Töögrupi juht Asko Kivinuk hindas seatud ülesannet keeruliseks väljakutseks, mis eeldab põhjalikku planeerimist. „Töörühma ülesandeks on korraldada avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalsete tähistega. Sellega kaasneb ebasobilike sümbolitega tähistatud hauatähiste või mälestusmärkide kaardistamine ja nende omandisuhete väljaselgitamine. Samuti teisaldamist või kõrvaldamist toetava õigusliku aluse analüüs ning lõpuks ka väärikas ja lugupidav protsess, et Eesti avalik ruum nendest puhastada. Kõik see on võtab aega,“ sõnas Kivinuk.
Eesti avalikus ruumis on hinnanguliselt 200-400 okupatsioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist. Nende kohta ei ole olemas üht, täielikku ja ammendavat andmebaasi, Riigikantselei on seda kaardistust koostamas. Järgmiseks on vaja selgitada välja nende omanikud, ehk need, kelle maal monumendid või hauatähised on. Selleks võib olla nii riik, kohalik omavalitsus, aga ka eraisik või firma.
Samuti tuleb analüüsida senist õigusruumi, millise protsessiga saaks ühel või teisel tingimusel Eesti avalik ruum okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähistest või mälestusmärkidest puhastatud.
„Töörühm on oma tegevusega üsna alguses ning ees on nii mälestusmärkide kaardistamine kui ka õigusruumi analüüs. Kummagi protsessiga ei taha põhjendamatult kiirustada ning kaotada kvaliteedis,“ lisas töörühma juht.
Riigikantselei juurde moodustatud töörühm on täienduseks Kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjonile, mis tegeleb ainult avalikus ruumis paiknevate sõjahaudade ümbermatmisega, kuid ei keskendu okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamisele või kõrvaldamisele.
Riigikantselei töörühma juhi sõnul on viimasel ajal meedias märgata arutelusid sobimatute mälestusmärkide teemadel, mistõttu kutsub ta üles kõiki, kelle territooriumil on mõni okupatsioonivõimu sümboleid kandev mälestusmärk ning soovib selle kõrvaldamist, teatama sellest soovist aadressile [email protected].
„Okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide koht pole Eesti avalikkus ruumis, kuid tegeleme nendega tasakaalukalt, kindlameelselt ja väärikalt ning kui mälestusmärkidega on seotud ka ebainimliku okupatsiooni tõttu hukkunud inimesed, siis austavalt ja lugupidavalt,“ selgitas töögrupi juht Kivinuk.
