Riskid

Sündmused, mille käigus vajab kohest päästmist suur hulk merel lennu- või laevaõnnetusse sattunud inimesi, toimuvad harva, kuid neil on suur mõju inimestele, varale ja keskkonnale. Niisuguse sündmuse lahendamiseks käivitatud suuremahuline merepäästeoperatsioon tähendab mitme riigi, erinevate päästeüksuste ja tehniliste ressursside koordineeritud koostööd, mille eesmärk on päästa inimelusid, minimeerida keskkonnakahju ja tagada õnnetuse kiire lahendamine. Merepäästeoperatsiooni muudab keerukaks piirkonna tihe laevaliiklus, rasked ilmaolud eriti talvisel navigatsiooniperioodil, suure hulga inimeste otsimise ja päästmise vajadus.  

2024. aastal tegeles lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus 361 merepäästejuhtumi koordineerimisega, millest 268 leidsid aset merel, 40 maismaal ja 53 piiriveekogul. Viimastel aastatel ei ole Eesti vetes toimunud laevaõnnetusi, milles oleks abi vajanud suur hulk inimesi.  

Tekkepõhjused

• Inimfaktor: väsimus, stress, ettevaatamatus, navigeerimisvead, ebapiisav väljaõpe, juhtimis- ja otsustusvead pingelistes olukordades jms.  
• Masina, süsteemide või seadmete rike, kerekahjustused.  
• Ilmastik: udu, tugev tuul ja lainetus, talvel jääolud. 

Ohud

• Läänemerel sõitvate lõbusõidulaevade täpne arv ei ole teada ELi liikmesriikide vahelise vaba liikumise tõttu. 
• Soome laht on üks aktiivsemaid veeteid maailmas, kus laevaõnnetuste tõenäosust suurendab ida-lääne suunaline kaubavedu, mis lõikub Helsingi ja Tallinna vahelise tiheda reisiparvlaevade liiklusega.  
• Igal aastal tekivad olukorrad, kus õnnetusse satub suurem hulk kalamehi, kes püüavad kala jääl (põhiliselt Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning Pärnu laht), arvestamata jääle mineku keeluga ning ebasoodsate ilmastikuoludega. Peamine riskigrupp on harrastuskalurid, kes üldjuhul ei tunneta ega tea ohtusid, mis neid jääl viibides varitsevad. Hädasolijad ja abivajajad on üldjuhul harrastuskalurid ja harrastusmeresõitjad. 
• Sadamasse pääsu ootavate laevade kogunemine kitsal alal laevatee lähistel.  
• Meremajanduse arengu hoogustumine, sealhulgas meretuuleparkide rajamine. 
• Venemaa Föderatsiooni tegevus. 

Tegevused 

• Suuremahulise merepäästeoperatsiooni plaan loob eeldused paremini ettevalmistatud koostööks, sujuvamaks koordineerimiseks ja rahvusvahelise abi tõhusaks rakendamiseks. 
• Jõudsalt areneb droonide kasutamine erinevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas lennu- ja merepäästes. Päästedroonid saavad aidata kiirelt tuvastada õnnetuskohti, viia kohale päästevarustust ja jälgida reaalajas olukorda sündmuskohal.  
• Nutipoide arendamine võimaldab saada reaalajas täpse ülevaate piirkonna tuuleoludest, lainetusest, hoovustest ja veetemperatuurist. See toetab lennu- ja merepäästeoperatsioone ning pakub üha täpsemat teavet ilmastikuolude kohta, aidates ennetada õnnetusjuhtumeid. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toob kaasa vajaduse täiendada mere- ja lennupääste valdkonna spetsialistide teadmisi ning arendada uusi kompetentse.