Riskid

Metsa tuleohtlikkus on seotud puistu kasvukohatüübi, vanuse ja seal kasvavate puuliikidega, mille alusel jaotatakse metsad tuleohuklassidesse. Kõige suurema tuleohuklassiga on okaspuudest koosnevad metsakooslused ning kõige väiksema tuleohuklassiga on lehtpuumetsad. 

Viimase kolme aasta andmetel on umbes 95% metsa- ja maastikutulekahjude korral jäänud põlenguala pindala alla kolme hektari. Suuremaid tulekahjusid on aidanud ära hoida aktiivne ennetustöö ning päästemeeskondade kiire ja asjakohane reageerimine. Tulekahjusid, kus põlenud pindala oli vähemalt 10 hektarit, oli kokku 19, mis moodustab vaid 1% kõikidest metsa- ja maastikutulekahjudest. Alates 2018. aastast ei ole Eestis toimunud ühtegi ulatuslikku metsa- ega maastikutulekahju. 

Metsa- ja maastikutulekahjude puhul on oluline tegur ilmastik, sealhulgas sademete vähesus, tugev tuul, kõrge õhutemperatuur ja madal õhuniiskus, mis suurendavad tuleohtu ja soodustavad tulekahju kiiret ja ulatuslikku levikut. 

Ohud

• Ligi pooltel juhtudel jääb metsa- ja maastikutulekahju põhjus selgeks tegemata. Tuvastatud tekkepõhjused näitavad, et loodusnähtustest on põhjustatud vaid 1–3% tulekahjudest, mis tähendab, et tuvastatud tekkepõhjused on valdavalt inimtekkelised. Nende seas levinumateks on tuleohutusnõuete eiramine lõkete tegemisel ja kulu põletamine. Teiste tuvastatud tekkepõhjuste hulka kuuluvad näiteks elektriseadmete ja -paigaldiste rikked, suitsetamine, laste mängimine lahtise tulega ja grillimine, kuid nende osatähtsus on väiksem. 
• Mootorsõidukitest alguse saanud tulekahjud on enamasti seotud põllumajanduslike töödega, näiteks traktori või kombaini töötamisel tekkinud sädemed, turbatöötlemine ning lõbusõidud mootorsõidukitega turbapinnasel. 
• Suurem osa metsa- ja maastikutulekahjudest toimub peamiselt Harjumaa (34%), Ida-Virumaa (18%), Pärnumaa (8%) ja Tartumaa piirkondades (8%), kus elab ka keskmisest rohkem inimesi. 
• Kuumalained ja põuad sagenevad ning vältavad pikemat aega. Sellega seoses võivad tulevikus suureneda metsa- ja maastikutulekahjude arv ning põlengualad. Eeldatavasti tuleneb tuleohupäevade arvu prognoositav suurenemine peamiselt soojemas kliimas suurenenud aurumisest, mis põhjustab mulla niiskusesisalduse vähenemist. Lisaks võib varasem lumesulamine tulevikus põhjustada tulekahjuhooaja varasemat algust. 

Käitumisjuhised

Kui avastad metsa- või maastikupõlengu, siis:

• Teata viivitamatult häirekeskusele telefonil 112, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb.
• Hoiata ohtu sattunud inimesi.
• Kui oled veendunud enda ohutuses, asu võimaluse piires tuld kustutama või tule levikut tõkestama.

Põhjalikumad juhised leiad Päästeameti veebilehelt: käitumisjuhis metsa- ja maastikutulekahju korral.