Riskid

Eesti rahapesu riskipilti mõjutab kuritegevuse rahvusvahelistumise ning võrgustumise trend, kus kurjategijad kasutavad professionaalsete rahapesuvõrgustike teenuseid ning otsivad üle maailma isikuid ja ettevõtteid, mis ajutiselt osaleksid konkreetses kuritegelikus projektis. Eesti kontekstis on viiteid rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevusele eriti kelmuste, maksukuritegevuse ja järgneva rahapesuga seoses. Rahapesuoht Eestis seondub üha pingestatuma geopoliitilise olukorraga. Venemaa jätkab agressiooni Ukrainas ja hübriidrünnakuid Euroopas. Selleks on vaja vahendeid, mille tõttu peab eriti põhjalikult jälgima raha või selle ekvivalentide liikumist läbi Eesti finantssüsteemi.  

Venemaale kehtestatud sanktsioonid sunnivad kurjategijaid otsima keerukamaid meetodeid, et vältida sanktsioone ja kaubanduspiiranguid. Sanktsioonidest hoidumiseks kasutatakse traditsioonilisi rahapesumeetodeid ning rahvusvahelisi rahapesuvõrgustikke. Teadaolevalt teevad Vene luure ja organiseeritud kurjategijad koostööd sanktsioonide vältimiseks, kasutades ära nii olemasolevat rahapesutaristut kui ka krüptovääringuid. Rahapesu Andmebüroo (RAB) täheldas 2024. aastal analüüsitud juhtumites ka sanktsioonirikkumiste abil teenitud raha pesemist.  

RAB-ile saadetud rahapesukahtlusega seotud teadete arv ja teadetes kajastuvad summad olid 2024. aastal tõusuteel. Samal ajal oli tuvastatud rahapesu maht 2024. aastal veel langustrendis: RAB-i 2024. aasta rahapesuteemalistes teabeedastustes uurimisasutustele kajastati kahtlasi tehinguid kokku 222 miljoni euro väärtuses (langus võrreldes 2023. aastaga 19%), teabeedastuste arv kahanes aastaga 29%. Arvatavate rahapesu eelkuritegudena kajastusid teabeedastustes peaasjalikult sanktsioonist hoidumine, maksukuriteod ja kelmused. Varasemate aastatega võrreldes tõusid esile korruptsiooni ja omastamisega seotud juhtumid. Endiselt tegi RAB kõige enam teabeedastusi nn autonoomse rahapesu juhtumites, kus viited eelkuritegudele puudusid, kuid tegevusmuster viitas rahapesule. Rahvusvahelises teabevahetuses oli jätkuvalt olulisim teema kelmustega seotud rahapesu, kuid see on langeva trendiga. 

Eesti järelevalveasutuste töö tulemusena on kõrge riskiga turuosaliste arv vähenenud nii krediidiasutuste, virtuaalvääringu teenuse pakkujate, finantseerimisasutuste kui ka äriühinguteenuse pakkujate seas. Nende sektorite rahapesuriskid on kontsentreerunud üksikute turuosaliste kätte, kellel on keskmisest kõrgem riskiisu ja rahvusvahelisem klientuur ning mitmel on kasvanud piiriüleste tehingute mahud. Üha enam on esile kerkimas hasartmängusektori olemuslik risk, seda eriti seoses Eestis litsentseeritud rahvusvaheliste veebikasiinode ja spordipanustamise platvormidega. Nii finantseerimisasutuste kui ka mittefinantssektori kohustatud isikute haavatavust suurendab tegevusloata tegutsejate esinemine vastavates sektorites. 

Eesti terrorismi rahastamise riskipilti mõjutavad kõige olulisemal määral korrespondentsuhted. Peamiselt just nende kaudu saab alguse enamik terrorismi rahastamise kahtluse kaasusi. Seda on näha nii pangandussektori kui ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate juures. Mõlemal juhul kasutatakse ära Eesti jurisdiktsiooni ja Eesti avatud majanduskeskkonda. Tehingud tehakse Eesti teenusepakkuja juriidilisest isikust kliendi ehk respondentasutuse kaudu, kes tegutseb mujal jurisdiktsioonis. Respondentasutuse klient, kes vahendeid saadab, on tavapäraselt mujal resideeruv füüsiline isik. 

