Eesti mehitamata sõidukite teekaart 2026-2030

Mehitamata sõidukite arendus on teadus- ja arendustegevuse mahukas, mistõttu nõuab valdkond suuri investeeringuid, sisaldab riski ning väärtus tekib sageli kaudsete mõjude kaudu, nt teadmussiire. Droonide peamine väärtus avaldub keskkondades, mis on inimesele ohtlikud, või tegevustes, mis on rutiinsed ja standardiseeritud. Selliseid ülesandeid leidub nii sõjalistes kui ka tsiviilrakendustes – näiteks piiriseires, mereseires, taristu kontrollis või päästetöödel. See muudab mehitamata sõidukid olemuslikult kahese kasutusega tehnoloogiaks, mille arengut veavad samal ajal nii kaitsevõime vajadused kui ka tsiviilturg.

Euroopa Liidus hinnatakse ainuüksi drooniteenuste turu väärtuseks aastaks 2030 ligikaudu 14,5 miljardit eurot, keskmise aastase kasvumääraga 12,3%. Selline kasv võib luua üle Euroopa Liidu ligikaudu 145 000 uut töökohta. Eesti turu arengut mõjutavad laias vaates samad tehnoloogilised ja regulatiivsed trendid, mistõttu võib eeldada sarnast kasvudünaamikat. Arvestades Eesti digitaristu, regulatiivse paindlikkuse, kompetentside järelkasvu kindlustamise ja testkeskkondade arendamise plaane, on eesmärk saavutada kasv, mis ületab Euroopa Liidu keskmist varajaste kasutuselevõtjate riikide tasemel.

Teekaardi elluviimisel lähtutakse Eesti digiühiskonna arengukava 2030, „Andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030“ ning julgeolekuvaldkonna strateegiliste dokumentide, sh Eesti julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse arengukava ja siseturvalisuse arengukava põhimõtetest, rakendades andmeid, tehisintellekti ja koosvõimelisi digiteenuseid droonivaldkonna ohutuks, tõhusaks ja julgeolekut toetavaks arendamiseks.