„Eesti arendab teadlikult oma võimekust tulevikumuutustega toime tulla. Väikese riigi jaoks on seejuures väga oluline rahvusvaheline koostöö, sealhulgas koostöö OECDga (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon), mis võimaldab õppida teiste riikide kogemustest,“ märkis Kasemets.
Riigivalitsemise vastupidavuse ja kohanemisvõime ühe olulise eeldusena tõi Kasemets esile küberturvalisuse ja tugeva digitaalse taristu. „Eesti digitaalsete teenuste toimimises esineb vähe tõrkeid. Selle taga on ühine digitaristu, turvaline andmevahetus ning põhimõte, et inimestelt küsitakse samu andmeid vaid üks kord,“ selgitas ta.
Tulevikku vaadates peatus Kasemets ka tehisaru võimalustel ja riskidel. „Tehisaru pakub riigivalitsemisele suuri võimalusi, kuid toob kaasa ka uusi riske. Meie eesmärk on olla arengust samm ees.“ Ta tõi esile ettevalmistatava eelnõu, mis võimaldaks anda nn tehisaruagendile digitaalse tunnuse, et see saaks inimese eest tegutseda ja toiminguid teha.
Arutelu keskendus OECD värske raporti „Government Unstuck: The Next Frontier of Government Transformation“ („Valitsemine ummikust välja: valitsuse ümberkujundamise järgmine arengujärk“) järeldusele, et paljud valitsused ei suuda tänapäeva muutuva maailmaga sammu pidada. Selle põhjuseks on asjaolu, et kriisid saabuvad kiiremini, kui nende tekkeks valmistuda jõutakse. Samuti kasvavad inimeste ootused kiiremini, kui avalikud teenused suudavad kohaneda.
Eestit tuuakse raportis positiivselt esile muu hulgas avaliku teenistuse tehisaruoskuste arendamise, bürokraatia vähendamise ning sündmusteenuste, näiteks lapse saamisega seotud teenuste arendamise eest.
Konverentsi raames kohtus riigisekretär Keit Kasemets Soome kohalike omavalitsuste ja regionaalministri Anna-Kaisa Ikoneni, Costa Rica riikliku planeerimise ja majanduspoliitika ministri Carla Morales Rojase ning Portugali riigireformi ministri Gonçalo Saraiva Matiasega.
