Monumendid

Hinnanguliselt on neid 200-400, kuid täpne arv selgub pärast riigikantselei analüüsi valmimist. Monumentide eemaldamise konkreetne aeg ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ning logistilisest plaanist.

Eesti ja Saksamaa vahel on sõlmitud sõjahaudade kaitse leping, mille alusel Saksa sõjaväe ridades langenud sõdurid on maetud neutraalse kujundusega hauaplatsidele, kus natsi-Saksamaa sümboolikat ei ole, mistõttu pole vaja ka nende eemaldamisega tegeleda.

Okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähised või mälestusmärgid, millel on kunstiline või ajalooline väärtus, säilitatakse Sõjamuuseumi või selle partnerite territooriumitel koos tausta avavate kirjeldustega. Monumentide kaardistamise, ajaloolise ja kultuurilise väärtuse hindamise ja õigusliku analüüsiga tegeleb riigikantselei koostöös julgeoleku, muinsuskaitse, ajaloo ja mitme teise valdkonna ekspertidega.

Sinimägede lahing (25.07-12.08.1944) on teadaolevalt veriseim lahing, mis Eesti pinnal kunagi peetud. Täpne langenute arv on teadmata, aga mõlemal poolel hukkus või jäi teadmata kadunuks kümneid tuhandeid sõdureid.

Lahingupaigas asuv memoriaal mälestab mõlemal poolel langenud Eesti sõdureid (raudristi all on kiri: 1944. Eesti kaitselahingus langenud kodumaa poegi mäletab Eesti rahvas).

Memoriaali kõrval asub muuseum, mis selgitab laiemalt 1944. aasta lahingupilti Narvas ning räägib nii Saksa relvajõudude kui Punaarmee ridades hukkunutest.

Sinimägede memoriaal ei ole sõjahaud: langenud on maetud ümberkaudsetele kalmistutele. Ühelgi Sinimägede memoriaali mälestuskivil või monumendil ei ole haakristi.

Hetkel kalmistutega ei tegeleta. Surnuaedadel asuvad okupatsioonivõimu mälestusmärgid vajavad põhjalikumat analüüsi.

Riigikantselei juures tegutsev monumentide hindamise töörühma nimekirjas ning hindamise ootel on veel kümme riigi omandis olevat mälestusmärki või ajaloomälestist.

Septembri lõpuks eemaldatakse kaheksa riigimaal asuvat okupatsioonivõimu sümboolikat kandvat monumenti. Mälestusmärgid või ajaloomälestised paiknevad AS Eesti Raudtee, Transpordiameti, RMK ja Maa-ameti territooriumitel, mis asuvad Jõhvi vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Kohtla-Järve linnas ning nende teisaldamisega tegelevad asutused ise.

Ajalugu, olgu meie ühine või siis igaühe isiklik, ei kao kuhugi. Meile kõigile on oma traditsioonid ja mälestused olulised. Sõdades langenute mälestamine on alati lubatud ja seda saab teha moel, mis Eesti jaoks ei seostu okupatsiooniga ega toeta sõda Ukrainas.

Mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks.

Hauad kuuluvad Eesti kultuuriruumis surnuaeda ning ka sõjahaudadest ümber maetud leiavad oma väärika viimse puhkepaiga kalmistutel, kus on rahulikus keskkonnas võimalik jätkuvalt oma lähedasi mälestamas käia. Ühishaudadele paigaldatakse neutraalsed infotahvlid sinna maetute kohta.

Nõukogude okupatsioonivõimu moumendid, mis võisid alles hiljuti olla paljudele kauge aja mälestused, on praegu jälle aktiivse terrori sümbolid.

• Narva tank ja teised Eestit okupeerinud riikide rajatud monumendid ei mälesta rahumeelselt hukkunuid, vaid kannavad endas laiemalt inimvaenulikku ideoloogiat.

