Rakkerühma ülesanded
- Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused jmt), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele.
- Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt.
Ligipääsetavus ei ole kallis, kui seda teha algusest peale, näiteks planeerides ehitust, disainides teenust või kujundades veebikeskkonda. On väga oluline, et seda aluspõhimõtet teaksid kõik ettevõtjad, kaupade ja teenuste pakkujad, poliitikakujundajad, arhitektid, planeerijad, tellijad jpt.
Keit Parts, rakkerühma juht
Rakkerühma liikmed
- Eesti Arhitektide Liit
- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
- Eesti Kinnisvarafirmade Liit
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Eesti Puuetega Inimeste Koda
- Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
- Eesti Tööandjate Keskliit
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Kultuuriministeerium
- Lastekaitse Liit
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Rahandusministeerium
- Riigikantselei
- Riigi Kinnisvara AS
- Sotsiaalministeerium
- Tallinna linn
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Võrdõigusvolinik
- Õiguskantsler
Mis on ligipääsetavus?
Ligipääsetavus on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele.
Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet.
Ligipääsetavus on elukaare põhine, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.
Milles on probleem?
Eesti ühiskond on kujundatud n-ö keskmisele inimesele, võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada.
Ehitatud keskkond on ajas muutumatu, samas kui inimese võimekus elukaare vältel muutub olulisel määral.
Seetõttu on ühiskonnast suuremal või vähemal määral ära lõigatud või nende ühiskonnas osalemine raskendatud mitmetele sihtgruppidele: lapsed, väikelaste vanemad, eakad (kellel on sageli vanusest tulenevad igapäevaelu toimingute piirangud), erivajadustega inimesed, ajutise vigastuse või meditsiinilise protseduuri tagajärjel piiratud inimesed jpt.
Aruanded ja raportid
Viimati uuendatud 20.10.2021