Kaasamine ja osalemine

Tänapäeva poliitikakujundamisel on suur osa kodanikel ja kodanikuühendustel. Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö.

Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. See võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel  ja teadvustada valikuid.

Mida tähendab kaasamine?

 
Kaasamise all mõistame seda, et teeme otsuseid koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades.

Erinevate osapoolte informeerimine ja kaasamine võimaldab huvirühmadel ja avalikkusel saada tasakaalustatud info, mis võimaldab mõista otsuste tegemise eesmärke ja lahendusvõimalusi, ning anda otsustele legitiimsuse. Eri osapooltele probleemide väljaütlemise,  lahendusvõimaluste pakkumise ja valikute läbikaalumise juures sõna sekka ütlemise võimaluse andmise kaudu kujuneb parem arusaam ühiskonna ootustest ja otsuste mõjudest.

Kaasamine suurendab poliitikakujundamise avatust, otsuste tegemise läbipaistvust ja loodetavasti ka inimeste usaldust riigi vastu.

Mõjude hindamine

Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ja hinnatakse nende võimalikke  tagajärgi. Samas ei ole mõjude hindamise näol tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega. 

Mõjude hindamine toetab valitsuse otsuste kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele.

Kiirelt kätte

Kaasamise hea tava

Demokraatlikku kaasamise kultuuri saavutame hea tava kui kokkuleppega ühiskonna osapoolte vahel. Kaasamise hea tava on soovituste kogu kõigile riigiasutustele ja eriti neile, kes valitsuse otsuste eelnõusid ette valmistavad. Ka kohalikud omavalitsused on teretulnud otsuste tegemisel lähtuma kaasamise heast tavast. Kaasamise arendamiseks rahastab Riigikantselei mitmesuguseid kaasamisprojekte.

Kiirelt kätte

Kaasamisprojektid

Riigikantselei koordineerib Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise meedet , mille ühe alameetmega arendatakse erinevate projektide kaudu kaasamist.

Kaasamisprojektide eesmärk on suurendada ministeeriumide võimekust kaasata partnereid valitsuse jaoks oluliste väljakutsete lahendamisel ning partnerite võimekust poliitikakujundamises osaleda.

Kaasamisprojektide eelarve on 440 000 eurot, millega saab teha seitse projekti aastatel 2015–2020 (ühele projektile orienteeruvalt 60 000 – 70 000 eurot).

Toetatakse kolme tüüpi tegevusi:

  1. arengukava, seaduseelnõu, Eesti seisukohtade kujundamiseks EL otsustusprotsessis või muu otsuse väljatöötamiseks uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist või juurutamist, et suurendada osaliste võimekust poliitikakujundamises osaleda;
  2. tegevusi, millega arendatakse riigi kaasamispoliitikat vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamisalastele dokumentidele (sh kaasamise hea tava) või tagatakse tugi kaasamiseks või osalemiseks kooskõlas kaasamispoliitikaga;
  3. tegevusi, millega arendatakse poliitikakujundamises osalevate vabaühenduste / valitsusväliste partnerite suutlikkust osaleda.

Kaasamisprojektid sisustab Riigikantselei koostöös ministeeriumide ja valitsusväliste partneritega, kusjuures projektid sünnivad paindlikult. See võimaldab kaasamisprojektide kaudu läheneda just neile vajadustele ja probleemidele, mis on lähema viie aasta jooksul riiklikus kaasamispoliitikas kõige põletavamad.

Üks projekt võib koosneda eri osadest, nt avalikust ideekorjest, töörühmade kohtumistest, huvipoolte konsulteerimisest ja koolitamisest; ning ühe kaasamisprojekti all võib mitu ministeeriumit eeskujuprotsesse läbi viia.

Iga kaasamisprojekti algatab Riigikantselei.

