Riskid

Järgnevalt käsitletakse lähemalt Eesti julgeolekule ning avalikule korrale suunatud ohtusid. Samuti keskkonnaohte, teenusekatkestusi ning erinevaid õnnetusi, mis võivad põhjustada kriise. Alltoodud riske hinnati viimati 2025. aastal.

Ulatuslik merereostus

tumesinine ikoon, pudel merel hulpimas

Ohuhinnang: Eesti merealadel on oht merereostuse tekkeks tõenäoline, arvestades rahvusvahelise laevaliikluse tihedust. Suurenev kaubavedu, piirkonna keeruline navigeerimisolukord ning Venemaa varilaevastiku laevad suurendavad ohu realiseerumise tõenäosust. 

Merereostus on Eesti merealal arvestatav oht, mis võib tuleneda mitmest allikast: naftasaaduste ja kemikaalide veost, laevade kokkupõrgetest, lekkivatest vrakkidest, sadamategevusest ja meretuuleparkide arendusest. Reostus võib kahjustada mere ökosüsteeme ja elusloodust ning ohustada inimeste tervist ja majandustegevust. 

Eesti vetes on varasematel aastatel toimunud mitu väiksemat reostusjuhtumit, millest osa on seotud sadamategevusega, osa laevade kütuseleketega. Ametlikult registreeritud suuremahulisi intsidente on vähe, kuid varasemate juhtumite mõju ökosüsteemile on olnud märkimisväärne. Viimastel aastatel on aga suurenenud võimalike tankeriõnnetuste oht.  

Ohud
  • Naissaare ja Vaindloo lähedale on tekkinud suured ja tiheda liiklusega isetekkelised ankrualad kaubalaevadele, mis ootavad laadimiseks pääsu peaasjalikult Venemaa sadamatesse. 
  • Eesti merealadel seilab üha rohkem tankereid, mis ei vasta kõikidele mereohutuse konventsioonide nõuetele. 
  • Eesti merealal on tuvastatud üle 600 laevavraki, millest hinnanguliselt 60 peetakse olulise keskkonnaohuga vrakiks nende mahutites oleva naftasaaduste koguse ja ohtlikkuse tõttu. Suur osa neist pärineb I ja II maailmasõjast. 
Tegevused
  • Riiklike ja rahvusvaheliste õppuste raames on simuleeritud reostusstsenaariume, mis on näidanud, et reostustõrje valmisolek ja koordineerimine vajavad pidevat arendust. 
  • Käimas on rahvusvahelise AISRISK II projekti raames dünaamilise riskihindamise tööriista kohandamine Eesti oludele, mis võimaldab senisest täpsemalt jälgida ja hinnata reostusriskide dünaamikat. Samuti on planeeritud EcoSensitivity Tooli kasutamist stsenaariumipõhiste tagajärgede analüüsiks koostöös Tartu Ülikooli mereinstituudiga. 
  • Arendamisel on riiklik merereostuse tõrje kontseptsioon, mille raames määratakse kindlaks vastutusalad ja arendatakse koostöömehhanisme.
käitumisjuhised

Kui märkad õliga määrdunud linde, keskkonnareostust või selle ohtu, teavita sellest riigiinfo telefonil 1247. Samuti saab teated edastada e-postiga aadressil [email protected]

Kui avastad või põhjustad merereostuse, siis teavita sellest esimesel võimalusel järgnevatele kontaktidele: 

Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus (JRCC Tallinn) +372 619 1224 

Raadiosagedused: 

  • VHF-DSC 70 CH 
  • VHF 16 CH 
  • VHF 69 CH 
  • MF-DSC 2187,5 kHz 
  • 2182 kHz 

Raadiokutsungid: 

  • Merevalvekeskuse kutsung (VHF 16 ja 69) TALLINN MEREVALVEKESKUS (inglise keeles: Tallinn RESCUE) 

Viimane uuendus 20.11.2025