Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030
""
5.3. Riigil on suutlikkus droonide kasutust igas olukorras seirata, juhtida ja vajaduse korral tõrjuda
Droonide kasutuse kiire kasv tähendab, et riigil peab olema suutlikkus nende tegevust õhuruumis terviklikult jälgida, juhtida ja vajaduse korral piirata. Mehitamata õhusõidukite seire on tehniliselt keerukas, sest droonid on väiksed, lendavad sageli madalal ning nende lennuaeg ja tegevusraadius on tsiviilrakendustes enamasti lühike. Tõhus järelevalve eeldab seetõttu mitmel tehnoloogial põhinevate seiresüsteemide kasutamist ning nende andmete koondamist ühtsesse olukorrateadlikkuse süsteemi.
Selline olukorrateadlikkus peab toetama nii riigi julgeoleku, sisejulgeoleku kui ka lennunduse ohutuse tagamist. Terviklik seire-, juhtimis- ja tõrjevõimekus aitab tagada, et droonide laiem kasutus toimuks ohutult ning ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule ega kriitilisele taristule.
Tegevused
1. Leppida kokku mehitamata sõidukite valdkonna riiklik juhtimis- ja koordineerimismudel
Valdkonna areng puudutab korraga julgeolekut, lennundust, ettevõtlust, teadust ja haridust. Tegevusploki eesmärk on määrata kindlaks selge vastutusjaotus ning luua püsivad koostöömehhanismid, mis võimaldavad valdkonda terviklikult juhtida ja koordineerida.
2. Luua ühtne riiklik drooniseire ja olukorrateadlikkuse süsteem
Tõhus kaitse vaenulike droonide eest, aga ka droonijärelevalve eeldab erinevatest allikatest pärineva teabe koondamist ühtseks operatiivpildiks. Tegevusploki eesmärk on luua riiklik olukorrateadlikkuse süsteem, mis toetab riigikaitse-, sisejulgeoleku-, järelevalve- ja lennuohutuse ülesandeid ning võimaldab erinevate andmeallikate teabe ühtset kasutamist.
3. Kujundada Eesti õhuruumi jälgimiseks terviklik drooniseire võrgustik
Olukorrateadlikkuse süsteemi kvaliteet sõltub selle käsutuses olevatest andmetest. Tegevusploki eesmärk on määrata kindlaks Eesti vajadustele vastav drooniseire arhitektuur ning arendada järk-järgult välja vajalik seirevõimekus riigikaitse-, sisejulgeoleku- ja kriitilise taristu ning teiste oluliste objektide kaitseks.
4. Tagada drooniohtudele reageerivate üksuste valmisolek
Drooniohtude tõrjumine eeldab selgeid protseduure, pädevat personali ja sobivaid tehnilisi vahendeid. Tegevusploki eesmärk on kujundada droonitõrje õiguslikud alused, väljaõppesüsteemid ning tehniline valmisolek nii sisejulgeoleku-, kaitse- kui ka kriitilise taristu kaitsega seotud osalistele.
5. Tagada kriitilise taristu ja elutähtsate teenuste kaitse drooniohu eest
Mehitamata õhusõidukid mõjutavad üha enam kriitilist taristut ja elutähtsaid teenuseid. Tegevusploki eesmärk on parandada taristu valdajate valmisolekut hinnata drooniohte ning rakendada sobivaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja julgeolekumeetmeid nende maandamiseks.
6. Panustada Euroopa Liidu julgeolekualaste drooni- ja droonitõrjealgatuste kujundamisse ja rakendamisse
Euroopa Liidus kujundatakse järjest enam ühiseid lahendusi drooniohutuse, droonitõrje, kriitilise taristu kaitse ja laiemalt kaitsevalmiduse valdkonnas. Tegevusploki eesmärk on tagada Eesti aktiivne osalemine nende algatuste kujundamisel ning rakendada rahvusvahelisest koostööst saadud teadmisi Eesti võimekuste arendamisel.
Viimati uuendatud 08.06.2026
Viimati uuendatud 16.06.2026