Kaasamisprojektide komisjon

  • Henry Kattago, strateegiadirektor
  • Ivar Hendla, komisjoni juhi asendaja - Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
  • Kristina Reinsalu, E-riigi Akadeemia
  • Pirkko Valge, Heateo Sihtasutus
  • Siim Vahtrus, Keskkonnaõiguse Keskus
  • Merit Tatar, Balti Uuringute Instituut
  • Külvi Noor, Justiitsministeerium
  • Kairi Toiger, Keskkonnaministeerium
  • Aare Kasemets, Põllumajandusministeerium
  • Marten Lauri, Siseministeerium

Käimasolevad projektid

Strateegilise partnerluse suurendamine avalikus sektoris

Vabaühenduste Liidu ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse elluviidava projektiga aidatakse kaasa ministeeriumide ja vabaühenduste strateegiliste partnerlussuhete tekkimisele. Samuti koostatakse selle kogemuse põhjal juhendmaterjal ministeeriumidele. Kolmele ministeeriumile korraldatakse arenguprogramm, et edendada avaliku sektori ja kodanikuühenduste ulatuslikumat koostööd ning toetada projektitoetustelt pikemaajalisemale strateegilise partnerluse ja tegevustoetuseni üleminekut. Arenguprogrammile eelneb olukorra kaardistus ja põhjalikum probleemianalüüs programmis osalejatega.

Projekt lõpeb detsembris 2020.

 

Lähteülesanne

 

Lõppenud projektid

Kaasamissuutlikkuse arendamine Eesti teaduse- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021+ koostamisel

Projekti eesmärk oli ettevõtjatelt sisendi kogumine tänasest olukorrast, vajadustest ning võimalikest tööriistadest, kuidas vastutustundlikku kaasaegset juhtimispraktikat ettevõtetes efektiivsemalt rakendada ning kuidas saaks avalik sektor seda paremini toetada.

Projekti tulemusena koguti enam kui 120 ettepanekut vastutustundliku ja säästva arengu soodustamiseks, millega on arvestatud nii Eesti teaduse- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021+ koostamisel kui ka laiemalt kaasatud avaliku sektori organisatsioonide tegevustes.

 

Lõppraport

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse arendamine 

Projekti eesmärk oli toetada sidus-ja sihtrühmade kaasamise protsessi PõKa 2030 koostamisel ning arendada valitsussektori kaasamissuutlikkust. Selle saavutamiseks pakuti kaasamis-ja kommunikatsioonialase eksperdi teenust.

Projektis viidi ellu järgmised tegevused
1.VAK kaasamis-ja kommunikatsioonikava koostamise ja töörühmade moodustamise nõustamine.
2.Praktiline koolitus kaasamise ja kommunikatsiooni meetoditest.
3.Töörühma juhtimise koolitus –läbirääkimised, vastandlike huvide ja riskide juhtimine.
4.Töörühmade töö toetamine ja kaasamise läbiviimise nõustamine.
5.Kaasamisprotsessi tulemuste dokumenteerimine, kaasamisprotsessi hindamine ja soovituste koostamine sarnaste kaasamisprotsesside läbiviimiseks.

 

Lõppraport

Noorteühingute mõjukuse väljaselgitamine

Projekti eesmärk oli kaardistada noorteühingute hetkeolukord ning vajadused, analüüsida nende mõju noortevaldkonnas, positsioneerida nende roll ühiskonnas üldisemalt ning hinnata suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi.

 

Projekti lõpparuanne

Vabaühenduste arenguprogramm

Huvikaitse arenguprogrammiga pakkusid Vabaühenduste liit EMSL ning Poliitikauuringute Keskus Praxis perioodil september 2016 - veebruar 2018 vabaühendustele koolitusi ja mentorlust, et tõsta vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvatel teemadel. Samuti aidati ühendustel kokku panna huvikaitseplaane ning sellele järgneva aasta jooksul toetati nende plaanide elluviimist.

Programmi viimase poole aasta jooksul (märts - juuli 2018) koostati osalenud plaanide elluviimise protsesse hinnates juhtumianalüüsid ja analüüsiti vabaühenduste omandatud kogemust.

 

Projekti lõpparuanne

Eelnõude infosüsteemi arendus

Teavituse võimaluse loomisega võimaldati eelnõude infosüsteemis info kättesaadavaks tegemine ja tagasiside andmine poliitikakujundamise varases etapis.

Samuti suurendati EISi kasutajamugavust - muudeti mugavamaks EISis otsing, parandati abiinfo rubriiki, vahetati välja abitekstid ja parandati ilmnenud vead.

Projekti lõppearuanne

Juhendmaterjal teavitusetapi kasutamiseks

Kliimapoliitika põhialuste 2050 koostamise kaasamisalased tegevused

Projekti eesmärgiks oli tagada tõhus, tulemuslik ja laiapõhjaline huvirühmade kaasamine Kliimapoliitika põhialuste arengudokumendi koostamisse ning protsessist saadud õppetundide jagamine.