RAB-ile esitatud terrorismi rahastamisele viitavate teadete kvaliteedis toimus suurem hüpe paaril viimasel aastal enne 2024. aastat, kuid nüüd edeneb see aeglasemalt. Teadete koguarv oli 2024. aastal ligi kolmandiku võrra väiksem kui paaril viimasel aastal enne seda. Samas on endiselt sektoreid, kes ei esita vastavaid teateid üldse, näiteks mittetulundusühingud, või teevad seda ebapiisava kvaliteediga, näiteks osa virtuaalvääringu teenusepakkujatest. 

Ohud

• Eesti jaoks püsib suurima ohuna välisriikides toime pandud kuritegevusest saadud kriminaaltulu kihistamine Eesti finantssüsteemis, mida kasutatakse ka Venemaale kehtestatud sanktsioonide vältimisel ja rikkumisel. Endiselt on piiriülese kriminaaltulu kihistamisest enim ohustatud krediidiasutuste pakutavad makseteenused, eriti seoses korrespondentteenuste osutamisega välismaistele fintech-teenusepakkujatele. Alates 2021. aastast on märgatavalt kasvanud RAB-i teabes kajastuvate piiriüleste tehingute summad. Olulisimad kahtlase raha sihtriigid olid teadete andmetel Leedu, Ühendkuningriik, Poola, Bulgaaria ja Šveits, olulisimad raha lähteriigid Leedu, Saksamaa, Läti, Soome, Ühendkuningriik ja Poola. 
• Eesti juriidilisi isikuid, eriti osaühinguid kasutatakse ära rahvusvahelistes kuritegelikes skeemides (peamiselt maksukuritegevus, kelmused ja seonduv rahapesu), kusjuures vastavad kahtlased tehingud ei pruugi üldse toimuda Eesti finantssüsteemi kaudu. RAB-ini jõuab sageli teave Eesti isikute kahtlastest tehingutest, mis leiavad aset välisriikide pankade ja e-raha asutuste juures avatud maksekontodel. RAB-i teabes prevaleerivad endiselt Leedu maksekontod, tehingusummade poolest kerkivad esile veel Eesti isikute tehingud Belgia, Malta, Ühendkuningriigi, Austria ja Saksamaa kontodel. 
• Eestis on terrorismi rahastamise kontekstis peamiseks riskiks rahasiirded Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Turkmenistani – Eesti pädevad asutused lisasid need kolm riiki ka kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide nimekirja. 
• Endiselt mõjutavad Eesti riskipilti Hamasi-Iisraeli sõjaga seotud annetused. Oht on muu hulgas realiseerunud krediidiasutuste korrespondentsuhetes, kus makseteenuse pakkuja kaudu saab teha välisriigist annetusi välisriigi mittetulundusühingutele. 

Tegevused

• Rahapesu Andmebüroo analüüsib riskikeskkonda jooksvalt ning koostab ja avaldab strateegilisi analüüse. Järelevalveasutused hindavad enda järelevalvesubjektide ja konkreetsete sektoritega seotud riske. Ka turuosalised peavad oma tegevusvaldkonnale vastavaid riske hindama ning nägema ette riskide maandamise meetmed. 
• Pädevad asutused korraldavad riigis turuosaliste registreerimist ja litsentseerimist ning järelevalvet nende üle. Turuosalised peavad üles ehitama organisatsioonilise lahendi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh kohaldama hoolsusmeetmeid ning täitma teatamiskohustust. 
• Vastukaaluks finantskuritegevuse uutele trendidele ja rahapesu kui peitkuriteo järjest keerulisemaks muutumisele tuleb rahapesu tuvastamiseks kasutada digiteadlikumaid lahendusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas on oluline andmepõhine riskide hindamine ning otsuste tegemine. Vajadus paremaks andmeanalüütikaks tähendab andmehalduse arendamist ja selleks vajaliku õiguskeskkonna kujundamist, millega RAB on aktiivselt tegelenud.