KORKS käsiraamat

Asutus või isik valmistab ette lahendused tegutsemiseks toimepidevust ohustava häire või katkestuse korral ning toimepidevuse taastamiseks (§ 23 lg 3 p 3).

Lahendused peavad hõlmama eelkõige olukordi, kus kriitilise tegevuse täitmiseks vajalik:

1. personal;
2. tegevuskoht;
3. sidevahend;
4. infosüsteem;
5. taristu;
6. varu;
7. arnija või teenuseosutaja ei ole tavapärasel viisil kasutatav.

Kriisiülesande täitmise seisukohalt olulised tegevused, alternatiivsed lahendused, võimed ja nende kasutusele võtmise tingimused seotakse kriisiplaaniga.

Detailne tehniline või töökorralduslik lahendus võib sisalduda ka organisatsiooni siseaktis, tegevusjuhendis, lepingus või muus dokumendis. Sellisel juhul peab kriisiplaanist olema arusaadav, millist lahendust kasutatakse ning kus selle rakendamiseks vajalik täpsem korraldus asub.

Kriisiplaani ja valmisolekutaseme seos

Valmisolekutaseme muutmine ja kriisiplaani või selle osa kasutusele võtmine on omavahel seotud, kuid need ei ole sama juhtimisotsus.

Valmisolekutaseme muutmise eesmärk on muuta organisatsiooni valmisolekut, juhtimis- või töökorraldust ja vajaduse korral kasutusele võtta täiendavaid ressursse.

Kriisiplaani või selle osa kasutusele võtmise eesmärk on käivitada konkreetsed ette planeeritud tegevused vastavalt kriisiplaanis määratud tingimustele.

Valmisolekutaseme muutmine ei tähenda seetõttu automaatselt kogu kriisiplaani kasutusele võtmist. Kriisiplaanis võib aga ette näha, et teatava valmisolekutaseme saavutamisel võetakse kasutusele kindlaks määratud plaaniosa või tegevused.

Kriisiplaani või selle osa võib võtta kasutusele ka enne kriisiolukorra kehtestamist või tekkimist, kui see on vajalik kriisiolukorda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks või kriisiolukorraks valmistumiseks.