Riskid

Varingute tekkimise põhjused võib tinglikult jagada järgmiselt: 

• hoonete projekteerimisel või ehitamisel tehtud vead, ebaseaduslik ümberehitamine, ehitise väärkasutus, puudulik hooldus või amortiseerumine; 
• loodusjõud, näiteks liigne lumi või erosiooni tõttu ära uhutud pinnas;  
• allmaakaevandamise tagajärjel, juhul kui kaevanduskäikude ja -šahtide varisemisel/vajumisel tekivad pinnase deformatsioonid või sügavad varinguaugud, mille tulemusel tekivad maapinnal asuvatele hoonetele deformatsioonid.  
• Aastatel 2015–2024 on Päästeameti andmetel toimunud 138 varingutega seotud väljakutset. Peamised varingud on toimunud hoonetes, mis on amortisatsiooni või ehitusvigade tõttu muutunud varisemisohtlikuks. 

Ohud

Põhilised probleemid hoonetega: 

• vundamendi vajumise tõttu tekkinud praod või kandekonstruktsioonide purunemised; 
• hoone konstruktsioonide halb tehniline seisund ja lagunemine; 
• paneelmajade rõdude halb tehniline seisund; 
• ebaseaduslikud juurdeehitused või kandekonstruktsioonide eemaldamine;  
• tulekahju ja liiklusõnnetuse tagajärjel ohtlikuks muutunud hooned. 

tegevused

Keskkonnaametile teatatakse aastas keskmiselt 2–3 tekkinud kaevanduse varinguaugust. 2024. aasta alguseks oli teada 10 varinguauku, mis ootavad ohutuks muutmist ja korrastamist. 

Maa- ja Ruumiameti geoportaalis asuva maardlate kaardirakenduse kaudu on võimalik tutvuda põlevkivi altkaevandatud alade, allmaakaevandamisel jäetud tervikute ja kaevanduste šurfide asukohtadega. 

Käitumisjuhised

Varinguohust annavad märku plahvatus, hoone konstruktsioonide vajumine, hoone seinte, lae või põranda kiire pragunemine ja purunemine. Kui sul ei õnnestu varisevast hoonest väljuda, siis:

• Säilita rahu.
• Kaitse hingamisteid tolmu eest.
• Võimaluse korral helista 112.
• Tee kõiki liigutusi rahulikult ja ettevaatlikult.
• Anna endast märku, kuid säästa seejuures jõudu.