Riskid

Võimalikeks lennuõnnetuse põhjusteks võib lugeda nii väliskeskkonnast tulenevaid ohte (udu, tugev tuul, äike, tugev sadu), inimtegevust (lennuvahendi kasutamine terrorirünnakus, seadmete tahtlik rikkumine, piloodi või lennujuhtimise viga) kui ka sõidukite tehnilist seisukorda (seadmete seisukorra muutus või puudused hoolduses). 

Eesti paikneb Aasiast Euroopasse tulevate lennuvoogude peateel, mis on alati tähendanud suurt ülelendude arvu. 2022. aastal alanud Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas muutis seda pilti oluliselt. Sisuliselt peatusid Euroopa vedajate Aasia-suunalised ülelennud ja järele jäid ainult Aasia päritolu lennukid teel Euroopasse. Ülelendude maht on 2025. aastal jätkuvalt 30% madalam sõjaeelse ajaga võrreldes.  

Möödunud aastal suurenesid lennuliikluse mahud taas: 2024. aastal teenindati Eestis 13% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on märkimisväärne kasv, kuid võrreldes kriisieelse 2019. aastaga teenindati veerandi võrra vähem lende. Eesti õhuruumis juhitud lendude arv kasvas 176 619 lennuni, millest ülelende oli 129 957. Eesti lennujaamu läbinud reisijate arv kasvas mullu võrreldes eelmise aastaga ca 18% võrra ja ületas 3,5 miljoni reisija piiri. 

Ohud

• Lennuliiklusteeninduse AS teavitas 2024. aastal 775 juhtumist. Tegemist oli peamiselt õhuruumi kasutamise loa rikkumisega, töötava transpondrita ja lennuplaanita lendudega neutraalvete kohal, lennujuhi juhiste rikkumisega ning ilma loata droonide lennutamisega Tallinna lähialas.  
• Kõige enam oli GNSS-signaali häirega seotud juhtumeid. Juhtumid leidsid aset Tallinna lennuinfopiirkonnas. GNSS-signaali häired ei mõjuta otseselt ülelendude toimumist, kuid avaldavad mõju lennujuhtide ja süsteemide tööle ning võivad mõjutada piirkondlike lennuväljade lennuliikluse toimimist, mida saab täiendavate süsteemide abil riskina vähendada. 
• Kasvutrendis on kokkupõrked lindudega. Suurem osa neist toimus Tallinna lennuväljal. 2024. aastal rajati Tallinna lennuvälja lähedale lindude meelitamiseks katsepõld, mida niideti oluliselt tihemini kui lennuvälja liiklusala. Katsepõlluga õnnestus meelitada linnud lennurajalt eemale ning vähendada suurte lindudega kokkupõrke riski. 

Tegevused

• Võrreldes 2023. aastaga on juhtumitest teavitamise hulk kasvanud ca 20%. Põhjuseks on lennuliikluse taastumine ja suurened lennuliiklus pärast COVID-it ning tõhusam raporteerimiskultuur. 
• Valdkond peab arenema ja kohanema ka tehisintellekti potentsiaali kasutamiseks ning küberrünnete tõrjumiseks nii maismaataristu kui ka lendava õhusõidukipargi kerksuse tagamiseks.