• Okupatsioonivõimu mälestusmärkide ümber on tekkinud ühiskonnas pinged, mis kasvavad kiiresti. Elame Eesti Vabariigis. Meil ei ole lubatud vastandumine Eesti iseseisvusele ja sümboolika, mis õhutab vaenu ja ohustab avalikku korda.

• Teame, et Venemaa ja selle eriteenistused soovivad pingeid veelgi õhutada. Neid monumente on vaenulikud jõud alati kasutatud valede levitamiseks. Vene Föderatsioonijulgeolekupoliitika ja välispoliitika osa on ametlikult ja avalikult nõukogude propagandavalede rõhutamine, et toetada oma agressiivseid eesmärke ja lõhestada ühiskondi. Selleks kasutatakse ära ka monumente.

• Põhiseaduse järgi on Eesti riigi keskne väärtus sisemine rahu ja riigi üks esmaseid ülesandeid sisemise ja välise rahu tagamine. Me ei tohi anda Venemaale võimalust kasutada minevikku Eesti kodurahu lõhkumiseks.

• Valitsus koostöös ekspertidega on kaalunud erinevaid võimalusi ja jõudnud järeldusele, et kõige ohutum on infosõjas kasutamist leidnud okupatsioonivõimu monumendid teisaldada. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti, enne kui pinged veelgi kuhjuvad.

Praegu pole veel teada kõrvaldamist või asendamist vajavate mälestusmärkide ja hauatähiste täpne arv, mistõttu pole võimalik ka täpset maksumust arvutada.

Ida-Virumaa ei ole erandjuhtum, vaid osa Eestist. Valitsus kinnitas 4. augustil üle põhimõttelise seisukoha, et suure sümbolväärtusega okupatsioonivõimu monumendid tuleb avalikust ruumist teisaldada. Edasi liigutakse koostöös kohalike omavalitsustega. Konkreetne teisaldamise aeg ja järjekord sõltub kohalike omavalitsuste valmisolekust ning logistilisest plaanist.

Sõjahaudade ümbermatmine juba toimub:

• Sõjahaudade komisjoni poole on seni pöördunud ligi 30 omavalitsust kokku rohkem kui 40 sõjahaua asjus.
• Praeguseks on ümber maetud neli sõjahauda: Rakveres, Võsul, Nõos, Pärnus.
• Ühishaudadele paigaldatakse neutraalsed infotahvlid sinna maetute kohta.

Monumentide kaardistamise, ajaloolise ja kultuurilise väärtuse hindamise ja õigusliku analüüsiga tegeleb riigikantselei koostöös julgeoleku, muinsuskaitse, ajaloo ja mitme teise valdkonna ekspertidega.

Kõik, kelle territooriumil on mõni okupatsioonivõimu mälestusmärk ja kes soovivad sellest teatada või riigikantseleilt nõu küsida, võivad kirjutada aadressile [email protected].

• Monumentide kaardistamise, ajaloolise ja kultuurilise väärtuse hindamise ja õigusliku analüüsiga tegeleb riigikantselei koostöös julgeoleku, muinsuskaitse, ajaloo ja mitme teise valdkonna ekspertidega.

• Sõjahaudadega tegelemine, sealjuures sõjahaudadesse maetute tuvastamise ja väärikas ümbermatmine ning hukkunute lähedastega kontaktivõimaluse otsimine on Kaitseministeeriumi haldusalas ja sellega tegeleb Eesti Sõjamuuseum koos omavalitsustega.

• Korrarikkumistega tegeleb politsei, kelle ülesanne on olukorda järjepidevalt seirata ning vajadusel proportsionaalselt reageerida.

Seda on võimalik teha, kui selleks avaldab soovi mälestusmärgi või hauatähise omanik, ehk see kelle maal tähis asub. Seda on juba teinud omal algatusel mitmed omavalitsused. Riigikantselei juurde loodud töörühm saab aidata kõrvaldamise tehnilise poolega või neutraalse hauatähisega asendamisega.