Eesti mehitamata sõidukite teekaart 2026-2030

Viimase viie aasta relvakonfliktid üle maailma, sh Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu, on märgatavalt suurendanud mehitamata sõidukite rolli nii lahinguväljal kui ka sisejulgeoleku, piirijulgeoleku ja kriisihalduse seisukohast. See hõlmab õhus, maismaal, vee peal ja vee all tegutsevaid sõidukeid ning nende seire ja tõrje võimekust. Ukraina sõjakogemus on näidanud, et mehitamata sõidukid on laiapõhjaline ja äärmiselt kiiresti arenev sõjaline võime, millel on otsene mõju laia riigikaitse ja julgeoleku vaates. Ka Eestis mõistetakse, et mehitamata sõidukite arenduse, tootmise ja kasutuse, aga ka nende seire ja tõrje võimekus on muutunud praktiliseks vajaduseks, mistõttu tuleb leida võimalused kiireks innovatsioonitsükliks. 

Kaitseinvesteeringute kasv loob lähiaastateks võimaluse suunata mehitamata sõidukite arengusse vahendeid. Selle nõudluse täitmiseks tuleks eelistada kodumaiseid arendusi ja toodangut, mis suurendab pikas perspektiivis erialast kompetentsibaasi Eestis ning panustab majanduskasvu. Kodumaist kompetentsi ja tööstuslikku võimekust tuleb aga veel enam sihipäraselt kasvatada, et võimaldada kiiret innovatsiooni ning lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu.