuse hindamisel andmetele ning pakkuda juhtidele sisukat ja järjepidevat tuge. Uuringu tulemusi arvestatakse tippjuhtide värbamisel ja valikul ning arendustegevustes, toetades juhtide innovatsioonivõimekust ning kriisivalmiduse suurendamist.
Juhtimiskvaliteedi uuringu viis läbi Kantar Emor 4.–26. märtsil 2025. Selles osales 81% kutsututest: 570 tippjuhtide meeskonnaliiget ja 67 tippjuhti. Võrreldes eelmise aastaga oli vastamisaktiivsus veelgi kõrgem. Uuringut rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 vahenditest.
