KORKS käsiraamat

Põhjalik riskianalüüs on igale asutusele ja isikule hea abivahend, aidates tuvastada ohud ja riskid ning kavandada nende maandavaid meetmeid. Hästi koostatud riskianalüüs võimaldab koostada kriisiplaani, mis tegeliku kriisiolukorra ajal võimaldab keskenduda selle lahendamisele mitte korralduslikele küsimustele. Kõiki ohte ja nende realiseerumise üksikasju ei ole võimalik ette näha. Sellele vaatamata on riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamine parim võimalus ohte prognoosida ja nende lahendamiseks valmistuda. 

Riskianalüüsi eesmärk on määrata kindlaks riski olemus ja ulatus, tehes kindlaks kriisiolukorda põhjustavad võimalikud asjakohased ohud ja haavatavused, analüüsides neid ning hinnates sellest tingitud potentsiaalset häiret või katkestust püsivale kriisiülesandele, sealhulgas elutähtsale teenusele. 

Riskianalüüsis tuleb ohtu, haavatavust ja tagajärge selgelt eristada. Oht on sündmus või tegevus, mis võib põhjustada kahju või häire, haavatavus on asjaolu, mis suurendab ohu realiseerumise mõju või tõenäosust, ning tagajärg on ohu realiseerumisel tekkinud mõju. Näiteks võib küberrünne olla oht, dubleerimata infosüsteem haavatavus ning digiteenuse katkemine tagajärg.

Riskianalüüs peab olema eesmärgipärane, võimalikult tõenduspõhine, võrreldav ja ajakohane. See tähendab, et analüüs peab lähtuma selgelt määratletud eesmärgist, tuginema kontrollitavatele andmetele ja muule usaldusväärsele teabele, võimaldama eri riskide ja ajas toimuvate muutuste võrdlemist ning kajastama riskikeskkonna, püsivate kriisiülesannete, sõltuvuste ja muude asjaolude tegelikku seisu.