Riskid

Äkkrünnak on sündmus, kus üks või mitu inimest püüavad rünnakuks sobiva vahendiga rahvarohkes kohas üldjuhul lühikese aja jooksul vigastada või tappa võimalikult palju inimesi või tekitada võimalikult palju kahju. Seejuures moodustavad terrorirünnakud kõigist äkkrünnakutest vaid kolmandiku.

Mistahes äärmuslusest kantud vägivaldne ideoloogia peibutab sageli just vaimse tervise ja perekondlike probleemidega noori. Vaimse tervise halvenedes suureneb ka tõenäosus äkkrünnaku toimepanekuks. Mõned terroristlikest ideoloogiatest huvitatud noored tegutsevad internetis ning näitavad üles suuremat ideoloogilist paindlikkust ja valmisolekut vägivalda kasutada. Samuti on teatavad haavatavad noored aktiivse värbamise sihtmärgiks. Üksi tegutsejad ei ole tavaliselt isoleeritud, vaid on tihtipeale noored inimesed, kes on lõimitud vägivalda propageerivatesse veebikogukondadesse. 

Ohud

• Viimastel aastatel maailmas toimunud sündmused (sõda, inflatsioon, hindade tõus, inimeste toimetuleku halvenemine jms) ja ühiskondlike vastuolude teravnemine on soodne pinnas vägivaldse äärmusluse levikule. Radikaliseerumine võib toimuda varjatult ja kiiresti, mistõttu on rünnaku tõenäosuse hindamine keeruline. 
• Tõenäolisemateks rünnaku põhjusteks on perekondlikud ja psühholoogilised probleemid või vaimuhaigused. Seejuures võivad inimese rünnakuni viia depressioon, enesetapumõtted, tagakiusamise tunne, soov kätte maksta, romantilised solvumised või soov saada tähelepanu. 
• Muud äkkrünnakute põhjused on üldiselt sotsiaalsed, majanduslikud või isiklikud ning rünnaku objektideks on kohad, mis on selle põhjusega vahetult seotud. 
• Terroristlikud ja vägivaldsed äärmuslased on suutelised strateegiliselt integreerima digitehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti viimaseid arengusuundi oma vahendite hulka, et levitada propagandat, värvata, kavandada rünnakuid ja vältida avastamist õiguskaitseasutuste poolt. 

Käitumisjuhised 

• Kui satud avalikus kohas äkkrünnakut nägema või märkad olukorda, mis võib viidata äkkrünnaku võimalusele, siis:  
• Eemaldu kiirelt ohtlikust piirkonnast ja otsi varju.  
• Kui oled jõudnud ohutusse kohta, helista hädaabinumbril 112.  
• Võimaluse korral hoiata teisi. 
• Järgi politsei korraldusi ja juhiseid. 

Pea meeles! 

• Ründaja võib vigastada kõiki inimesi, kes tema teele jäävad. 
• Ründajat ei ole võimalik ümber veenda. 
• Esimesed 10 minutit on Sinu ellujäämiseks kriitilise tähtsusega. 
• Ründajad võivad võtta pantvange, kuid ei pruugi.