Riskid

Epideemiat võivad põhjustada erineva päritoluga haigustekitajad, ennekõike viirusliku või bakteriaalse päritoluga, mis levivad saastunud õhuga, toiduga, veega, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel. Väga suure ja suure epideemilise ohupotentsiaaliga on piisk- ja õhklevi nakkushaigused, näiteks leetrid, COVID-19 ja teised koroonaviiruse-infektsioonid nagu MERS ja SARS, gripp, samuti kontaktnakkusena levivad hemorraagilised viiruspalavikud nagu Ebola ja Marburgi viiruspalavikud, aga ka A-viirushepatiit, Escherichia coli-nakkus, jne. Epideemia võib kujuneda väga kiiresti tänapäeva tiheda rahvusvahelise reisimise tingimustes, eriti uue viiruse ilmnemisel. Viiruse levik võib muutuda kiiresti ulatuslikuks, kuna algfaasis on viiruse olemus sageli teadmata – puuduvad spetsiifilised diagnostilised vahendid, tõhusad ravivõimalused ning sobivad tõrjemeetmed. Selle tõttu on haigusjuhtumeid raske õigel ajal tuvastada ja ohjata, mis loob soodsad tingimused viiruse kiireks levikuks enne, kui sekkumismeetmed rakendatakse. 

Tõenäosus uue haigustekitaja tekkeks Eestis on väga väike, küll aga on uue haigustekitaja, eelkõige viiruse, tekkevõimalus suurem piirkondades, kus on rahvastikutihedus suurem ja tihedam inimeste ning erinevate looma- ja linnuliikide kokkupuute võimalus. Uue haigustekitaja levikule on rahvastik vastuvõtlik, sest varasem kokkupuude ning immuunsus uue haigustekitaja suhtes puudub.

ohud

• Aasta-aastalt on süvenenud vaktsineerimisvastased hoiakud ning üha rohkem on lapsevanemaid, kes keelduvad laste vaktsineerimisest ja suurendavad seega vaktsiinvälditavate nakkushaiguste leviku ohtu. 
• Mitmete nakkushaiguste suhtes on haavatavateks elanikkonna gruppideks krooniliste haigustega ning nõrgema immuunvastusega inimesed, vanemaealised, samuti rasedad ning väikelapsed. 
• Maailmas on üha levinumaks probleemiks haigustekitajate (viirused, bakterid, seened, algloomad) võime muutuda kasutatavate preparaatide suhtes resistentseks. See toob endaga kaasa olukorra, kus infektsioonhaigus ei allu enam tavapärastele ravivõtetele ning esinema võivad hakata haigused, mille levikut meil ei ole võimalik enam kontrollida. 
• Kahjuks ei suuda teadus täpselt viiruste muteerumisprotsesside avaldumise aega prognoosida. Iga-aastased hooajalised haigestumuse tõusud kinnitavad, et viirused muteeruvad pidevalt. Viiruste täieliku geneetilise struktuuri muutumisel võib haigus levida epideemiliselt, põhjustada haiglaravi vajaduse kiiret ja üheaegset kasvu ning mõjutada elutähtsate teenuste osutamist. 
• Rahvusvahelise reisimise suurenemisega võib kasvada haigusjuhtude sissetoomise võimalus. Samuti võib ohu avaldumisviise ja tõenäosust mõjutada keeruline julgeoleku- ja majanduspoliitiline olukord, millega võib kaasneda ulatuslik migratsioonikasv. 
• Kliimamuutustel on oluline mõju nakkushaiguste levikule, kuna need muudavad keskkonnatingimusi viisil, mis soodustab haigustekitajate ja nende levitajate levikut uutesse piirkondadesse. Temperatuuri tõus, muutused sademete mustrites ja suurem õhuniiskus loovad paremad tingimused näiteks puukidele ja sääskedele, võimaldades neil kauem aktiivsena püsida ja oma leviala põhja poole laiendada. 

Tegevus

• Epideemiate ennetamiseks on oluline tugev ja hästi toimiv seiresüsteem. Terviseamet jälgib ja analüüsib haigustekitajate, sh viiruste levikut ning epidemioloogilist olukorda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Haiguste leviku minimeerimiseks on koostatud valmisolekuplaanid. 
• Terviseameti kodulehel on kajastatud süstemaatiline ja regulaarselt uuendatav info nakkushaiguste lühiiseloomustuse ning tõrje- ja ennetusmeetmete kohta.  
• Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames 14 nakkushaiguse vastu. 
• Vaktsineerimiskäitumise muutmiseks ja vaktsineerimissoovituste andmiseks toimuvad regulaarsed kampaaniad ning on loodud ka eraldi veebileht vaktsineeri.ee. 
• Eesti on koostanud vaktsineerimisplaanid, mis võimalike epideemiate ja pandeemiate puhuks näevad ette kiiret ja kõigile kättesaadavat immuniseerimist. Riik osaleb Euroopa Liidu ühishangetes, mis võimaldab vajaduse korral vaktsiinidele kiiret juurdepääsu. Samuti on loodud riiklikud ravimireservid, et tagada elutähtsate ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. 

Käitumisjuhised 

Epideemia tekkimise ennetamiseks ja epideemia ajal toimetulekuks on vajalik igaühe panus. Oluline on järgida riiklikke käitumisjuhiseid ning vältida nakatumise kahtluse korral igasuguseid kontakte.