Mõjude hindamine parandab valitsuse otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. Mõjude hindamise näol ei ole tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega. Mõjude hindamine on loogiline sammude jada, mis tuleb läbi teha poliitikavalikute väljatöötamise käigus, nende rakendamise ajal või järel.
Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aastal mõjude hindamise metoodika, mille eesmärk on anda valitsusasutustele juhiseid mõjude analüüsi korraldamiseks, et parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitikate kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel. 2021. aastal täiendati metoodikat, et viia see kooskõlla Vabariigi Valitsuse määrusega ning uuendati metoodika struktuuri, terminoloogiat ning selgitati enam lahti mõjude hindamise etappe.
Mõjude hindamise eesmärgid:
- aitab kriitiliselt hinnata riigi sekkumise vajadust;
- suurendab poliitilise otsustusprotsessi usaldusväärsust ja läbipaistvust, sealhulgas nii tulemuste, kulutuste kui ka kaasnevate kõrvalmõjude vallas, ning seeläbi aitab vältida ebasoovitavaid tagajärgi;
- parandab poliitikaotsuste kvaliteeti, suurendades otsustajate teadlikkust erinevatest probleemi lahendamise alternatiividest ning nende positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest, sealhulgas kuidas poliitikaotsus aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele;
- mõjuanalüüsile esitatavate nõuete järgimisega aitab vähendada analüüsi ja järelduste subjektiivsust;
- aitab kaasa teadmistepõhisele poliitikakujundamisele.
Riigikantselei toetab mõjude hindamist Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahendite abil. Eesmärk on parandada valitsusasutustes ettevalmistatavate valitsuse ja Riigikogu otsuste mõjude hindamist, rakendada ühiseid reegleid ning ühtlustada mõjude hindamise praktikaid. Mõjude hindamine, sellega seotud eelnõude kooskõlastamine ja kaasamine aitavad kaasa, et tehakse vähem asju, mille tagajärjed on prognoosimata või olulisel määral ebaselged.
Mõjude hindamise näeb ette Vabariigi Valituse reglement.
Seni koostatud mõjude hinnangud leiab Rahvusraamatukogu kasutajakeskkonnast Digar.
Kellele mõjude hindamise metoodika mõeldud on?
Mõjude hindamise metoodika on juhindumiseks valitsusasutuste ametnikele, kes tegelevad poliitikakujundamisega ning seejuures puutuvad kokku:
- õigusaktide ettevalmistamise,
- valdkonna arengukavade väljatöötamise,
- Euroopa Liidu asjades valitsuse seisukohtade kujundamise või õigusaktide ülevõtmisega.
Metoodikas esitletakse universaalset lähenemist mõjude hindamise korraldamisele kolme poliitikakujundamise põhiprotsessi raames. Kõigil kolmel juhul on mõjude hindamise etapid ja protsessi käigus esitatavad küsimused alates probleemi tuvastamisest kuni lahenduste väljapakkumiseni enamjaolt ühesugused.
Esmane mõjuanalüüs
Mõjude analüüsi tegemiseks on tarvis, et tuvastatud oleks probleem, seatud eesmärk ning välja töötatud poliitikavalikud (sh jätkamine sama olukorraga) ja/või -vahendid, mille mõju analüüsida. Seejärel hinnatakse poliitikavalikute ja/või -vahendite mõju valdkondades ja antakse hinnang, kes tegemist on olulise mõjuga või mitte.
Kui esialgse mõjude analüüsi käigus ilmneb, et mõjud on olulised, esitatakse põhjalikuma mõjuanalüüsi tulemused eraldi mõjude analüüsi aruandes või eelnõu seletuskirjas või tuuakse välja, mis ajaks põhjalikum mõjuanalüüs valmib. Sellisel juhul võidakse pärast põhjalikuma mõjuanalüüsi valmimist tulla tagasi Vabariigi Valitsusse seisukohtade muutmiseks või kasutada saadud teadmisi juba väljatöötatud seisukohtade kaitsmisel.
Esmane mõjude analüüs tuleb lisada valdkonna arengukava koostamise ettepanekusse ning samuti Euroopa Liidu asjade juurde, milles Vabariigi Valitsus peab kujundama seisukoha. Seaduseelnõude ettevalmistamisel tehakse esialgne mõjude hinnang väljatöötamiskavatsuses (või eelnõu koostamisel).
Mõjude hindamisel võib kasutada mitmeid abimaterjale:
Viimati uuendatud 23.01.2023