Huvirühmade kaasamise protsess kestis märtsist 2015. aastal kuni oktoobrini 2016. aastal, protsessi kaasati esindajaid rohkem kui 80st huvirühmast, Riigikogust, asjakohastest ministeeriumitest ja Riigikantseleist.

Tegemist oli Keskkonnaministeeriumi seni kõige laiahaardelisema kaasamisprotsessiga.

Projekti lõppearuanne

Õppetunnid

Kuidas otsustusprotsess toimib?

Nii valitsuse kui riigikogu otsustusprotsess on avatud ja elektrooniline algatamisest kuni avaldamiseni riigi teatajas (mis sisaldab kõigi seaduste terviktekste).

Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Valitsuse õigusloomeline tegevus on avatud läbi eelnõude infosüsteemi (EIS). EIS annab avaliku ligipääsu eelnõudele ja nende menetlemisele, samuti arvamuste avaldamiseks.

Tagasisidet ettevalmistamisel olevatele eelnõudele on võimalik anda interneti vahendusel avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise etapis.

Kui osaleda soovijal ei ole selge, mille kohta täpsemalt arvamust küsitakse, tuleks seda infot küsida konkreetse otsuse ettevalmistamise eest vastutavalt teenistujalt.

Lisaks on kõigil ministeeriumidel kaasamise koordinaator, kelle poole võib pöörduda, kui on üldisemaid küsimusi kaasamise korraldamise kohta ministeeriumis või ei ole selge, kes ametnikest eelnõu ettevalmistamise eest vastutab.

 
Avalik konsultatsioon

Kui avalik konsultatsioon eelnõude infosüsteemis või osalusveebis on avatud, annab valitsusasutus sellest huvirühmadele teada:

  • selgitatakse, milleks otsuse eelnõud on vaja
  • nimetatakse huvirühmad
  • märgitakse need küsimused, mille kohta oodatakse huvirühmade seisukohti
  • kirjeldatakse kaasamise edasist käiku ja eelnõu edasist menetlust

 

Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess

Loe lähemalt, kuidas poliitikaid kujundatakse ja seaduseelnõusid ette valmistatakse ning millised on alitsusväliste osapoolte võimalused nendes protsessides osaleda siin.

Kust saada infot ja kus osaleda?

Osalusveeb

Kui Sul on idee või ettepanek, mille soovid valitsusele saata, tee seda osalusveebis osale.ee. Siit saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.

Osale.ee

Valitsuse tegevusprogramm ja ministeeriumide tööplaanid

Kui soovid teada, millised on valitsuse poliitilised lubadused ja eesmärgid, siis valitsuse poolt ettevalmistatavate olulisemate otsuste info leiad valitsuse tegevusprogrammist, ministeeriumide õigusloomeliste algatuste ülevaatest ja ministeeriumide tööplaanidest.

Valitsuse tegevusprogramm
Ministeeriumide õigusloomeliste algatuste ülevaade

Eelnõude infosüsteem (EIS)

Kui soovid kaasa rääkida ja täpsemalt kursis olla, millised otsused on valitsusel ettevalmistamisel, leiad selle info ja materjalid eelnõude infosüsteemist (EIS). See on kõigile avatud e-keskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsuse istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon.

EISi kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, avalikul konsultatsioonil või kooskõlastamisel oleva eelnõu kohta arvamust avaldada ning tellida eelnõude kohta e-postile teavitusi. 

Eelnõude infosüsteem

Rahvaalgatus.ee

Kui soovid esitada Riigikogule kollektiivse pöördumise (ehk algatuse), siis saad seda teha Rahvaalgatus.ee veebis. See on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mis võimaldab igaühel teha ettepaneku, kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta.

Rahvaalgatus.ee

Teised kanalid

Iga ministeerium on välja töötanud omad viisid, kuidas osapooli kaasata ja konkreetse ministeeriumi pakutavate osalemise võimaluste infot vaata ministeeriumi veebilehelt. Mõne arutatava teema jaoks on loodud eraldi blogi ja kasutatakse ka sotsiaalmeediat. 

Viimati uuendatud 30.09.2020