Riskid

Eestis on iseseisvusajal toimunud üle 35 kiirgusjuhtumi – keskmise sagedusega 2–3 juhtumit aastas. Peamiselt on need olnud omanikuta kiirgusallikate leidmised. Arvestades ohtusid ja nende realiseerumise tõenäosust, ei ole põhjust arvata, et tulevikus sellised sündmused sageneksid.  

Transpordiõnnetusi radioaktiivsete ainete veol Eestis registreeritud ei ole. Õnnetusi tootmisettevõttes, kus töödeldakse radioaktiivseid isotoope, on toimunud vaadeldaval perioodil vaid üks (1994. aastal radioaktiivsete jäätmete hoidlas). Samuti ei ole registreeritud ühtegi märkimisväärset juhtumit meditsiiniasutuses. Kosmosesatelliidi või selle osa kukkumine on samuti väga väikese tõenäosusega sündmus. 

Keskkonnaameti andmetel (2024. aasta seisuga) on Eestis kasutusel:  

• üle 1600 elektrilise kiirgusseadme (peamiselt röntgenaparaadid);  
• üle 480 seadme, kus on kasutusel kinnine kiirgusallikas;  
• üle 200 lahtise kiirgusallika (peamiselt kasutusel meditsiinis ja teaduses). 

Ohud

• Sündmuse lahendamist ei ole võimalik ette planeerida, sest omanikuta radioaktiivse aine konteineri võiks avastada näiteks kaevetööde käigus mistahes asukohast (muu hulgas tiheasustusalalt) ja ettenägematul ajal.  
• Radioaktiivne leid võib sattuda inimeste kätte, kes ei tea, et tegemist on radioaktiivse allikaga, või seda teades ei teata sellest ametivõimudele, mistõttu võidakse teadmatusest ja hoolimatusest seada ohtu enda ja teiste elu või tervis.  

Tegevused

• Kriise reguleerivate partnerasutustega toimuvad regulaarsed õppused ning  arendatakse koostööd. Samuti on olemas valmidus nii kriisiinfotelefoni käivitamiseks kui ka EE-ALARM-i kasutamiseks. 

Käitumisjuhised

Kui kuuled või näed ametlikku ohuteavitust kiirgusohu kohta, siis:

• Varju kiiresti siseruumidesse.
• Järgi ametilikest kanalitest antavaid juhiseid.

Põhjalikumad juhised leiad Päästeameti veebilehelt: kiirgusõnnetus avaneb uues vahekaardis