Riskid

Järgnevalt käsitletakse lähemalt Eesti julgeolekule ning avalikule korrale suunatud ohtusid. Samuti keskkonnaohte, teenusekatkestusi ning erinevaid õnnetusi, mis võivad põhjustada kriise. Alltoodud riske hinnati viimati 2025. aastal.

Laevaõnnetus

laev merel

Ohuhinnang*: paljude kannatanutega või märkimisväärse keskkonnakahjuga laevaõnnetus Eesti vetes on vähe tõenäoline. Võrreldes eelmise hindamisega on ohuhinnangut tõstetud ebatõenäolisest vähe tõenäoliseks.

*2025. aastal ei antud ohuhinnangut laevaõnnetusele, kuid hinnati eraldi ulatusliku merepäästesündmuse ja ulatusliku merereostuse tõenäosust 

Õnnetuste põhjuseks on üldjuhul inimlik eksimus. Viimastel aastatel on hätta sattunute arv kasvutrendis, kuid selle põhjuseks on eelkõige väikelaevade arvu kasv. 2023. aastal toimus Eesti vetes viisteist ametlikult registreeritud ohtlikku olukorda (10) või õnnetusjuhtumit (5) ning kokku registreeriti 29 intsidenti. Neist märkimisväärsemad olid kahe laeva, R/L Elina ja R/L Baltic Queen ohtlik lähenemine; R/L Amalie kreeni kaldumine, mistõttu tuli reisijad evakueerida, ning R/L Regula kokkupõrge kaiga.

Tekkepõhjused ja ohud
  • Ligi 90% laevaõnnetustest juhtub inimliku eksimuse tõttu: navigeerimisviga, valearvestus, äkilised manöövrid, ohtude puudulik või vale hindamine, tähelepanematus või tähelepanu hajumine, valesti mõistmine, arusaamatus jms.
  • Tehnoloogilised põhjused: masina, süsteemide või seadmete rike, kerekahjustused.
  • Keerulised ilmaolud.
Ohtu suurendavad
  • tihe ja ristuv laevaliiklus ja väikelaevade liikluse kasv;
  • veeldatud maagaasi (LNG) vedude kasv;
  • meretuuleparkide alade laienemine;
  • suundumused merendustehnoloogias, sh uudsete, vähe läbiproovitud laevade juhtimis- ja navigatsioonivahendite kasutamine kitsastel ja tiheda liiklusega sõiduradadel;
  • Venemaa Föderatsiooni tegevus;
  • tuvastamata veesõidukite liikumine (AIS saatja väljalülitamine, GPS manipulatsioonid jms).
  • Reostuse ohtu suurendavad punkerdamised majanduslikult kasulikumates, kuid tuultele rohkem avatud piirkondades, samuti aastakümnete jooksul uppunud laevavrakkidelt lekkiv kütus (hinnanguliselt on Eesti vetes 57 keskkonnaohtlikku vrakki).
Halvim stsenaarium

Reisilaeva ja naftatankeri kokkupõrge Eesti päästepiirkonnas.

Käitumisjuhised

Kui satud ise õnnetusse või näed toimumas õnnetust, milles on kannatanuid, anna sellest viivitamatult teada Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonkeskuse (JRCC Tallinn) telefonil 619 1224 või hädaabinumbril 112. Ütle võimalikult rahulikult, mis on juhtunud, mida sa näed, kus õnnetus toimus ning vasta kõigile päästekorraldaja esitatud küsimustele.

  • Tutvu reisi alguses laeva kogunemiskohtade ja päästevarustuse asukohtadega.
  • Hädaolukorras järgi laevapersonali ja ametkondade juhiseid.
  • Kui antakse suunis liikuda lähimasse kogunemispunkti, liigu sinna.
  • Püsi veesõiduki pardal nii kaua kui võimalik, väldi vette sattumist.
  • Võta kaasa võimaluse korral ainult esmavajalikud asjad:

    • dokumendid ja telefon;
    • igapäevased ravimid, mida kasutad;
    • pane selga soojad riided.

Sündmuspaigal viibides säilita rahu ning järgi ametiisikute ja päästekorraldajate juhiseid.

Viimane uuendus 20.11.2025

open graph imagesearch block image