Riskid

Hoonetulekahjudel võivad olla rängad tagajärjed nii inimeludele, varale kui ka ühiskonna toimimisele. Eriti ohtlikud on tulekahjud hoonetes, kus viibib palju inimesi, näiteks hooldekodudes, haiglates või kogunemishoonetes. Evakueerimist raskendab see, kui inimesed ei tunne hoone planeeringut või vajavad kõrvalist abi, näiteks füüsilise või vaimse puude tõttu. Kuigi sellistes asutustes on koolitatud personal, võib tule kiire levik ja paanika muuta väljumise keeruliseks. Kui väljapääsud on suitsu, leekide või varingute tõttu läbimatud, suureneb inimeste hukkumise risk. Suits ja mürgised gaasid on hoonetulekahjude puhul peamisteks surma põhjusteks. 

Tööstushoonete ja ladude tulekahjude tagajärjel võib hävida ettevõtete kriitiline taristu ja tekkida ulatuslik varaline kahju. Kui põlevad kemikaalid või ohtlikud ained tiheasustusega piirkonnas, võib tekkida mürgine suits, mis ohustab suurt hulka inimesi ja võib nõuda ulatuslikku evakuatsiooni. Lisaks otsesele ohule eludele ja varale võib selline sündmus põhjustada pikaajalisi terviseriske ning vajada vee- ja õhukvaliteedi pidevat seiret. Kustutustööde käigus võib tekkida keskkonnareostus, näiteks reostunud kustutusvee ja mürgiste jäätmete näol, mis võivad levida ka väljapoole tulekahju piirkonda. 

Viimastel aastatel on hoonetulekahjude arv vähenenud. Viimase viie aasta jooksul on ilmnenud langustrend ka vigastatute arvus, kuid hukkunute arv on püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel. Tulekahjud eluhoonetes moodustavad suurema osa kõikidest hoonetulekahjudest. Kuigi hoonetulekahjude arv eluhoonetes on aastate jooksul langenud, tuleb siiski arvestada tulekahju tekkimise suure tõenäosusega – 2024. aastal toimus ligikaudu 1,5 tulekahju päevas. Muu kasutusviisiga hoonetes toimus 2024. aastal keskmiselt 0,5 tulekahju päevas. 

ohud

• Tulekahjude arvu võib suurendada globaalne trend liitiumioonakudest põhjustatud tulekahjude arvu kasvu suunas, mis ei ole veel hinnanguliselt täiel määral Eestisse jõudnud. Liitiumioonakud on tuleohtlikud, eriti siis, kui need on kahjustatud, ülekoormatud või vale hoolduse tõttu vigastatud. Kui aku sisemuses tekib lühis või ülekuumenemine, võib see põhjustada termilise väljasuremise ehk aku ülekuumenemise ja plahvatuse. Selline olukord võib viia intensiivse tulekahjuni, kuna liitiumioonakud võivad põleda väga kuumalt ja isegi plahvatada. 
• Aastatel 2017–2024 toimunud eluhoonete tulekahjude peamisteks tekkepõhjusteks olid elektripaigaldiste ja -seadmete rikked ning elektriseadmete hooletu kasutamine (26%), küttesüsteem (23%) ja suitsetamine (14%). Arvestatav osa tulekahjude põhjustest on inimtekkelised. 
• 2024. aastal kontrolliti 3879 mitteeluhoonet (tootmis-, majutus-, ühiskondlik vms hoone), millest 69% juhtudest on tuvastatud tuleohutusalased puudused. Suurema osa neist moodustavad kogunemishooned: kaubandushooned, hoolekandeasutused, toitlustushooned, restoranid, teatrid, kinod, põhikoolid, ülikoolid ja muud teadusasutused, raamatukogud, klubid, jms. Vastavalt  2021–2024 tehtud tuleohutuse kontrollidele on peamised puudused seotud evakuatsioonivalgustuse (17%), tulekahjusignalisatsiooni (16%), tuletõkkesektsioonide terviklikkuse (13%), väljumis- ja evakuatsiooniteede (11%), teiste tuleohutuspaigaldiste (9-10%) ja tulekahju korral tegutsemisega (8%). 

Käitumisjuhised

Hoones puhkenud tulekahjust tuleb esimesel võimalusel teatada hädaabinumbril 112.

• Välju kohe põlevast hoonest.
• Kaitse end tule ja suitsu eest.
• Kui hoonest väljuda ei ole võimalik, anna endast märku.
• Aita teisi, aga ära sea enda elu ja tervist ohtu.

Juhised tulekahju korral tegutsemiseks leiad Päästeameti veebilehelt Kodu tuleohutuks: hoonetulekahju avaneb uues vahekaardis