Vabariigi aastapäeva tähistamine algab päikesetõusul traditsioonilise lipuheiskamisega. Toompeal heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.32. Kõnega esineb Riigikogu esimees Jüri Ratas, õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Mõts. Tseremoonial osalevad Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna politseiorkester.
Kell 9.00 asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul. Pärja asetavad Vabariigi President Alar Karis, Riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Kõne peab peaminister Kaja Kallas.
Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus algab kell 10.15 oikumeeniline jumalateenistus. Osalevad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Südapäeval algab vabariigi aastapäeva paraad. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 700 osaleja ja 18 ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 27 lippu, 4 kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja 2 orkestrit.Kõne Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus näitusealal tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näituseala on piiratud, seega alal peab kandma maski.
Kell 19.00 peab Vabariigi President Alar Karis iseseisvuspäeva kõne, sellele järgneb pidulik kontsertetendus Estonia teatrimajas. Kõne ja kontsertetenduse ülekannet saab jälgida Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel.
Eesti Vabariigi 104 aastat
ISESEISVUMINE
- I maailmasõja ja 1917. a revolutsiooni tulemusel lagunes Vene Keisririik ning eestlased otsustasid enesemääramisõiguse alusel kuulutada end iseisesvaks riigiks.
- Eesti eraldus Vene riigist 15. novembril 1917. aastal Maanõukogu otsusega.
- Vabariik kuulutati välja manifestiga 24. veebruaril 1918. Manifestiga pöördus Maapäev kõigi Eestimaa rahvaste poole, see kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, määras kindlaks riigi territoorium, valitsemise korralduse ning riigi põhiväärtused.
VABADUSSÕDA, TUNNUSTAMINE JA RIIGIEHITUS
- Värskelt loodud Eesti riigi territoorium okupeeriti Saksa Keisririigi poolt.
- Alles peale I maailasõja lõppu 11. novembril 1918 tuli kokku Ajutine Valitsus ning sai tõeliselt alata Eesti riigi ülesehitustöö.
- 28. novembril 1918 tungis Punaarmee üle Narva jõe ning algas sõda Eesti vabaduse eest.
- 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti ja Nõukogude Vene poolt. Rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti iseseisvust.
- 23. aprillil 1919 tuli kokku Asutava Kogu, mis töötas välja Eesti Vabariigi põhiseaduse, kuni selle kehtima hakkamiseni võttis vastu seaduseid ning kinnitas Eesti valitsuse koosseisud.
- Eesti iseseisvust tunnustas de iure esimesena Nõukogude Venemaa, sellele järgnesid Soome, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Rootsi, USA jt riigid.
- 22. septembril 1921 võeti Eesti Rahvasteliidu liikmeks.
- 1930-te algul tabas kogu maailma, seal hulgas ka Eestit majandusseisak. Meil päädis see demokraatiakriisi ja vaikiva ajastuga.
- Rahvusvaheliselt hoidis Eesti neutraliteeti.
OKUPATSIOON JA VASTUPANU
- 1. septembril 1939 algas II maailmasõda. Totalitaarne Nõukogude Liit annekteeris ja okupeeris Eesti. Sõja edenedes vallutas Eesti Natsi-Saksamaa ja hiljem taaskord Nõukogude Liit.
- Võimuvaakumi tekkimisel 1944. a septembris väljendas Eesti oma järjekindlat soovi olla iseseisev, heisates sinimustvalge lipu Pika Hermanni torni ning kinnitades ametisse Otto Tiefi valitsuse. Punaarmee rahva tahtest ei hoolinud ning Eesti jäi okupeerituks veel ligi 50 aastaks.
- Eestlased ei kaotanud aga kunagi lootust taastada iseseisvus. Põhiseaduslik valitsus asus tegutsema eksiilis ning demokraatlikud riigid ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist. Kodumaal organiseeriti okupantidele aktiivset vastupanu metsavendade, kooliõpilaste, kultuuritegelaste ja dissidentide poolt.
ISESEISVUSE TAASTAMINE
- Eesti rahvas laulis end vabaks, kogunedes massidena laulma okupatsioonivõimude keelust hoolimata. Sellega demonstreeris rahvas oma üleolekut punavõimust ning oma vabaduse soovi. 20. augustil 1991. aastal taastas Eesti riikliku iseseisvuse.
- Kolme jälleiseseisva aastakümnega on muutunud palju, on muutunud ka maailm meie ümber. 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu ning NATO täieõiguslik liige, st me osaleme rahvusvahelise kogukonna liikmena oma tuleviku kujundamises, andes eeskuju eduka ja kodanik poole pööratud digiriigina.
