Eesti mehitamata sõidukite teekaart 2026-2030

Droonid on muutunud oluliseks osaks riigikaitsest, avalikest teenustest ja majandusest. Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030 koondab tegevused, millega arendada valdkonda koordineeritult, innovaatiliselt ja julgeolekut toetavalt. Teekaart keskendub kodumaise tehnoloogilise võimekuse tugevdamisele, parema arendus- ja kasutuskeskkonna loomisele, drooniseire ja -tõrje arendamisele ning valdkonna spetsialistide järelkasvule.

Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030

5.1. Eesti julgeolekut toetab tugev kodumaine droonitehnoloogia ja ‑tööstuslik võimekus

Tugev droonitehnoloogiline ja -tööstuslik baas aitab vähendada sõltuvust välistest tarnijatest ning tagada kriitiliste komponentide ja toodete kättesaadavuse ka kriisiolukorras. Kohalik arendus- ja tootmisvõimekus võimaldab lühendada tarneahelaid, hoida vajalikku varu ning kohandada lahendusi kiiresti Eesti julgeolekuvajadustele.

Euroopa Liidu tasandil on keskendutud peamiselt kriitiliste toorainete tarnekindlusele. Droonitehnoloogia komponentide ja valmistoodete tasemel puudub aga keskne planeerimine, mistõttu on riskide hindamine ja maandamine suuresti liikmesriikide ülesanne. Kohaliku tööstuse kriisikindluse tagamiseks on vaja selget arusaama, millised tehnoloogiad, komponendid ja tooted on riigi jaoks kriitilise tähtsusega. 

Tegevused

 1. Selgitada välja droonitehnoloogia ja kaitsetööstuse jaoks strateegiliselt olulised komponendid ja tarneahelad

Tööstusliku vastupidavuse kujundamine eeldab arusaama sellest, millised tehnoloogiad, komponendid ja tootmisvõimekused on Eesti julgeoleku seisukohalt kriitilised. Selle tegevusploki eesmärk on luua alus tarneriskide süsteemseks hindamiseks, kriitiliste sõltuvuste tuvastamiseks ning vajaduse korral nende maandamiseks. Selle tulemusena tekib terviklik ülevaade Eesti jaoks olulistest tehnoloogiatest ja tarneahelatest ning nende tugevdamise võimalustest. 

2. Arendada Eestis mikroelektroonika ja kiibidisaini võimekust 

Mikroelektroonika ja kiibidisain on järjest olulisemad mehitamata süsteemide ning teiste kõrgtehnoloogiliste toodete konkurentsivõime tagamisel. Tegevusploki eesmärk on tugevdada Eesti võimekust nende tehnoloogiate arendamisel, prototüüpimisel ja testimisel ning parandada teadusasutuste ja ettevõtete võimalusi viia arendused laborist praktiliste rakendusteni. 

Mikroelektroonika ja kiibidisain on järjest olulisemad mehitamata süsteemide ning teiste kõrgtehnoloogiliste toodete konkurentsivõime tagamisel. Tegevusploki eesmärk on tugevdada Eesti võimekust nende tehnoloogiate arendamisel, prototüüpimisel ja testimisel ning parandada teadusasutuste ja ettevõtete võimalusi viia arendused laborist praktiliste rakendusteni. 

3. Suunata avaliku sektori nõudlust mehitamata sõidukite kasutuselevõttu ja arendust toetama 

Avalik sektor saab mõjutada tehnoloogiate arengut nii tellija, katsetaja kui ka esimese kasutajana. Tegevusploki eesmärk on kujundada mehhanismid, mis aitavad riigi vajadustest lähtuvat innovatsiooni kiiremini turule tuua, võimaldavad uute lahenduste katsetamist ning parandavad Eesti ettevõtete võimalusi oma tehnoloogiaid reaalses kasutuskeskkonnas valideerida. 

4. Parandada mehitamata sõidukite valdkonna ettevõtete ligipääsu rahvusvahelistele turgudele 

Eesti ettevõtete kasv sõltub võimest jõuda välisturgudele. Tegevusploki eesmärk on parandada ettevõtete ekspordivõimekust, tugevdada rahvusvahelisi ärisuhteid ning vähendada ekspordiga seotud menetlustes halduskoormust. Samuti toetatakse ettevõtete nähtavust ja ligipääsu välisklientidele. 

Viimati uuendatud 08.06.2026

Viimati uuendatud 16.06.2026