Riskid

Praegu hinnatakse massilise sisserände ohtu Eestile madalaks, kuid tuleb arvestada, et Venemaal on olemas eeldused rändesurve tekitamiseks Eesti idapiiril. PPA arvestab võimekuse loomisel rändepaketis loodud kohustusega, mille kohaselt on kohustus menetleda ööpäevas 187 ja aastas 748 isikut. Riigi vaates on Ukraina kriisi kogemustele tuginedes võimalik hallata olukorda, kus Eestisse saabub 2–3 kuu jooksul kuni 50 000 migranti. Seda tingimusel, kus põgenike päritoluriik on koostööle orienteeritud riik. Samuti loetakse kriisiks sihilikult ja süstemaatiliselt Eesti piirile suunatud ränderünnakuid, mille eesmärk on kurnata julgeolekuasutuste ressursse. Nende sündmuste tulemusena tekib vajadus lokaliseerida, registreerida ja identifitseerida, majutada või kinni pidada ning vajadusel välja saata suur hulk inimesi.

Kuigi ebaseadusliku rände surve ELi välispiiridele vähenes 2024. aastal ligi 40% võrreldes sellele eelnenud aastaga, ei saa väita, et EL oleks sisserändajatele vähem atraktiivne sihtkoht. Surve vähenemist toetasid täiendavad piirikontrollid ja koostöö kolmandate riikidega. Samas püsib ebaseadusliku rände surve ELi välispiiridele, kuid see tõenäoliselt ei suurene olulisel määral.

Kahtlemata säilib Venemaal soov jätkata ning laiendada enda mõjutustegevust ja hübriidoperatsioone ELi idapiiril ka tulevikus.

Ohud

• Kuigi olukord Eesti piiril on 2025. aasta kevade seisuga suhteliselt rahulik, võib see igal hetkel muutuda. Venemaal on olemas võimekus ning huvi hübriidoperatsioone (sh ränderünet) ja lääneriikide suunalist lõhestustegevust jätkata.
• Praeguseks on Venemaa tegevus näidanud, et ta on oma tegevuste planeerimisel ja toimepanemisel loominguline ning Eesti idapiiril jätkub pidev Eesti piirivalve võimete ja reaktsioonide testimine.
• Venemaa ja Valgevene säilitavad oma atraktiivsuse migrantide seas tänu lihtsustatud viisarežiimile ning otselennuühendustele. Rändesurve püsib eriti Eesti idapiiril, kuhu on lisandunud Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia päritolu migrandid.
• Ehkki Venemaa on vältinud suuremat rändevoogu Eesti piirile, jäävad Eesti idapiir ning seal toimuvad sündmused osaks Venemaa laiemast strateegiast, mille eesmärk on Eesti ühiskonna ja laiem lääneriikide ühtsuse lõhestamine

Tegevused

• Eestis on loomisel sõjaväepolitseis aega teeninud reservväelastest koosnev 1000-liikmeline kriisireserv, kelle ülesanne on aidata politseid migratsiooniründe ja siserahutuste korral.
• Tagatakse olukorrateadlikkus sise- ja välisriiklike ohtude hindamisega, et prognoosida sündmuse tõenäosust.
• Korraldatakse riskikommunikatsiooni ning avalikkust teavitatakse rände põhjustest ja sellega kaasnevatest ohtudest.
• Rakendatakse Schengeni kompensatsioonimeetmeid, et kontrollida isikute Eestis viibimise seaduslikkust kogu riigi territooriumil.
• Piirikontrolli tõhustatakse idapiiri väljaehitamisega.
• Arendatakse piiri ja kriitiliste objektide valvet.