Eesti mehitamata sõidukite teekaart 2026-2030

Droonid on muutunud oluliseks osaks riigikaitsest, avalikest teenustest ja majandusest. Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030 koondab tegevused, millega arendada valdkonda koordineeritult, innovaatiliselt ja julgeolekut toetavalt. Teekaart keskendub kodumaise tehnoloogilise võimekuse tugevdamisele, parema arendus- ja kasutuskeskkonna loomisele, drooniseire ja -tõrje arendamisele ning valdkonna spetsialistide järelkasvule.

Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030

3.4. Senised tegevused

Droonivaldkonna arenguks vajalikud sammud on Eestis juba mitmes valdkonnas astutud. Need puudutavad eelkõige rakendusuuringute ja tootearenduse toetust, eksporditoetust, innovatsiooni kasutuselevõttu ning regulatiivse keskkonna arendamist.

Ekspordivõimekuse tugevdamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Välisministeerium koostanud Team Estonia eksporditegevuste kava, mis seab fookussektoriteks mh kaitsetööstuse, merenduse ja IKT. Kava hõlmab ettevõtete ekspordinõustamist, finantseerimisvõimaluste laiendamist, sertifitseerimistoetusi, sihitud turuanalüüse ning tugevamat majandusdiplomaatiat.

Innovatsiooni kiiremaks kasutuselevõtuks on EIS koostanud innovatsioonihangete käsiraamatu ning pakub asutustele koolitusi ja nõustamist. Samas tuli teekaardi koostamisel esile, et innovatsioonihangete kasutamise praktika on Eestis endiselt tagasihoidlik – droonivaldkonnas sisuliselt olematu.

Kliimaministeerium (KliM) on algatanud lennundusseaduse revisjoni, mis on üks kanaleid droonivaldkonda puudutavate muudatuste elluviimisel. Samal ajal on Transpordiamet (TRAM) ja KliM tegelenud Eesti Lennundusklastri 2025. aastal tõstatatud probleemide ja esitatud ettepanekutega. Droonide testimisvõimaluste arendamist on alates 2025. aastast koordineeritud riigi ja sektori ümarlaua kaudu. Lisaks on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöös valminud elektroonilise side seaduse muudatuse eelnõu, mis laiendaks side piiramise võimalusi ka mehitamata sõidukite ja nendevastaste tehnoloogiate testimise eesmärgil. Riigikantselei eestvedamisel on valminud seadusemuudatuste eelnõu mehitamata õhusõidukite järelevalve, seire ja tõrje alase rolliselguse ning vastavate õiguste tagamiseks, k.a elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide kaitseks.  

Kaitseministeerium (KAM) ning Siseministeerium (SiM) on katnud drooniseire esmased vajadused nii riigikaitse kui ka sisejulgeoleku tagamisel ning jätkavad koordineeritult seirevõrgustiku arendamist. Astutud on esimesed sammud oma ühtse seireinfo rakenduse arendamiseks ning kaetud on ka kiireloomulised vajadused. Kaitseministeerium pakub tootearenduse toetuseid ettevõtetele ning Kaitseväega koostöös testitakse mehitamata sõidukite tehnoloogiaid.  

Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi kaudu toetatakse muu hulgas mehitamata sõidukitega seotud avaliku sektori innovatsiooniprojekte. Positiivse otsuse on saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Lennuakadeemia mehitamata õhusõidukite meditsiinilogistika katseprojekt, projekt mehitamata õhusõidukite kaardirakenduse prototüübi loomiseks TRAM-le, PPA autonoomne robotlaev idapiiri piiriveekogudele ning PPA autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis.

KAMi, Kaitseliidu (KL) ja HK Unicorn Squadi koostöös on hakatud ellu viima projekti Kuri Kotkas, et parandada inimeste droonilennutamise baasoskusi. Kaitseressursside Amet koostöös Eesti Lennuakadeemiaga on gümnaasiumidele kokku pannud riigikaitseõppe valikkursuse „Mehitamata õhusõiduki käitamine“, et suurendada teadlikkust mehitamata õhusõidukitest ja riigikaitsest. Mehitamata õhusõiduki piloodiks saab õppida avatud kategooria tarbeks TRAMi materjalide järgi, Eesti Lennuakadeemia õpetab erikategooria piloote ning KL ja Kaitsevägi (KV) õpetavad kaugpiloote oma tarbeks. Tsiviilkäitajatele pakub mitu Eesti kõrgkooli muidki täiendkoolitusi. Viimaks on mõned Eesti kõrgkoolid lisanud oma õppekavadesse ka mitu droonide disaini, ehituse või kasutusega seotud õppeainet.

Eelnev loetelu ei ole lõplik, aga ta on piisav, näitamaks, et droonivaldkonna arendamine ei alga Eestis tühjalt kohalt. Teekaardi roll on siduda olemasolevad tegevused terviklikumaks poliitikaks ning suunata nende edasist arengut. 

Viimati uuendatud 08.06.2026

Viimati uuendatud 16.06.2026